Võite mind miinustada, aga tööl olema suure osa päevast ehk 8 tundi. Seega eks ole enda asi, kas räägite tõttu või mitte ning mis on selle tagajärg, kas tekivad tööl pinged, ebameeldivused – on teie endi valik. Mina rasedama ei teeks sedasi, et siis saan napilt kaitseajast läbi, kui annan teda, et ups, paari kuu pärast mind ei ole. Kui keegi sellist asja veel vembuks nimetab, siis eks see näitab suhtumist oma tööandjasse, aga ka kolleegidesse, kes peavad hakkama uut töötajat otsima-õpetama jne.
Võite mind miinustada, aga tööl olema suure osa päevast ehk 8 tundi. Seega eks ole enda asi, kas räägite tõttu või mitte ning mis on selle tagajärg, kas tekivad tööl pinged, ebameeldivused – on teie endi valik. Mina rasedama ei teeks sedasi, et siis saan napilt kaitseajast läbi, kui annan teda, et ups, paari kuu pärast mind ei ole. Kui keegi sellist asja veel vembuks nimetab, siis eks see näitab suhtumist oma tööandjasse, aga ka kolleegidesse, kes peavad hakkama uut töötajat otsima-õpetama jne.
Võite mind miinustada, aga tööl olema suure osa päevast ehk 8 tundi. Seega eks ole enda asi, kas räägite tõttu või mitte ning mis on selle tagajärg, kas tekivad tööl pinged, ebameeldivused – on teie endi valik. Mina rasedama ei teeks sedasi, et siis saan napilt kaitseajast läbi, kui annan teda, et ups, paari kuu pärast mind ei ole. Kui keegi sellist asja veel vembuks nimetab, siis eks see näitab suhtumist oma tööandjasse, aga ka kolleegidesse, kes peavad hakkama uut töötajat otsima-õpetama jne.
Paari kuu pärast ei pruugi seda rasedust ka enam olla, nii vara ei ole õige sellest rääkida ja veel sellepärast hakata töökohaga riskima!
Ei, aga ei saa arvestada vaid iseendaga ning peret planeerida tuleks ajal, mil elu on stabiilne. Mitte ajal, kui on käsil töökoha vahetus.
Töökoha vahetus ei ole märk ebastabiilsest elust. Samale töökohale aasta(kümne)teks jäämine on vanema põlvkonna teema, parimas laste saamise ja karjääri tegemise eas on elementaarne vahetada ka paari aasta tagant tööd. Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Miks peaks noor ja hakkaja inimene olema samas positsioonis palju aastaid ja kannatama palgas maha jäämist ja igavust? Kas tal on pea küljes mingi viga, et ta ei oska juurde õppida ja paremat kohta saada? Või puudub igasugune ambitsioon? On kullakavur, kes käib tööl vaid mainküüri näitamas, mitte raha teenimas?
Eriti siis, kui naine tahab ka lapsi saada, peab ta olema tööl proaktiivne ja palga tasemel hoimiseks regulaarselt tööd vahetama.
Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Mind näiteks ei huvita karjäär. Olen samas ettevõttes 20 aastat olnud samal ametikohal ning rahul 1700 netoga. Kõrval on oma ettevõte, mis toodab 3 korda sama palju kuus lisaks.
Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Mind näiteks ei huvita karjäär. Olen samas ettevõttes 20 aastat olnud samal ametikohal ning rahul 1700 netoga. Kõrval on oma ettevõte, mis toodab 3 korda sama palju kuus lisaks.
Mujale tööle kindlasti enam ei läheks.
räägimegi nooremast põlvkonnast praegu.
kui oled 20 aastat samal kohal olnud, siis sa enam aktiivses pereplaneerimise eas ka arvatavasti pole 🙂
Ei, aga ei saa arvestada vaid iseendaga ning peret planeerida tuleks ajal, mil elu on stabiilne. Mitte ajal, kui on käsil töökoha vahetus.
