Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töövaidluskomisjon

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Töövaidluskomisjon

Postitas:
Kägu

Tere, on ees endise tööandjaga vastamisi minek töövaidluskomisjonis ja sooviksin lugeda teiste hiljutisi kogemusi. Eeskätt just selles osas, et tööandja sundis lahkumisavaldust kirjutama lapseootel töötajat. Aga huvitavad ka muud kogemused. Kuidas on üleüldine hoiak, kas pigem tööandja poole?

Tänan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pigem töötaja poole, olen kuulnud ja tuttavate kogemusest näinud. Enda kogemus õnneks puudub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pole küll abistav vastus teemasse ja kinnitan, et ei küsi seda kiuslikult. Kuidas saab sundida kedagi lahkumisavaldust kirjutama tema tahte vastaselt? Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas keegi mind suudaks seda tegema panna :).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu endine kolleeg sunniti nii lahkuma, et kutsuti äkitselt HRi ruumi, anti paber ette ja öeldi, et kas korjutad ise avalduse või vallandame. Et kui avaldust pole kirjutanud ruumist lahkumise ajaks, siis tuleb vallandamisotsus. Kahjuks kirjutaski lahkumisavalduse. Psühholoogiline surve, ja kui eelnevalt pole kogemust või teavet, mis on su õigused, siis lasedki endale pähe istuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Töövaidluskomisjon pole kellegi poolel, vaid eesmärk tõde selgitada. Kui ikka tööandja ei libastu istungil ja tunnistajaid pole, siis on raske otsust töötaja kasuks teha, kui sõna sõna vastu. Rasedus ei loe, kui on lahkumisavaldus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Misasi on HR ruum?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Misasi on HR ruum?

Human resources ehk personaliosakond maakeeli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu endine kolleeg sunniti nii lahkuma, et kutsuti äkitselt HRi ruumi, anti paber ette ja öeldi, et kas korjutad ise avalduse või vallandame. Et kui avaldust pole kirjutanud ruumist lahkumise ajaks, siis tuleb vallandamisotsus. Kahjuks kirjutaski lahkumisavalduse. Psühholoogiline surve, ja kui eelnevalt pole kogemust või teavet, mis on su õigused, siis lasedki endale pähe istuda.

Ju siis oli vallandamiseks põhjus. Vallandamisotsus ilma eelnevate kirjalikult fikseeritud rikkumistega teha ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuigi on Riigikohus öelnud, et töötaja on alati nõrgemas positsioonis, siis TVK ei ole n.ö. kellegi poolt, vaid hindab tõendeid ja teeb selle pinnal otsuse. Kui töötaja on omakäeliselt avaldusele allakirjutanud ja muid tõendeid ei ole – siis on väga raske töötajal tõendada, et oli selleks sunnitud, see oli tema tahe jne. Abiks oleks turvasalvestis, kust siis oleks näha, et kui kaua ta seal ruumis oli, mis seal toimus jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu endine kolleeg sunniti nii lahkuma, et kutsuti äkitselt HRi ruumi, anti paber ette ja öeldi, et kas korjutad ise avalduse või vallandame. Et kui avaldust pole kirjutanud ruumist lahkumise ajaks, siis tuleb vallandamisotsus. Kahjuks kirjutaski lahkumisavalduse. Psühholoogiline surve, ja kui eelnevalt pole kogemust või teavet, mis on su õigused, siis lasedki endale pähe istuda.

Ju siis oli vallandamiseks põhjus. Vallandamisotsus ilma eelnevate kirjalikult fikseeritud rikkumistega teha ei saa.

