ämm tuletas meelde, et last peab takistama üle pea vaatamast, muidu silmad pärast köördi. mul teine laps ja esimesega sarnaselt vaatab ikka üle pea ja laliseb. esimesel silmad korras, seega ega ma eriti karda.Lihtsalt huvi, kust selline arusaam pärit või on sellel siiski mingi tõepõhi all?
Müüt.
Pigem hoiduksin sellest tegevusest.
Ka arstid on seda meelt, et seda ei maksa teha.
Sul vist ämma vastu vimm…
Mu poisile meeldib ka üle pea vaadata, nüüd küll juba tunduvalt vähem kui varem ja mulle ka öeldi, et võib kõõrdsilmsust põhjustada, ma siis püüdsin teda igatepidi keerata, et tal midagi huvitavat üle pea poleks, aga tema arvas ikkagi, et tühja seina vaataminegi on põnev, panin siis patja ja rullikeeratud rätikut pea alla, aga ikka leidis mooduse.
Meil rohkem ikkagi see jama, et kui hakkab keerama, siis seda palju raskem teha kui enne end silda ajab ja pea ette jääb. Need pea ja õlgade toetamise, tõstmise moodused andis mulle siis füsioterapeut.
Nii palju kui mina tean, siis müüt on see selles suhtes küll, et kõõrdsilmsusega pistmist pole. Samas hea see ka ei ole, seda ütleks sulle ilmselt iga perearst või füsioterapeut. Kui beebi muudkui kõht püsti upitab üle pea vaadata, siis võib tegemist olla selja- ja kaelalihaste toonusega, mille vastu aitavad hästi ujumine ja võimlemine. Järgmisel arstivisiidil räägi sellest, arst kas näitab sulle ise harjutusi või annab äkki füsioterapeudile saatekirja. Mul ka üks laps tegi nii, ise mõtlesin samuti, et pole ju hullu ja ju siis seal kogu aeg midagi huvitavat :). Samas peale regulaarselt võimlema hakkamist kadus see kohe ära.
Kui laps alguses kipub üle pea vaatama, siis on see lihaspingest. Toonuste vastu aitab massaa¸ ja võimlemine. Rääkige perearstiga ja küsige saatekiri neuroloogi juurde.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
