Esileht Hobinurk Tõukasside ja -koerte tervis

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Tõukasside ja -koerte tervis

Postitas:
Kägu

Kummaline, et inimesed teevad kohvimasina ostu eel ka rohkem kodutööd kui endale pereliiget võttes.

Mis kohvimasina, nalja teed või. Siin ei suudeta veekeedukannugi isesesvalt osta.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie nüüdseks 17 aastane tõukoer on terve elu olnud seedimisprobleemidega. Tehtud on erinevaid uuringuid, põhjust leitud pole siiani, terve elu oleme talle otsinud ravitoite, tavalist toitu peenestanud. Lisaks oli tal ristandsideme rebened, mida opereeriti. Silmadega oli probleem. Nagu öeldud, on kuts vaatamata hädadele nüüdseks 17 aastane, arvame, et elab praegu oma viimast paari nädalat (enam ei söö, jooma saame teda suure vaevaga.) Oleme mõelnud, kas võtame veel uue koera ja jõudnud otsusele, et ei, enam ei taha. Ja mitte arsti arvete pärast, mis on olnud üsna suured, vaid selle mure ja valu pärast, mida koeraga koos üle oleme elanud. Meie kogemus on, et tõukoerad on õrnemad. Meil on olnud ka 2 krantsi, kes elasid 11 ja 12 aastat vanaks ilma ühegi tõveta või arstil käiguta.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas on need ikkagi päriliku loomuga ja tõule omased probleemid. Näiteks astma, südamehaigused jne.

Tõsi, allergia osas ei ole võimalik midagi uurida, peale selle, et valida teine tõug, kus allergiaprobleemid ei ole nii massiivselt esindatud. Südamehaigused on vägagi uuritavad, ma ise käin oma aretusloomadega kord aastas kardioloogi juures, et tuvastada võimalikke muutusi ja kui peaks mingit trendi paistma, siis loomulikult peab see loom aretusest maha minema ja tema senised järeltulijad peavad saama info, et neid tuleb jälgida. Teatud tõugudel on mõningate probleemide tuvastamiseks olemas geenitestid. Lihtne ja odav lahendus. Vali nimekirjast tõug ja vaata, mida kõike on võimalik geenitestidega kindlaks teha https://shop.labogen.com/en/genetic-test-order/dog/

Aretajad ei jäta põhjalikke uuringuid tegemata selle pärast, et need oleksid üle mõistuse kallid. Nad ei tee neid, sest nende loomad on kallid ja nad ei taha riskida teada saamisega, et see kulla hinna eest soetatud heade tõuomaduste ja suurepäraste liinidega loom aretuseks ei kõlba. Mida ei tea, seda ei ole olemas.

Aga no looma võtja võiks ennast nende asjadega kurssi viia. Mul on üle 20 pere, kuhu minu kasvandikud kolinud on ja nendest peredest üks on küsinud näha vanemate terviseuuringute tulemusi. Üks!!!

Teoorias väga ilus jutt. Tunnen julgelt üle kahekümne aretaja Eestist. Geeniteste enda aretuskoertele teeb neist täpselt üks. Paljudes EL riikides on see ammu juba normiks kujunenud, meil on paljude tõugude puhul siiani vaid puusad, põlved ja silmad. Aretusest välja ei jäeta ka neid koeri, kel puusaliigesed on D, tehakse B või C paarilisega pesakond ära ja aetakse ostjale häma, kuidas see on rohkem keskkonnast tulenev probleem. Rääkimata sellest, kuidas labiilse närvikavaga koeri aretusse lastakse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie nüüdseks 17 aastane tõukoer on terve elu olnud seedimisprobleemidega. Tehtud on erinevaid uuringuid, põhjust leitud pole siiani, terve elu oleme talle otsinud ravitoite, tavalist toitu peenestanud. Lisaks oli tal ristandsideme rebened, mida opereeriti. Silmadega oli probleem. Nagu öeldud, on kuts vaatamata hädadele nüüdseks 17 aastane, arvame, et elab praegu oma viimast paari nädalat (enam ei söö, jooma saame teda suure vaevaga.) Oleme mõelnud, kas võtame veel uue koera ja jõudnud otsusele, et ei, enam ei taha. Ja mitte arsti arvete pärast, mis on olnud üsna suured, vaid selle mure ja valu pärast, mida koeraga koos üle oleme elanud. Meie kogemus on, et tõukoerad on õrnemad. Meil on olnud ka 2 krantsi, kes elasid 11 ja 12 aastat vanaks ilma ühegi tõveta või arstil käiguta.

Kui arstil ei käinud, siis ju ei saagi teada, kas olid mingid tõved või ei ???? Kõike ei saa niisama välise vaatluse põhjal hinnata.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui arstil ei käinud, siis ju ei saagi teada, kas olid mingid tõved või ei Kõike ei saa niisama välise vaatluse põhjal hinnata.

