Teema: Töövõtuleping

mul on töövõtulepingud konkreetsete tööde peale, lepingus on kirjas kas töö maht või tähtaeg.
nt X komisjoni töö juhtimine ajavahemikul X-Y. või nt õpiku mingite peatükkide loomiseks.
mõned on ka pikemad, nt aastane raamleping mingi perioodiliselt tehtava asja kohta, nt sisekoolituse läbiviimine mingis asutuses 1x kvartalis.
mingit puhkust ega puhkuseraha pole küll ette nähtud. puhkan siis kui ise tahan.

plussid:
saan ise valida tööandjaid.
saan võtta vastu vaid need tööd, mis mulle ajaliselt sobivad või lihtsalt meeldivad.

miinus:
üldjuhul makstakse tasu peale 2-3 kuulise lepingu lõppu, vaid haruharva on lepingusse sisse pandud võimalus, et tasu makstakse iga üksiku etapi lõpul vmt.
töövõtuleping ei pruugi garanteerida haiguskindlustust, seega oleks hea, kui oled lisaks ka mingil muul moel haigekassas kindlustatud (mina nt FIEna)

TVL puhul oleneb üsna palju konkreetsest tööandjast ja töö iseloomust. Kui oled inimene, kelle jaoks oluline tööaja paindlikkus, siis on see väga sobilik (nt tudengile, kellel tuleb ravikindlustus kooli kaudu). Kui teenid iga kuu üle miinimumi, siis kehtib ravikindlustus ja kui TVL kehtib kauem kui kuu aega, siis peaks olema teoreetiliselt võimalus isegi dekreeti jääda(? – parandage, kui eksin). Need on siis ideaaltingimused.
Reaalne elu on aga see, et kuna tööandja ei pea sulle garanteerima tööd, siis võib juhtuda, et sul küll leping kehtib, aga tööd ikkagi pole. Ja siis pole ka raha. Ja ka ravikindlustust…
Puhkuserahasid ei saa ka üldse. Mina olen vahepeal öelnud küll, et mingil perioodil olen nn puhkusel, st tööst eemal. Minu töö puhul on see OK, mõne muu otsa puhul võib-olla tekitaks probleeme.

lepingu vorm sõltub töö sisust. TVLiga puhkust üldse pole, ise oled enda peremees ja puhkad siis, kui tahad (ilma puhkusetasuta).
https://www.cvkeskus.ee/career_center.php?op=view&article_id=2370
http://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused?utm_source=Google&utm_medium=CPC&utm_campaign=Tooleping_EST&gclid=Cj0KCQiAmITRBRCSARIsAEOZmr5sqUYGq2xyb9Z6wGzNGo0rnwGl86fW896anHp4am3XNzD64TfIpzQaAj34EALw_wcB

Liis T kirjutas:

Kägu 16:24. TVL puhul polegi tööandjat. On tellija, mistõttu on loogiline, et keegi tööd ei garanteeri (va see konkreetne töö, mis sult telliti).

Õigus jah 🙂 Lepingu osapoolteks on tellija ja töövõtja(ehk see, kes tööd tegema hakkaks).

Mul on töövõtuleping, sisuliselt on tööd umbes nii palju, et on nagu pool töökohta.
haigekassat mul selle lepinguga ei ole, kui teeksin iga kuu kindlasti vähemalt 320 euro eest, siis tegelikult pakuti ka haigekassat, aga kuna ma olen üliõpilane ja haigekassa sealtkaudu olemas, siis ma seda praegu ei soovinud.

Puhkust töövõtulepinguga ei ole, aga oleneb töö iseloomust, seda puhkust saab ise endale suvalistel aegadel organiseerida, minul näiteks piisab sellest, et ma vahepeal ei võta vastu pakutavaid töid, ütlen ära, et näiteks kaks nädalat ma vahepeal tegelen muuga (näiteks sessi ajal). Muidugi ei ole siis ka mingit puhkusetasu. Kui lepingu lõpetad, ei ole muidugi ka mingeid koondamisrahasid.

Minul on leping aastane, mingeid mahtusid seal määratud ei ole, tööd nad garanteerima ei pea mingis miinimummahus ja mina ei pea ka mingit miinimumi tegema. Kui sobib ja tahan edasi olla, siis aasta möödudes leping pikeneb. Tööd on hästi kaootiliselt, mõnikord on üsna korralikult, teinekord pole peaaegu midagi. Päris nulliringi pole veel ette tulnud.

Põhitöökohaks selline asi ei sobi. See on ikka pigem niisugune, et teed lisatööna, õpingute kõrvalt, teedki selle arvestusega, et on umbes pool koormust vms. Minu töö plussiks on see, et ma saan tööaega ise sättida enda plaanidega, mitte ma ei pea enda plaane mingi kellegi teise poolt paikapandud graafiku järgi korraldama. Kui tööd oleks sealt võtta stabiilsemalt, et saaks ka rahavoogu kontrollida, siis ei kurdaks üldse. Suurim häda ongi see, et iial ei tea, kas sel kuul saad tööd 200 euro eest või tuleb 400 või kui tahaks teenida rohkem, et lausa iga päev teeks veidi tööd, siis seda paraku ei ole. Tööd kord on, kord ei ole.