Töökoha vahetus ei ole märk ebastabiilsest elust. Samale töökohale aasta(kümne)teks jäämine on vanema põlvkonna teema, parimas laste saamise ja karjääri tegemise eas on elementaarne vahetada ka paari aasta tagant tööd. Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Miks peaks noor ja hakkaja inimene olema samas positsioonis palju aastaid ja kannatama palgas maha jäämist ja igavust? Kas tal on pea küljes mingi viga, et ta ei oska juurde õppida ja paremat kohta saada? Või puudub igasugune ambitsioon? On kullakavur, kes käib tööl vaid mainküüri näitamas, mitte raha teenimas?
Eriti siis, kui naine tahab ka lapsi saada, peab ta olema tööl proaktiivne ja palga tasemel hoimiseks regulaarselt tööd vahetama.
Noor ja hakkaja inimene saab tööle ka peale seda, kui on lapse ära sünnitanud. Ega ta siis ajusid välja ei sünnita, et siis mõne aasta pärast uut tööd enam ei leia.
Ei, aga ei saa arvestada vaid iseendaga ning peret planeerida tuleks ajal, mil elu on stabiilne. Mitte ajal, kui on käsil töökoha vahetus.
Töökoha vahetus ei ole märk ebastabiilsest elust. Samale töökohale aasta(kümne)teks jäämine on vanema põlvkonna teema, parimas laste saamise ja karjääri tegemise eas on elementaarne vahetada ka paari aasta tagant tööd. Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Miks peaks noor ja hakkaja inimene olema samas positsioonis palju aastaid ja kannatama palgas maha jäämist ja igavust? Kas tal on pea küljes mingi viga, et ta ei oska juurde õppida ja paremat kohta saada? Või puudub igasugune ambitsioon? On kullakavur, kes käib tööl vaid mainküüri näitamas, mitte raha teenimas?
Eriti siis, kui naine tahab ka lapsi saada, peab ta olema tööl proaktiivne ja palga tasemel hoimiseks regulaarselt tööd vahetama.
Noor ja hakkaja inimene saab tööle ka peale seda, kui on lapse ära sünnitanud. Ega ta siis ajusid välja ei sünnita, et siis mõne aasta pärast uut tööd enam ei leia.
Ära ütle, ikka päris paljud sünnitavad ajud ka välja!
Ei, aga ei saa arvestada vaid iseendaga ning peret planeerida tuleks ajal, mil elu on stabiilne. Mitte ajal, kui on käsil töökoha vahetus.
Töökoha vahetus ei ole märk ebastabiilsest elust. Samale töökohale aasta(kümne)teks jäämine on vanema põlvkonna teema, parimas laste saamise ja karjääri tegemise eas on elementaarne vahetada ka paari aasta tagant tööd. Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Miks peaks noor ja hakkaja inimene olema samas positsioonis palju aastaid ja kannatama palgas maha jäämist ja igavust? Kas tal on pea küljes mingi viga, et ta ei oska juurde õppida ja paremat kohta saada? Või puudub igasugune ambitsioon? On kullakavur, kes käib tööl vaid mainküüri näitamas, mitte raha teenimas?
Eriti siis, kui naine tahab ka lapsi saada, peab ta olema tööl proaktiivne ja palga tasemel hoimiseks regulaarselt tööd vahetama.
Noor ja hakkaja inimene saab tööle ka peale seda, kui on lapse ära sünnitanud. Ega ta siis ajusid välja ei sünnita, et siis mõne aasta pärast uut tööd enam ei leia.
Viljakas eas naine peaks tööl aastaid sunnismaine olema selle pärast ja palka mitte juurde tahtma? Praegu tõuseb paljudes sektorites 10%aastas. Kui rasedust oodates (kuni 1a), raseduse (9k), 1.5-3aastat kodus ja ehk ka esimesel aastal pärast seda on naine sama töö ja palga peal, kaotab ta 5aasta sissetuleku kasvu. Juba noorelt oma karjääritee alguses. See on julm kaotus sissetulekus kogu eluks.
