Mul on kaks tuttavat skisofreenikut. Üimeeldivad inimesed. Ja üks maniakaal-depressiivne isik. Pole arst, aga nii nad ise oma diagnoose on mulle kirjeldanud. Nad on kõik õppinud ära tundma mingi päevake ette, kui nö hoog peale tuleb ja siis helistavad ise arstile. Kui neil aga see arsti kontakt ebaõnnestub, juba on maniakaalne periood, siis nad on enda meelest objektiivselt kõige vaimselt tervemad inimesed ja nende teod on äärmiselt mõistlikud. Üks neist marineerib siis oma pesu purkidesse ja käib igal pool kurtmas, et teda räägitakse taga. Teine värvib makarone ja riisi ning liimib neid kodus seinae. Kolmandast ma väga ei tea, tema ema ei lase teda siis välja ja me pole niii lähedased.
Hästi armas on, kui inimene, kes asjadest midagi ei jaga, targutab. Estitemks pole maniakaaldepressiivsust kui terminit juba ca 40 aastat kasutatud, teiseks pole see haigus, kolmandaks ei marineeri bipolaarsed inimesed kindlasti mitte oma pesu. Bipolaarsus on meeleoluhäire, ehk et mingil perioodil on inimene ehk üliagar ja üliettevõtlik ning mingil muul perioodil depressioonis.
Hästi armas on, kui inimene, kes asjadest midagi ei jaga, targutab. Estitemks pole maniakaaldepressiivsust kui terminit juba ca 40 aastat kasutatud, teiseks pole see haigus, kolmandaks ei marineeri bipolaarsed inimesed kindlasti mitte oma pesu. Bipolaarsus on meeleoluhäire, ehk et mingil perioodil on inimene ehk üliagar ja üliettevõtlik ning mingil muul perioodil depressioonis.
Tema ju räägib skisofreeniast, mitte bipolaarsusest. See, et ta sõna maniakaaldepressiivsus vales kontekstis kasutas, ei tähenda, et tema kirjeldatud olukorda ei saa olemas olla. Ega me pole siin arstid, ja kui väga lähedast isiklikku kokkupuudet selle haigusega pole, siis võib terminoloogias tõepoolest eksida. Aga jutu mõte pidi sulle ju kohale jõudma?
Ma ei mäleta, kes oli see kuulus psühhiaater, kes ütles: kui teile tundub, et hakkate hulluks minema, siis on päris kindel, et te hulluks minema ei hakka. Kõik eranditult, kes on päriselt nö hullud, arvavad, et nad on täiesti terved.
Ehk siis meie võime siin aegajalt kahelda enda suhtes, ega mingi käitumisviis meil pole natuke lolakas või kas närvikava ei tembuta või ega maailmapilt pole väändes. Aga see troll nagu kõik, kelle peas on lühis ja ta vajaks arstiabi – mitte kunagi.
Mul on kaks tuttavat skisofreenikut. Üimeeldivad inimesed. Ja üks maniakaal-depressiivne isik. Pole arst, aga nii nad ise oma diagnoose on mulle kirjeldanud. Nad on kõik õppinud ära tundma mingi päevake ette, kui nö hoog peale tuleb ja siis helistavad ise arstile. Kui neil aga see arsti kontakt ebaõnnestub, juba on maniakaalne periood, siis nad on enda meelest objektiivselt kõige vaimselt tervemad inimesed ja nende teod on äärmiselt mõistlikud. Üks neist marineerib siis oma pesu purkidesse ja käib igal pool kurtmas, et teda räägitakse taga. Teine värvib makarone ja riisi ning liimib neid kodus seinae. Kolmandast ma väga ei tea, tema ema ei lase teda siis välja ja me pole niii lähedased.
Kui nad muidu on oma haigusest teadlikud ja edukad ühiskonnaliikmed, siis “hoo” ajal pole nende jaoks neist tervemat inimest olemas.
Mida demonstreerib meile elavalt ka antud isik siin foorumis. Aga ilma ravimiteta see hoog ei pruugi nagu üle minna…
Tema ju räägib skisofreeniast, mitte bipolaarsusest.
Ta räägib kahest skisofreenikust pluss ühest bipolaarsest. Ja selleks pole vaja arst olla, et bipolaarsusest midagi teada, piisab sellest, kui endal see häire on. Samuti ei ole sünonüümid maania ja psühhoos. Ni et kui skisofreeniast rääkida, siis võikski sellest rääkida.
Tema ju räägib skisofreeniast, mitte bipolaarsusest.
Ta räägib kahest skisofreenikust pluss ühest bipolaarsest. Ja selleks pole vaja arst olla, et bipolaarsusest midagi teada, piisab sellest, kui endal see häire on. Samuti ei ole sünonüümid maania ja psühhoos. Ni et kui skisofreeniast rääkida, siis võikski sellest rääkida.
Kirjutab ju, et on autist või arvab, et on. Mis see skisofreenia siia puutub?