Mis asja, kui koer tunneb ennast hästi, ei ole midagi viga, siis igaks juhuks tuleb ikka arsti juurde vedada, et ehk leiab mõne haiguse?

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui arstil ei käinud, siis ju ei saagi teada, kas olid mingid tõved või ei Kõike ei saa niisama välise vaatluse põhjal hinnata.

Mis asja, kui koer tunneb ennast hästi, ei ole midagi viga, siis igaks juhuks tuleb ikka arsti juurde vedada, et ehk leiab mõne haiguse?

Regulaarsetest tervisekontrollidest oled midagi kuulnud? Või sellest kui hästi loomad oma valu varjata oskavad? On palju haiguseid, mida ilma diagnostikata ei olegi võimalik tuvastada. Minu koeral avastati rutiinse tervisekontrolli käigus vähk ning algav neerupuudulikkus. Välja nägi täiesti terve, mitte midagi ei saanud aru.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu koeral avastati rutiinse tervisekontrolli käigus vähk ning algav neerupuudulikkus. Välja nägi täiesti terve, mitte midagi ei saanud aru.

Minu koeral avastati ka vähk ja mis ma siis selle teadmisega pidin peale hakkama? Ravida seda eriti ei saanud, surigi varsti nagunii ära. Ega neere eriti ei hakata ka ilma näidustuseta uurima, järelikult midagi ikka viga oli, et hakati seda üldse vaatama. Nüüd on jah kombeks vanu koeri vedada ultrahelisse, röngtgenisse ja jumal teab kuhu, midagi ikka leiab. Aga koera elu see ravi enam väga ei pikenda nagunii.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu koeral avastati rutiinse tervisekontrolli käigus vähk ning algav neerupuudulikkus. Välja nägi täiesti terve, mitte midagi ei saanud aru.

Minu koeral avastati ka vähk ja mis ma siis selle teadmisega pidin peale hakkama? Ravida seda eriti ei saanud, surigi varsti nagunii ära. Ega neere eriti ei hakata ka ilma näidustuseta uurima, järelikult midagi ikka viga oli, et hakati seda üldse vaatama. Nüüd on jah kombeks vanu koeri vedada ultrahelisse, röngtgenisse ja jumal teab kuhu, midagi ikka leiab. Aga koera elu see ravi enam väga ei pikenda nagunii.

Minul aga on 18-aastane kass, kes on alati käitunud nagu normaalne eakas kass, mitte haigusi välja näidates. Veame just nimelt igaks juhuks tervisekontrolli, mitte ei lase niisama surma poole tiksuda. Aaastas korra vähemalt, nüüd juba poole aasta tagant. Oleme leidnud pärakupauna põletikukolde, haiged puusaliigesed (mida muideks on võimalik bioloogilise ravimiga ravida, alla 100 euro kuu ja valu taandub oluliselt) ja viimasel korral suure hambakivi koos ühe igemetasku taandumise ja põletikuga – tehti üldnarkoos ja kikud/igemed puhtaks, iget ka opereeriti veidi. Paranes ilusti.  Muidu ta vaevleks nende asjade käes, aga need ei tapa ju ka. Nüüd kiisu taas terve ja valuvaba, niivõrd-kuivõrd. Mina leian küll, et tuleb hoolitseda ja kontrollida. Keda siis veel, kui mitte omaenda pereliiget. Väga paljusid loomade haigusi on ju võimalik ravida, kui neid vaevutakse diagnoosima, kõik ei ole vähid. Jube ju, kui loomal on mingi lihtlabane infektsioonhaigus, nagu see pärakupaun või igemed ja hambad, aga mina ei vii teda arstile ja loom kannatab kuid/aastaid, samas saab väikese opi ja antibiootikumiga sellest täiesti terveks. Või diabeet, kilpnäärme alatalitlus, põiekivid, liigesepõletikud, südamepuudulikkus  – ise tahaksite ilma ravimata nende haigustega elada?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas elupõlised graantse ka veel saadaval on või täiesti välja surnud need traditsioonilised külakrantsid, kelle sugupuus sajandite taha ei leidugi ühtegi tõukoera?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu koeral avastati rutiinse tervisekontrolli käigus vähk ning algav neerupuudulikkus. Välja nägi täiesti terve, mitte midagi ei saanud aru.

Minu koeral avastati ka vähk ja mis ma siis selle teadmisega pidin peale hakkama? Ravida seda eriti ei saanud, surigi varsti nagunii ära. Ega neere eriti ei hakata ka ilma näidustuseta uurima, järelikult midagi ikka viga oli, et hakati seda üldse vaatama. Nüüd on jah kombeks vanu koeri vedada ultrahelisse, röngtgenisse ja jumal teab kuhu, midagi ikka leiab. Aga koera elu see ravi enam väga ei pikenda nagunii.