Järgmiseks tuled rääkima kuidas eestis ei ole palgalõhet, naised ise töötavad madalama palga eest kehvemas positsioonis, eksju.
Ei, aga ei saa arvestada vaid iseendaga ning peret planeerida tuleks ajal, mil elu on stabiilne. Mitte ajal, kui on käsil töökoha vahetus.
Millal see elu kellelgi nii stabiilne on? Minu ettevõttes vahetuvad töötajad ilma raseduseta ka vahel mõne kuu tagant, samuti näen ju oma tutvusringkonnas, kuidas töökohtasid vahetatakse. Ammu on möödas need ajad, kus üks töökoht oli 10+a. Tänapäeval inimesed kolivad, proovivad erinevaid ettevõtteid, valdkondi, lisaks paljud otsustavad üldse et palgatöö neile ei sobi jne.
Kui ettevõttel on nii suur probleem sellega, et ei suuda uut töötajat koolitada, siis peaksid nad enda ettevõtte personaliosakonnas asjad ümber vaatama ja uuendustega kaasas käima. See pole mingi uus trend, et töötajad kiiresti vahetuvad. Sellest teemast räägiti ühel juhtimiskonverentsil kus osalesin juba 11a tagasi kui täiesti tavalisest asjast.
Eestis pole väga palju nii suuri tööandjaid, kus oleks võimalik sama ettevõtte sees terve karjääriredel veeta.
Mind näiteks ei huvita karjäär. Olen samas ettevõttes 20 aastat olnud samal ametikohal ning rahul 1700 netoga. Kõrval on oma ettevõte, mis toodab 3 korda sama palju kuus lisaks.
Mujale tööle kindlasti enam ei läheks.
Sind ei võetakski kuhugi mujale. Mandunud ja ambitsioonitut töötajat pole kellelegi vaja.
Sind ei võetakski kuhugi mujale. Mandunud ja ambitsioonitut töötajat pole kellelegi vaja.
Mandunud? Olen ettevõtte juhist järgmine inimene. Mulle on selle aja jooksul pakutud 3 korda ettevõtte juhi kohta, aga selle jaoks mul enda elu kõrvalt tõesti aega ei ole.
Sind ei võetakski kuhugi mujale. Mandunud ja ambitsioonitut töötajat pole kellelegi vaja.
Mandunud? Olen ettevõtte juhist järgmine inimene. Mulle on selle aja jooksul pakutud 3 korda ettevõtte juhi kohta, aga selle jaoks mul enda elu kõrvalt tõesti aega ei ole.
juhist järgmine inimene saab 1700?
ja said kohe 20 aastat tagasi firmasse tööle minnes juhist järgmiseks?
kabinet on päeikesepoolne ka eksju?
nii huvitav, räägi veel.
kummaine ainult, kuidas enda elu ja tööleu (ja tööaja) kõrvalt nii palju aega perekooli jaoks jääb
(rahad tulid eile üle, mis sa siin enam taidled)
Sind ei võetakski kuhugi mujale. Mandunud ja ambitsioonitut töötajat pole kellelegi vaja.
Mandunud? Olen ettevõtte juhist järgmine inimene. Mulle on selle aja jooksul pakutud 3 korda ettevõtte juhi kohta, aga selle jaoks mul enda elu kõrvalt tõesti aega ei ole.
Sa oled tanklas see kassapidaja, kelle nimesildil “asejuhataja” ilutseb?
Sind ei võetakski kuhugi mujale. Mandunud ja ambitsioonitut töötajat pole kellelegi vaja.
