Teema: Toredaid lugusid loeks

#3894041:

#3894029:

Eksiga ei võeta ju ühendust, et küsida kuidas tal läheb ja niisama vestelda. Ühendust võetakse kuna soovitakse uut võimalust. Millal keegi jõuab tõdemuseni, et ta ikka tunneb midagi selle eksi vastu veel, see oleneb inimesest. Mõni saab sellest kohe aru ja hakkab kohe üritama, mõni elab mõne teisega enne aastakümneid koos ja siis saab aru. Mõni ei saagi midagi aru vaid jätkab igapäevast elu nagu see ette tuleb ja ei mõtle eksidele.

Ah jätke, enamasti on sellised aastatetaguste armude ülesotsimised ikka hoopis oleviku puudujääkidest tingitud. Liiga vähe seksi või tundeid praegu ja siis tuleb meelde, et ohh, kus oli ikka romantiline see vana suhe, rohi oli kohe roheline ja kuu kuldne. Ainuõige oleks need ülesotsimised tegemata jätta. Mis läbi see läbi.

Ei arva nii. Mõni inimene on erilisem kui teine ja jääb rohkem meelde ja südamesse ja seetõttu ka see ülesotsimine saab toimuda kui julgust on.

#3894195:

#3894180:

Mis see abikaasa nüüd siia puutub, kui tuttavad inimesed niisama omavahel suhtlevad ja see mõlemale meeldib?

Eks ole, mis see abikaasa siia üldse puutub!

Teema on sellest (arenenud selleks), mis ajendab inimesi neid vanu suhteid üles soojendama, alal hoidma. Sellised mõtisklused lihtsalt. Ja tõesti on huvitav näide, kus abielunaist takistab vana peikaga seksimast mingi “argus”. Mitte õige-vale tunne, lojaalsus partnerile jne, aga argus. Mida siis kardetakse? Huvitav ju!

Või “kombekus”? Keegi ei pea ju teada saama, niiet mis see kombekus siia puutub?

Argus ja kombekus on lihtsalt sõnad, aga mis on nende sõnade taga? Seksi on abielus olles niigi, aga abikaasa kõrvalt tahaks suhelda ka teiste inimestega kasvõi niisama ja meeldida tahaks ju ka teistele kui ainult oma mehele, see on enda egole tähtis ja endaga rahulolev inimene on ka parem partner, edukam töö juures ja muidu.

#3894181:

#3894041:

#3894029:

Eksiga ei võeta ju ühendust, et küsida kuidas tal läheb ja niisama vestelda. Ühendust võetakse kuna soovitakse uut võimalust. Millal keegi jõuab tõdemuseni, et ta ikka tunneb midagi selle eksi vastu veel, see oleneb inimesest. Mõni saab sellest kohe aru ja hakkab kohe üritama, mõni elab mõne teisega enne aastakümneid koos ja siis saab aru. Mõni ei saagi midagi aru vaid jätkab igapäevast elu nagu see ette tuleb ja ei mõtle eksidele.

Ah jätke, enamasti on sellised aastatetaguste armude ülesotsimised ikka hoopis oleviku puudujääkidest tingitud. Liiga vähe seksi või tundeid praegu ja siis tuleb meelde, et ohh, kus oli ikka romantiline see vana suhe, rohi oli kohe roheline ja kuu kuldne. Ainuõige oleks need ülesotsimised tegemata jätta. Mis läbi see läbi.

Ei arva nii. Mõni inimene on erilisem kui teine ja jääb rohkem meelde ja südamesse ja seetõttu ka see ülesotsimine saab toimuda kui julgust on.

Uutega ei viitsi, julge suhelda. See on mugavus, eriti hea, kui mõlemad on püsisuhtes, nii on varjamine kasulik mõlemale.

#3894181:

Mõni inimene on erilisem kui teine ja jääb rohkem meelde ja südamesse ja seetõttu ka see ülesotsimine saab toimuda kui julgust on.

Tegelikult võib muidugi üles otsida, aga niikui saad teada, et teine on pereinimene, võiks selle suhtluse ka lõpetada. Kui kaks endist armunut, keda elu on laiali viinud, teineteist aastate pärast jälle leiavad ja mõlemad on sel hetkel vabad inimesed, siis on ju kõik väga ok kui nad uuesti suhtlema hakkavad. Siin see vahe ongi. Pereinimesel ei sobi enam oma eksidega suhteid soojendada. Milleks?

Ma läheks täiega leili, kui mu abikaasa peaks oma 30.a tagasi eksidega jalutamas käima ja suhteid soojendama. No tõesti!

#3894273:

Jutt läks jälle pläraks ära

Midaiganes.