Arvad päriselt, et inimene, keda survestatakse ja kellel pole mingeid varaseimaid kogemusi oskab selle peale tulla? Kahtlen sügavalt…
Enamus inimesi ei tea isegi seda, et TÖRi kandeid näeb vaid see, kes kande tegi (tööandja) ja töötaja ise. Endised ja järgmised tööandjad teisi kandeid ei näe. Nii, et kui ka sinna märgitakse vallandamine, ei saaks keegi seda teada kui just see tööandja linnapeale pasundama ei lähe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu endine kolleeg sunniti nii lahkuma, et kutsuti äkitselt HRi ruumi, anti paber ette ja öeldi, et kas korjutad ise avalduse või vallandame. Et kui avaldust pole kirjutanud ruumist lahkumise ajaks, siis tuleb vallandamisotsus. Kahjuks kirjutaski lahkumisavalduse. Psühholoogiline surve, ja kui eelnevalt pole kogemust või teavet, mis on su õigused, siis lasedki endale pähe istuda.

Ju siis oli vallandamiseks põhjus. Vallandamisotsus ilma eelnevate kirjalikult fikseeritud rikkumistega teha ei saa.

Arvad päriselt, et inimene, keda survestatakse ja kellel pole mingeid varaseimaid kogemusi oskab selle peale tulla? Kahtlen sügavalt…

Enamus inimesi ei tea isegi seda, et TÖRi kandeid näeb vaid see, kes kande tegi (tööandja) ja töötaja ise. Endised ja järgmised tööandjad teisi kandeid ei näe. Nii, et kui ka sinna märgitakse vallandamine, ei saaks keegi seda teada kui just see tööandja linnapeale pasundama ei lähe.

Arvan tõesti, et inimene, kellel pole põhjust vallandamist karta, ei läheks niisuguse ähvarduse peale verest välja. Tööõigust õpetatakse ühiskonnaõpetuse raames juba keskkoolis. Õpetati ka minu ajal, kaheksakümnendate lõpus :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ju siis oli vallandamiseks põhjus. Vallandamisotsus ilma eelnevate kirjalikult fikseeritud rikkumistega teha ei saa.

Vallandamiseks leitakse põhjus. Näiteks tõstetakse töögraafik ringi ja öeldakse, et miks sa õigel ajal täna tööle ei tulnud vms. Mul kunagi taheti sama teha, öeldi, et miks pühapäeval tööl polnud, kuigi graafikujärgselt oli tegelikult vaba päev..et tööluus või nii, hakkame kohe vallandama. Aga ma olin eelnevalt juba kaval, iga tööpäeva lõpus tegin töögraafikust kuvatõmmiseid, et juhul kui muudavad…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen see, kes töökaaslase vallandamisest kirjutas. Tal ei olnud ühtegi käskkirja ja põhjus oli selline 50:50. Põhjuseks toodi tegemata töö. Aga asi oli selles, et ta oli endale abi palunud, aga polnud saanud (tööd oli tõesti palju), ja kokkulepitud ajal läks siiski puhkusele, jättes osa asju pooleli. Ja eks sealt jama tuligi. Kes siis süüdi on? Tagataust veel selline, et ülemus tahtis ise temast lahti saada, nad lihtsalt ei saanud läbi.

Me lõpetasime selle töökaaslasega sama kooli samal aastal ja tööõigust meil koolikavas polnud. Mina olen ise uurinud ja seega tean, et ilma eelnevate rikkumisteta on vallandamine tõesti keerulisem (küll aga siiski võimalik teatud juhtudel). Tema aga ei teadnud ja ütles hiljem, et kui kolm inimest sul vastas istuvad ja survestavad, siis mõtled ainult sellele, kuidas võimalikult kiirelt ruumist välja saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu endine kolleeg sunniti nii lahkuma, et kutsuti äkitselt HRi ruumi, anti paber ette ja öeldi, et kas korjutad ise avalduse või vallandame. Et kui avaldust pole kirjutanud ruumist lahkumise ajaks, siis tuleb vallandamisotsus. Kahjuks kirjutaski lahkumisavalduse. Psühholoogiline surve, ja kui eelnevalt pole kogemust või teavet, mis on su õigused, siis lasedki endale pähe istuda.

Ju siis oli vallandamiseks põhjus. Vallandamisotsus ilma eelnevate kirjalikult fikseeritud rikkumistega teha ei saa.

