Teema: Tõukassi võtmine

Just, eelnev Kägu ütles kõik vajaliku ära. Kasvataja tahab teada, milline saab olema tema kasvandiku elu sinu juures.

Kui ma oma teist kassi võtsin, siis kasvataja korraldas mulle ikka korraliku “bikiinivooru” 🙂 Ja kiidan täiesti heaks sellise asja, sest see näitab sulle ka ära selle, et tegemist on hooliva kasvatajaga, mitte mingi raha pärast loomapaljundajaga.

Ah jaa, see võib teda ka huvitada, kas oled huvitatud kassinäitustel käimisest. Mõned kasvatajad annavadki eriti heade tõuomadustega loomi vaid neile, kes on huvitatud ka nende näitamisest. Kasvandike head tulemused näitustel reklaamivad kasvandust kõige paremini.

Ja näitustest, kui neist seni mõelnud ei ole, soovitan täiesti mõelda. Väga tore hobi, kohtub omasugustega, saab sügavamaid teadmisi kassitõugude kohta, lähendab ka looma ja omanikku omavahel. Ma korra käisin mõttega, et proovin ära ja vaatan, mis seal toimub… ja nüüd käin vähemalt kuus korra ja eri riikides 🙂 Ah jaa, kui esimest korda näitusele lähed, küsi kasvatajalt endale “tugiisik”, ehk las ühendab sind mõne oma tuttava või kasvandiku omanikuga kokku, kes samal näitusel on. Siis on keegi, kes seletab kuidas ja mida teha ja aitab sisse elada. Üksi on natuke eksinud tunne seal.

#3275297:

Ma olen alati mõelnud, et rääkida võib ju igast asju, aga kas jutt ka tõele vastab. Ses suhtes ei näe pointi.

Kas sa tahad öelda, et sina kasvatajana annad enda hoolealuste järglased suvalistele soovijatele ilma, et nendega isegi räägiks sellest, millistes tingimustes need järglased kasvama hakkavad?

Ma pole tõukassi võtnud, kuid soovisin võtta ühte kassi turvakodust. Mulle saadeti päris palju küsimusi ja suurem osa küsimustest seostus sellega, kuidas ma kassi toidaksin. Näiteks küsiti, kui palju annaksin kassile krõbinaid ja kui palju “märgtoitu”, mis firma tooteid ma ostaksin, kust saaks kass vett. Küsiti ka seda, mida ma kavatsen kassi jaoks osta (toidunõud, liiv jne). Veel küsiti, kus elan (maja või korter), kas kassist saaks toakass või mitte ning kui ei, siis kuidas kavatsen hoolitseda tema turvalisuse eest.

Mul oli siis juba üks kass, seega polnud raske vastata, osad küsimused tundusid isegi imelikud. Näiteks küsimus, kust saab kass vett? Minu hinnangul on elementaarne, et kassil on vesi alati olemas. Aga eks nad püüavadki oma küsimustega välja sõeluda inimesed, kes on oma otsuses kindlad ja veidigi looma võtmisega kaasnevatele kohustustele mõelnud (või kui pole, siis mõtlevad jooksvalt piisavalt, et elementaarsetele küsimustele vastata). Nüüd, mitu aastat hiljem, on üks mu sõbranna taolises ühingus vabatahtlik ja ta ütles, et nad küsivad ka erinevaid asju, aga enamus nende küsimustele ei vasta.

#3276763:

Mul on vaja õuekassi, kes maja ümbert hiiri püüaks. Ma ei julge sellist kuskilt otsidagi. Sõna “õu” võtab mult vist kõik võimalused kassi leida. Mis siis, et tegelikkuses hakkaks kass elama soojas, hea ligipääsuga kuuris, toidukauss oleks alati täis ja sõbralik vanainimene iga päev paitamas.

Turvalisus on muidugi omaette teema. Ka toakass võib õue lipsata ja auto alla jääda. Õnnetuste eest pole keegi kaitstud.

Hea hiirepüüdja peaks saama mõnest talust, kus on emane hiiremurdja koduses majapidamises. Kus kass saab teha endale loomupärast “tööd”, nagu aegade jooksul kujunenud on.

#3275332:

Ma pole tõukassi võtnud, kuid soovisin võtta ühte kassi turvakodust. Mulle saadeti päris palju küsimusi ja suurem osa küsimustest seostus sellega, kuidas ma kassi toidaksin. Näiteks küsiti, kui palju annaksin kassile krõbinaid ja kui palju “märgtoitu”, mis firma tooteid ma ostaksin, kust saaks kass vett. Küsiti ka seda, mida ma kavatsen kassi jaoks osta (toidunõud, liiv jne). Veel küsiti, kus elan (maja või korter), kas kassist saaks toakass või mitte ning kui ei, siis kuidas kavatsen hoolitseda tema turvalisuse eest.

Mul oli siis juba üks kass, seega polnud raske vastata, osad küsimused tundusid isegi imelikud. Näiteks küsimus, kust saab kass vett? Minu hinnangul on elementaarne, et kassil on vesi alati olemas. Aga eks nad püüavadki oma küsimustega välja sõeluda inimesed, kes on oma otsuses kindlad ja veidigi looma võtmisega kaasnevatele kohustustele mõelnud (või kui pole, siis mõtlevad jooksvalt piisavalt, et elementaarsetele küsimustele vastata). Nüüd, mitu aastat hiljem, on üks mu sõbranna taolises ühingus vabatahtlik ja ta ütles, et nad küsivad ka erinevaid asju, aga enamus nende küsimustele ei vasta.

Olen mitmes sellises ühingus vabatahtlik ning need küsimused on suhteliselt samad kõigil MTÜ-del juba aastaid olnud. Toidu kohta on paar üksikut vaid, ilmselt jäid need teile mingil põhjusel kõige eredamalt meelde. Uurime lisaks eelnevate koduloomade, pere elukorralduse jnejne kohta. Kui vastused tekitavad kahtlusi ja harimine tulemust ei anna, siis suure tõenäosusega looma ka ei saa.

Kasvandust ei reklaami kõige paremini see, et kasvandikel näitustel hästi läheb. Kui just ilmset praaki ei tooda, on igal isendil võimalik tiitleid koju tuua. Kui mitte ühe kohtuniku alt, siis teise ikka. Lisaks ei ütle näitused mitte midagi looma tervise ja/või iseloomu kohta. Parim reklaam kasvatajale on läbitud terviseuuringud (veidi rohkem kui peaks) ja ainult hea iseloomuga kasvandikud. Küll ja veel on nii koerte- kui kassimaailmas neid, kes ainult hea välimiku nimel aretavad, aga loomad kannatavad terve elu suurte valude käes või on kohutava temperamendiga. Terveid tõugusid nii ära rikutud.