Minuga võttis ühendust noorusaja eks, kellest ma ei teadnud 20 aastat mitte kõige vähematki. Eks vahel harva, suvalistel hetkedel ta ikka meenus ja mõtlesin, et ei tea, mis temast saanud on. Olime mõlemad väga noored, kui meil suhe oli.
Ühenduse võtmise põhjendus oli selline noh, naljakas. Aga midagi ta ju pidi kirjutama 🙂 Olin väga üllatunud. Ja samas oli põnev. Chattisime ning lõpuks, peale mõningast suhtlust, leppisime kohtumise kokku. Olin põnevil, et milline ta tänasel päeval on jne. Kohtumine oli tore, juttu jätkus ning hiljem ta kirjutas stiilis, et tore oli kohtuda ning olen ilus ja tore jne. Eks, olgem ausad, ilusaid sõnu on hea kuulda ning see chattimine oli kergelt erutav. Kuid mul puudusid igasugused plaanid oma abikaasat petta,
Kohtusime korra veel.
Midagi füüsilist meie vahel ei juhtunud. Lõpetasin selle suhtluse õigel ajal ära. Aga ma omast kogemusest ütlen kohe, et see on veidi libe tee. Ning pole üldse mõtet sellist asja alustadagi. Sest  ehkki ma olen truu inimene, siis ma ausalt ei oska öelda, kuhu see asi oleks viinud, kui ma poleks seda ära lõpetanud.
PS. Tema ise on ka abielus.

#3894171:

Esimeses kommentaaris sa ütlesid otse, et seksida esimese armastusega takistab “arglikkus ja kombekus”. Mitte armastus sinu abikaasa vastu või et sa tegelikult seda ei tahaks teha.

Just, ja rõhk eriti sõnal “kombekus”. Kui ma ei oleks kombekas, siis ehk annaksin vaba voli ja teeksin teeksin neid asju, mida abielunaine tegema ei peaks. Sinusuguste mõtteviis ju sellist radapidi käib, et kui on mees, ja kui on naine, ja on flirt või mingi elevus, siis peab see viima igal juhul voodisse. Nagu ütlesin, siis minu maailmas asjad nii ei käi. Perekooli lugedes mõnikord imestan tõsiselt, kui lihtsalt nii paljudel naistel seksiasjad käivad erinevate meestega. Tunnen end lausa puritaanina.

See, et ma olen abielus, ei tähenda, et ma olen surnud ja tundetu. Ma ju ikka elan, tunnen ja mõtlen… Ja minu jaoks on täiesti piisav, kui kord aastate tagant temaga (selle ühega) kohtun ja saan tunda, et ma ikka veel meeldin talle.

Loomulikult ma armastan oma abikaasat ja tahan temaga koos olla. Kui ei tahaks, siis ma ju ei oleks. Ja loomulikult ma teda ei peta. Minu ja tema jaoks ei ole see petmine, kui suhtlen teise mehega platooniliselt. Ka mitte väike flirt, mis ei arene enamaks, ei ole petmine. Meie jaoks! Just, ka minu mehe jaoks – me oleme rääkinud sellest.

Ilmselt on meie elukogemused erinevad. Sina ei ole pikas kooselus olnud ja ei tea, et läbi elu on suhtel erinevad faasid. Ja vaatamata sellele, et oma pikaaegset abikaasat armastad, ei saa öelda, et 30-aastase abielu järel saad tunda täpselt samasuguseid liblikaid kõhus nagu siis, kui kunagi tutvusite. Milleks siis käsi ette panna, kui elu aegajalt pakub elevust? Korra koged ja sellest jätkub jälle tükiks ajaks – ehk veel mitmeks aastaks.

Siinkohal ütlen, et mina ise ei ole kunagi ühegi mehega oma algatusel kontakteerunud. Ja ma ei suhtle kellegagi regulaarselt ja igapäevaselt.

#3894578:

Ja minu jaoks on täiesti piisav, kui kord aastate tagant temaga (selle ühega) kohtun ja saan tunda, et ma ikka veel meeldin talle.

Loomulikult ma armastan oma abikaasat ja tahan temaga koos olla. Kui ei tahaks, siis ma ju ei oleks. Ja loomulikult ma teda ei peta. Minu ja tema jaoks ei ole see petmine, kui suhtlen teise mehega platooniliselt. Ka mitte väike flirt, mis ei arene enamaks, ei ole petmine. Meie jaoks! Just, ka minu mehe jaoks – me oleme rääkinud sellest.

Keegi ei kahtlegi, et oma abikaasat armastad ja tema sind. See on lihtsalt alatu, kui väidad, et ta on sinu vastu huvi üles näidanud. Õnneks meestel on natuke teistmoodi, aga oleks rollid vahetatud ja meest naist tillitaks, nimetataks seda lõa otsas hoidmiseks, kuumkülmaks mänguks. Nagu eelnevalt ütlesin, siis jalutamine neljakesi oleks ok, mingi üksiku mehega kahekesi sugugi mitte. Vean kihla, et kui kirjutaksid mehele seda sama, siis ta enam sinuga ei kontakteeruks. Naisele meeldib mängida nagu meestelegi, mehed ei saa mängudest nii hästi aru ja lasevad endale koti pähe tõmmata.