Arvad päriselt, et inimene, keda survestatakse ja kellel pole mingeid varaseimaid kogemusi oskab selle peale tulla? Kahtlen sügavalt…

Enamus inimesi ei tea isegi seda, et TÖRi kandeid näeb vaid see, kes kande tegi (tööandja) ja töötaja ise. Endised ja järgmised tööandjad teisi kandeid ei näe. Nii, et kui ka sinna märgitakse vallandamine, ei saaks keegi seda teada kui just see tööandja linnapeale pasundama ei lähe.

Täpselt nii oligi. Ähvardati TÖRiga. Ma tõesti ei tulnud selle peale, et mulle valetatakse. Ja tol hetkel olin vägagi endast väljas, keegi ei vii end ju esmajoones kurssi kuidas mitte lasta omale tünga teha 🙂 ikka oled heatahtlik tööandja suhtes. Eks nüüd elu õpetab..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kui inimene astub tööellu, on vast elementaarne tööseadustega end kurssi viia? Ei?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Issand kes ise avalduse kirjutab, kõikidest töötutoetustest koheselt ilma! Laus lollus, tahavad siis lasku lahti. Saab mõne kuu ikka mingitki raha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kui inimene astub tööellu, on vast elementaarne tööseadustega end kurssi viia? Ei?

Kõik pole sellised kahtlustavad ja igaks juhuks valmis ennast kaitsma kui sina (ja mina). Sellisena on tegelikult raske elada. Aga kuna kasvasin üles perefirma tegevuste keskel ja nägin-kuulsin kõike töötajatega seotut, siis oskasin mina tõesti juba tööturule sisenedes mõelda, et nii nagu töötajaid on igasuguseid, on ka tööandjaid.
Mul on kõrgem haridus kah, aga jätkuvalt pole pisut üle pooltel eestimaalastel. Nende seas on ka tarku ja arukaid inimesi, kuid palju ka selliseid, keda koolis õppimine suuremat ei huvitanud (kooliõpilasi jätab tööeluga seonduv üsna külmaks, peale palgateema) ja ammugi ei uuri nad enne millegi tegemist ise seadusandlust. Heal juhul küsivad mõne tuttava või sugulase käest, et kuidas asjad on, aga enamasti lähtuvad nad tervest talupojamõistusest ning sellest, et inimesed ei ürita neile tingimata kotti pähe tõmmata. Enamasti polegi sellisel lähenemisel midagi viga, mõni avastab tööga seonduva ärakasutamise alles keskeas (küllalt olen selliseid tuttavaid nõustanud).

Soovitan kõigile oma sugulastele-tuttavatele rääkida, et ise lahkumisavaldust kirjutada maksab vaid siis, kui tahad kindlalt ise sealt töökohalt lahkuda. Kui lahti tahetakse saada, siis koondagu või lõpetagu tööleping muul põhjusel. Aga kes juba hätta on sattunud, siis ärge hurjutage, nad on niigi ju karistada saanud, jäädes rahast ja töökohast ilma.

Teemaalgatajale kogemusi jagada kahjuks (minu õnneks) ei ole.

Please wait...
Postitas:
Liis T

Olen käinud töövaidluskomisjonis lepingulise esindajana päris palju. Esindanud olen nii tööandjaid, kui ka töötajaid. Seda, et komisjoni liige võtab kellegi suhtes teatud hoiaku, olen kohanud vaid juhtudel, kui sellise hoiaku võtmine on ka reaalselt põhjendatud. Näiteks, kui on nn sõna-sõna vastu olukord, siis on fakt, et üks osapool valetab. Ning paljudel juhtudel valetab valetav osapool nii halvasti, et sellest on kohe aru saada. Jutt läheb vastuoluliseks, hakatakse keerutama, ei mäletata elementaarseid asju või asju, mille unustamine pole asjaolusid arvestades reaalne. Eks selline inimene reeglina ka pihtide vahele võetakse. Kuid ega sedagi saa tegelikult nimetada hoiaku võtmiseks selles kontekstis, mida teemaalgataja silmas pidas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere, on ees endise tööandjaga vastamisi minek töövaidluskomisjonis ja sooviksin lugeda teiste hiljutisi kogemusi. Eeskätt just selles osas, et tööandja sundis lahkumisavaldust kirjutama lapseootel töötajat. Aga huvitavad ka muud kogemused. Kuidas on üleüldine hoiak, kas pigem tööandja poole?