Kägu kirjutas:

Kui ma töötan põhikohal töölepinguga ja juba maksan sotsiaalmaksu, kas siis töõvõtulepinguga tuleb maksta vaid tulumaksu? Kas tööandja võiks mulle maksta ka brutopalga,millelt maksan ise maksud?

Ei, töövõtulepingu korral eraisikuga peab maksud kinni pidama väljamaksja. Sotsiaalmaks tuleb ka tasuda ikka, ükskõik, kas sa selle eest üldse ravikindlustust või pensionistaaži saad või mitte.

Ma olen ise sellises nõmedas olukorras, kus mul on võimalik teha vaid osalise ajaga tööd ja seda ka suvalistel aegadel. Heaks võimaluseks on töövõtulepingud ülikooliga loengute pidamiseks, õpiku kirjutamiseks jms, probleemiks on see, et siis muutun kergesti ravikindlustuseta asotsiaaliks. Kui mitte midagi ei tee, siis on mul lausa 3 võimalust ravikindlustuseks:
1. 3 alla 14-aastase lapse vanemana
2. Puudega pereliikme hooldajana
3. Töötava abikaasa kaudu
Lisaks saaks võtta töötuks või häda pärast osta ise HK kindlustuse. Kui on töövõtuleping, siis ei saa neistki kumbagi teha, st Haigekassa ei müü sellisel juhul kindlustust. Niipalju siis töö ja pereelu ühildamisest.

Üliõpilane ei ole ja endal ka puuet pole. Mis võimalused oleks mul veidigi tööd teha ja sellest hoolimata ravikindlustus säilitada?

Kägu kirjutas:

Ma olen ise sellises nõmedas olukorras, kus mul on võimalik teha vaid osalise ajaga tööd ja seda ka suvalistel aegadel. Heaks võimaluseks on töövõtulepingud ülikooliga loengute pidamiseks, õpiku kirjutamiseks jms, probleemiks on see, et siis muutun kergesti ravikindlustuseta asotsiaaliks. Kui mitte midagi ei tee, siis on mul lausa 3 võimalust ravikindlustuseks:
1. 3 alla 14-aastase lapse vanemana
2. Puudega pereliikme hooldajana
3. Töötava abikaasa kaudu
Lisaks saaks võtta töötuks või häda pärast osta ise HK kindlustuse. Kui on töövõtuleping, siis ei saa neistki kumbagi teha, st Haigekassa ei müü sellisel juhul kindlustust. Niipalju siis töö ja pereelu ühildamisest.

Üliõpilane ei ole ja endal ka puuet pole. Mis võimalused oleks mul veidigi tööd teha ja sellest hoolimata ravikindlustus säilitada?

aga sa võid ju end FIEks vormistada. siis on haiguskindlustus garanteeritud. jah FIEnduse korral sa justkui oleksid kohustatud maksma avansilist sots.maksu, AGA kui sinu eest makstakse samas kvartalis midagi ka töövõtulepingute alusel, siis selle arvelt väheneb automaatselt see summa, mida sa ise pead maksuametile avansilist sots.maksu maksma.
nt mul oli 1.poolaastal olukord, kus 1.kvartalis ei pidanud üldse midagi maksma (tõõvõtu ja käsunduslepingute pealt makstud sots.maks oli suurem FIE avansilisest kvartalimaksest) ja 2. ja 3. kvartalis pidin maksuametit toetama mitte selle rohkem kui 400€ summaga, vaid alla 10€ summaga.
Kui FIEl tekib kasum, siis eelmise aasta kasumi pealt tuleb sots.maksu maksta järgmise aasta oktoobris. aga sellest võetakse enne maha kõik tolle konkreetse aasta jooksul makstud avansilised sots.maksud.

Kägu kirjutas:

Üliõpilane ei ole ja endal ka puuet pole. Mis võimalused oleks mul veidigi tööd teha ja sellest hoolimata ravikindlustus säilitada?

seal on see miinimumsumma, mille sa siis töövõtulepinguga välja teenima pead, selleks et saada kindlustus.

2017. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 430 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 141,90 eurot kuus ja FIE jaoks 425,70 eurot kvartalis (1702,80 eurot aastas).

nii et pead siis sellise summa teenima. ja 2018 muutub see suuremaks. loe siit: https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksumaarad

Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2018. aastaö 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.

Kui ma saaks igal kuul vähemalt miinimumi teenida, siis ma võiks ju sama hästi töölepinguga töötada. Probleem ongi selles, et ma saan reaalselt väga väikese koormusega tööd teha, aga see on rangelt karistatav HK kindlustuse äravõtmisega.
Aga las siis sotsiaalkindlustusamet maksab minu eest edasi seda 141,90 kuus (järgmisest aastast siis 155,10). Mul ei ole ka mingit mõtet kogu oma sissetulekut sotsiaalmaksuks maksta. Ma saan aru, et mingit seaduslikku võimalust mul raha teenida ei ole.