#3894195:

Eks ole, mis see abikaasa siia üldse puutub! Teema on sellest (arenenud selleks), mis ajendab inimesi neid vanu suhteid üles soojendama, alal hoidma. Sellised mõtisklused lihtsalt. Ja tõesti on huvitav näide, kus abielunaist takistab vana peikaga seksimast mingi “argus”. Mitte õige-vale tunne, lojaalsus partnerile jne, aga argus. Mida siis kardetakse? Huvitav ju! Või “kombekus”? Keegi ei pea ju teada saama, niiet mis see kombekus siia puutub?

Minu elukogemus näitab seda, et kõige suuremad moraalijüngrid – need, kes täpselt teavad, kuidas õige abielu, suhe ja pereelu peab käima, söövad varem või hiljem (pigem varem) oma sõnu.

Mäletan, kuidas kord oli töökaaslastega koosviibimine. Üks naine hakkas hiljuti lahutanud mehe kallal kraaksuma. Lahutuse põhjuseks see, et mees oli leidnud teise naise. Kuulasime naisterahva loengut teemal, kuidas näeb välja päris armastus. Kuidas peavad käituma teineteist armastavad inimesed. Mida peavad suhtes olevad inimesed üksteise vastu tundma… Naine ise oli oma elu esimeses tõsisemas suhtes. Suhe oli veel üsna noor. Naisel silmaklapid peas. Kuulasime piinlikkustundega, kuidas naine mehe läbi hekseldas ja õpetas õigesti elama.

Miskipärast on aga nii, et see mees on siiani suhtes (20 aastat). Naine püsis oma “õige armastusega, õiges” kooselus vaid 7 aastat. Ehkki ta oli selle aja jooksul saanud oma mehega 3 last, ei takistanud see tal saba selga tõmbamast ja uue mehega minemast. Kõik tema enda õpetussõnad olid kui hoobilt ununenud.

Nii et ole ettevaatlik oma manitsussõnadega! Vaata, et sa oma sõnu sööma ei pea! Ja vahet ei ole, kas kobised kellegi kallal silmast silma või targutad kuskil foorumis.

#3894584:

On naisi, kes naudivad seda, et mees neist ropusti mõtleb ja on naisi, kes üritavad neid olukordi iga hinna eest vältida. Voodisse ei peagi minema, teades, et mees hindab sind stiilis paneks, ei paneks. See pole mingi meeldiv tunne, kui keegi väljaspool abielu nii mõtleb, aga mõnele lausa meeldib ja seda ei saa pahaks panna. Ole edasi.

No need konkreetsed mehed, kellest mina kirjutasin, ei ole kohe raudselt rõvetsevalt mõtlevad. Võimalik, et neil on mingid seksiga seotud mõtted. Iga inimene, kellel “need” funktsioonid töötavad, mõtlevad ju seksist. Aga nende meeste puhul välistan igasuguse labasuse. Ma lihtsalt tunnen neid selleks liiga hästi.

#3894207:

ja meeldida tahaks ju ka teistele kui ainult oma mehele, see on enda egole tähtis

Appi. EI! Mu enesekindlus pole nii madal 🙂

#3894587:

See on lihtsalt alatu, kui väidad, et ta on sinu vastu huvi üles näidanud. Õnneks meestel on natuke teistmoodi, aga oleks rollid vahetatud ja meest naist tillitaks, nimetataks seda lõa otsas hoidmiseks, kuumkülmaks mänguks.

Ei saa sinu mõttekäigust aru. Mis asi on kelle suhtes alatu? Kuidas mina olen alatu, kui mees ise näitab minu vastu huvi üles? Oletame, et kutsub mind jalutama. Ja, kui ma lähen, siis on see alatu?

Kuidas mängin mina kuumkülma mängu, kui mees on see, kes on minuga kontakteerunud? Meie viimasest kohtumisest on möödas enam kui kolm aastat. Mis lõa otsas hoidmisest sa räägid?

#3894609:

Loomulikult on see alatu. Sama alatu kui paksu juurde meeldiva toiduga minna eputama. Kui mehel oleks naine kaasas, see natuke teine asi. Rumalad naised… pole midagi teha.

Meie peres on ilmselt natukene teistmoodi kui sinu peres. Me mehega ei pea üksteise käike, tegemisi ja teiste inimestega suhtlemist kontrollima. Saan aru, et sul ja sinu mehel on vaja üksteise üle valvata. Ma isiklikult pean rumalaks pigem seda viimast varianti. Suur kontrollivajadus oma kaaslase üle on ahistav ning lõppeb alati halvasti.

#3894609:

#3894607:

Loomulikult on see alatu. Sama alatu kui paksu juurde meeldiva toiduga minna eputama. Kui mehel oleks naine kaasas, see natuke teine asi. Rumalad naised… pole midagi teha.

Kuidas sul endal suhetega lood on?

#3894609:

#3894607:

Loomulikult on see alatu. Sama alatu kui paksu juurde meeldiva toiduga minna eputama. Kui mehel oleks naine kaasas, see natuke teine asi. Rumalad naised… pole midagi teha.

Mida sa tõestada üritad siin? Igaüks ise ju teab, mis teeb. On kaks täiskasvanut ja jalutavad koos. Kelle asi see olema peaks? Kui sulle see ei sobi, ära sina siis mine teistega jalutama. Teistele sobib.