Tänan.

mul on päris palju kogemusi TVK-ga ja võin öelda, et kui inimene on ise lahkumisavalduse kirjutanud, siis on null võimalust TVK-s see tühistada, ole sa rase või mitte 🙁 osad TVK otsused on nende kodukal avalikult loetavad.
vaevalt, et sellel olukorral tunnistajaid oli, kes tulevad sinna ütlema, et tööandja surus töötajale noa kõrile, et kirjuta ja siis kirjutaski. neid olukordi, kus inimene kirjutab avalduse ja hiljem kahetseb ja tahab seda tühistada, juhtub ikka. siis on osapoolte kokkulepe, kas tööandja võtab tagasi või mitte. tööandja väidab, et näe, töö oli tegemata, vaidlesime sel teema, rasedal hormoonid möllasid, kirjutas lahkumisavalduse, me rahuldasime selle ja kogu lugu.
vaidlustada saab koondamist ja vallandamist, omakäelist lahkumisavaldust vaidlustada on tegelikult mõttetu.

Tööandja ütles alluvale, et tööd ei ole ja ilmselt enam ei tulegi, mistõttu firma tegevus tuleb lõpetada. Ta tegi töötajale ettepaneku kirjutada lahkumisavalduse, viimane aga ütles, et soovib siiski ametlikku koondamist. Paari päeva pärast teatas tööandja, et koondada ta ei saa, kui aga inimene kirjutab ise lahkumisavalduse, saab ta 5000 krooni preemiat heade töötulemuste eest. Töötaja kirjutaski lahkumisavalduse ning kaotas seetõttu koondamisraha ja õiguse saada töötuskindlustust, mille suurus on 50 protsenti keskmisest palgast ja mida makstakse kuni saja päeva ulatuses.
Kui töötaja on allunud tööandja survele ja kirjutanud lahkumisavalduse, ei saa ta sellest hiljem loobuda, selgitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. Avalduse võib tühiseks tunnistada ainult kohus, kui on tõestatud, et ähvardamine tõepoolest aset leidis.
«Soovitan sellistes olukordades olla võimalikult sirge seljaga ja mitte alluda tööandja survele või meelitustele,» ütleb Siitam.
http://www.rajaleidja.ee/kui-koondamist-asendab-ahvardamine/&parent_id=11208

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vallandamiseks leitakse põhjus. Näiteks tõstetakse töögraafik ringi ja öeldakse, et miks sa õigel ajal täna tööle ei tulnud vms. Mul kunagi taheti sama teha, öeldi, et miks pühapäeval tööl polnud, kuigi graafikujärgselt oli tegelikult vaba päev..et tööluus või nii, hakkame kohe vallandama. Aga ma olin eelnevalt juba kaval, iga tööpäeva lõpus tegin töögraafikust kuvatõmmiseid, et juhul kui muudavad…

No selline asi ei ole seaduslik ju. Summeeritud tööaja puhul tuleb alati eelneva kuu 20.kuupäevaks järgmise kuu graafik töötajale esitada ning seda ei saa ühepoolselt oma suva järgi muuta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen hetkel tegemas Töövaidluskomisjonile avaldust, sest tööandja tasus tunduvalt väiksema löpparve. Just mõtlengi, et kas on mõtet oma närve raisata ja kas antud komisjonist on ikka abi või mitte.
Ta tegi mulle nädal aega tagasi ühe makse enda isiklikult arvelt, mis ei ole seotud lõpparvega ja eile tasus ka lõpparve enda isiklikult kontolt ja nüüd väidab, et ka esimene makse oli osa lõpparvest (selgituseks pandud MAKSE).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta tegi mulle nädal aega tagasi ühe makse enda isiklikult arvelt, mis ei ole seotud lõpparvega ja eile tasus ka lõpparve enda isiklikult kontolt ja nüüd väidab, et ka esimene makse oli osa lõpparvest (selgituseks pandud MAKSE).