Mandunud? Olen ettevõtte juhist järgmine inimene. Mulle on selle aja jooksul pakutud 3 korda ettevõtte juhi kohta, aga selle jaoks mul enda elu kõrvalt tõesti aega ei ole.
juhist järgmine inimene saab 1700?
ja said kohe 20 aastat tagasi firmasse tööle minnes juhist järgmiseks?
kabinet on päeikesepoolne ka eksju?
nii huvitav, räägi veel.
kummaine ainult, kuidas enda elu ja tööleu (ja tööaja) kõrvalt nii palju aega perekooli jaoks jääb
(rahad tulid eile üle, mis sa siin enam taidled)
Mis loogika see on? Töölised on just need, kes rabelevad ja tema järelikult planeerib aega ja jagab käske.
Lisaks kui sinu loogika paika peab, siis nendega te räägitegi ju. Juhid ja karjääri tegijad valdavalt ei käi perekoolis. Lihtsatega sulle meeldibki suhelda.
Mina käisin ettevõttes vestlusel, teades, et testil on kaks triipu, aga arsti uh aeg oli järgmisel päeval. Sain kohe laua taga vastuse, et olen tööle oodatud. Vastasin ka jah. Kuid – minu hing jäi kripeldama. Mõtlesin tükk aega kas ei räägi rasedusest või räägin. Järgmisel päeval peale arsti rääkisin ja ikka sain selle töö endale. Minu kvalifikatsioon oli lihtsalt vastav ja olen end tõestanud päevast päeva. Oleneb millise tööandja otsa satud, kui motiveeritud ise oled ja kui töötahteline. Lisaks ka usaldus mängib rolli.
Seda minagi oma varasema postitusega silmas pidasin (ja sain kõvasti miinuseid ehk ei ole siin mõttekaaslasi eriti): tööandja teab, et sellise inimese peale saab loota, teda saab usaldada. Samas ma annan endale aru, et kõigil töökohtadel see ei olegi nii oluline. Kui sul on firmas suur tööjõuvoolavus ja pigem lühiajaline tööjõud, siis ilmselt see nii oluline ei ole, natuke rohkem nõudvates ametites osutub aga väga oluliseks.
Väga õelad naised koos….lihtsalt küsisin nõu, et mis mõtekam oleks ja kuidas toimida, et pärast probleeme ei tule, et varjasin vms…. aga nagu naised ikka, mürki vaja pritsida….Suured tänud !!!!
Nb, ei plaaninud seda töövestlusel öelda muide !!!
Mina ei ütleks. Mis probleeme sul saab tulla? Mõni saab ise alles ma ei tea mitmenda kuu pealt teada, et üldse rase on. See ei ole küll pärast tööandjal kuidagi tõestatav, kas sa konkreetsel hetkel teadsid või ei. Muidugi on endal ebamugav uues töökohas juba varsti teatada, et jääd peagi lapsega koju, ka siis kui sa päriselt ei teakski veel ise enda rasedusest.
See ei ole küll pärast tööandjal kuidagi tõestatav, kas sa konkreetsel hetkel teadsid või ei.
Mitte see ei ole oluline, kas ja mida tööandja hiljem tõestada saab, vaid sinu enda moraalsed tõekspidamised!
Enamik inimesi ei avalikusta rasedust kohe alguses ka lähedastele ja siis tulevasele (potentsiaalsele, mitte isegi kindlale) tööandjale peaks avalikustama? Või peaks inimene mingil ettekäändel lihtsalt loobuma kandideerimisest (eeldusel, et ta ei taha oma rasedust kohe kuulutama hakata) ja istuma töötuna kodus edasi? Minu jaoks oleks sellises olukorras olles küsimus mitte selles, kas olla tööandja vastu aus, vaid just see, et ma ei avalikustaks sellist asja võõrale inimesele enne kui ma ei ole seda rääkinud isegi oma perele ja sõpradele.
Mingit seaduslikku kohustust ei ole oma tööandjat oma tervislikust seisust teatada. Rasedal naisel on täpselt samasugune õigus töötada ja ta ei pea raseduse pärast töötuna olema. Mina ei teavitaks, et vältida diskrimineerivaid otsuseid.