Aga millega see esimene makse siis seotud oli – tööandja oli sulle millegi muu eest võlgu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta tegi mulle nädal aega tagasi ühe makse enda isiklikult arvelt, mis ei ole seotud lõpparvega ja eile tasus ka lõpparve enda isiklikult kontolt ja nüüd väidab, et ka esimene makse oli osa lõpparvest (selgituseks pandud MAKSE).

Aga millega see esimene makse siis seotud oli – tööandja oli sulle millegi muu eest võlgu?

Reaalselt maksis mulle mustalt raha juurde ja sp kandis selle ka isiklikult arvelt. Eelnevad ametlikud töötasude laekumised on tulnud ikka ettevõtte kontolt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Reaalselt maksis mulle mustalt raha juurde ja sp kandis selle ka isiklikult arvelt. Eelnevad ametlikud töötasude laekumised on tulnud ikka ettevõtte kontolt.

Ega tööandjal pole keelatud isiklikult arvelt maksta. Kas mustalt või mitte, selgub tegelikult 10. augustil, kui on näha, mis summa deklareeriti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Reaalselt maksis mulle mustalt raha juurde ja sp kandis selle ka isiklikult arvelt. Eelnevad ametlikud töötasude laekumised on tulnud ikka ettevõtte kontolt.

Ega tööandjal pole keelatud isiklikult arvelt maksta. Kas mustalt või mitte, selgub tegelikult 10. augustil, kui on näha, mis summa deklareeriti.

Seda küll, aga kuidas ta tõestab, et isiklikult kontolt teostatud makse on osa lõpparvest? Selgituses lihtsalt MAKSE.
Nii tema kui mina teame, et see summa pole osa lõpparvest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta tegi mulle nädal aega tagasi ühe makse enda isiklikult arvelt, mis ei ole seotud lõpparvega ja eile tasus ka lõpparve enda isiklikult kontolt ja nüüd väidab, et ka esimene makse oli osa lõpparvest (selgituseks pandud MAKSE).

Aga millega see esimene makse siis seotud oli – tööandja oli sulle millegi muu eest võlgu?

Reaalselt maksis mulle mustalt raha juurde ja sp kandis selle ka isiklikult arvelt. Eelnevad ametlikud töötasude laekumised on tulnud ikka ettevõtte kontolt.

Mustalt töötamise lõbu pahupool.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda küll, aga kuidas ta tõestab, et isiklikult kontolt teostatud makse on osa lõpparvest? Selgituses lihtsalt MAKSE.

TVKsse pöördumisest saab tööandja ju kiiresti teada.
Dokumenteerib tagantjärgi raamatupidamises vastavad arvutused ja teeb vajalikud kanded, saadab TVKle arvutuskäigu, näitab maksekorraldust (selgitus maksekorraldusel ei ole määrava tähtsusega) ja deklareerib brutosumma. Vaata veel, et summa kokku suurem ei tule, kui puhta palga alusel arvestatud lõpparve olnuks.
See on tõesti mustalt raha vastu võtma nõustunu risk.
Tee ise arvutused, mis mustalt, mis puhtalt, palju kaotad või võidad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No selline asi ei ole seaduslik ju. Summeeritud tööaja puhul tuleb alati eelneva kuu 20.kuupäevaks järgmise kuu graafik töötajale esitada ning seda ei saa ühepoolselt oma suva järgi muuta.

seda, mitu päeva varem tuleb graafik esitada, ei ütle mitte ükski seadus
enamasti on see iga asutuse oma töökorralduse reeglitega paigas, samuti graafikusse muutuste tegemise kord

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töövaidluskomisjon