Vähk on tänapäeval ka loomadel sageli ravitav kui õigel ajal jaole saada. Ka minu koer läbis operatsiooni, sai ravi ja elab nüüd kaks aastat hiljem edasi. Viga polnud tal pealtnäha midagi, oli tõesti rutiinne tervisekontroll, arst katsudes avastas, et miski tundus imelik käe all ja röntgeniga oli selge.
Ema koer elas hoolimata vähidiagnoosist 4-5a. Tehti ka operatsioon, hiljem tuli tagasi, tehti veel üks ja elas kõrge eani. Lõpuks eutaneeriti, kuna oli dementne, lasi end täis ja lisaks hakkas pimedaks jääma. Tõukoer. Tol ajal oli vähiravi loomadel veel lapsekingades ja polnud vist onkoloogiale spetsialiseerunud veterinaaregi Eestis. Nüüd on neid juba mitmeid.

Selliste pärast arvataksegi, et krantsid on tervemad, kes oma krantsidega lihtsalt arsti juurde ei jõua ja silma järgi paika panevad, et nad terved on. Milleks veterinaarid õpivad aastaid kui see nii lihtne on, et vaatad peale ja tead? 🙂

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas elupõlised graantse ka veel saadaval on või täiesti välja surnud need traditsioonilised külakrantsid, kelle sugupuus sajandite taha ei leidugi ühtegi tõukoera?

Koerte kodustamisest alates, üle 10 000 aasta tagasi, hakati tegelema koerte aretusega – neid ristati selektiivselt selleks, et saavutada mingit konkreetset eesmärki, kas abimeest jahil, karjakoera, kelgukoera… Juba sellest ajast hakkasid tekkima koeratõud. Kõik praeguse aja krantsid on erinevate koeratõugude ristandid ja on olnud seda juba tuhandeid aastaid. Seega ka see elupõline külakrants, keda sa idealiseerid, oli erinevate tõugude ristand.

Kassidega on lood teised. Tõukasside aretamine on võrreldes koertega väga palju hilisem teema, ulatudes kõigest sadadesse aastatesse. Inimene ei näinud kassil peale kahjurite hävitamise mingit muud eesmärki, seega ei olnud nende selektiivne ristamine ka kuidagi motiveeritud. Loomulikult on olemas ka vanemad, põlistõud, mis on erinevates maailma paikades tänu looduslikule kohastumisele ise tekkinud, need on muidugi mõnevõrra vanemad. Aga ainult murdosa tänapäeva kassidest on tõukassid või nende ristandid, julgelt 90% kassipopulatsioonist ei oma ühtegi tõukassist esivanemat.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teoorias väga ilus jutt. Tunnen julgelt üle kahekümne aretaja Eestist. Geeniteste enda aretuskoertele teeb neist täpselt üks.

Koerte aretuse maailmaga ei ole ma väga hästi kursis, ma aretan kasse ja kassidel on geenitestid ikka väga levinud. Kahjuks erinevalt koertearetuse maailmast, ei ole kassitõugudel mitte ainsatki kohustuslikku uuringut, seega kõik see vastutus on pandud kasvatajale, kes siis vastavalt enda südametunnistusele neid uuringuid kas siis teeb või mitte.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enamjaolt räägivad seda krantsid on tervemad juttu need, kes lihtsalt ei vii neid arsti juurde. Siililegi selge, et need, kes endale kalli raha eest tõukoera võtud on, panustavad ka nendese rohkem.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me ei viinud oma krantse arsti juurde, sest selleks ei olnud põhjust. Loomad olid terved ja tugevad. Jah, ma pean tõesti jaburaks viia arsti juurde terve loom, et äkki ikka leitakse mingi tõbi.  Seevastu oma tõukoeraga oleme arstide vahet jooksnud, nii et vähe pole, sest korduvalt on põhjust olnud. Rääkides arstide tarkusest, siis mitte alati ei saanud abi. Minu kogemus kolme koera pidamise järel on selline, et krantsid on tugevama tervisega. Ja ei ole põhjus see, et me ihnsusest krantse arsti juurde ei viinud. Nii mõeldagi on lihtsalt loll.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, ma pean tõesti jaburaks viia arsti juurde terve loom, et äkki ikka leitakse mingi tõbi.

Mina ausalt öeldes olin see loll, kes viis ka väliselt terve koera muudkui arsti juurde, sest arst rääkis, et ikka vaja on kõike uurida, kui koer on juba varem. Kolm aastat enne koera surma tehti talle täispakett uuringuid, röntgen tervest kehast, ultraheli, vereproovid, südameuuringud jne, jne. Arst ütles päris pettunult, et midagi ei olegi, soovitas siis igasuguseid toidulisandeid vähemalt, et vana koer, vaja ikka poputada. Kolm aastat hiljem läks koera tervis väga halvaks, siis läksin uuesti teise arsti juurde, see ütles, et vähk ja kaugelearenenud. Ja tema arvamuse järgi pidi see juba umbes 5 aastat olema. Seega sel ajal see pidi olema olemas, kui koer uuringutel käis. Minu koera puhul oli tegemist krantsiga.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui koer on juba varem

Koer on juba vanem, tahtsin kirjutada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me ei viinud oma krantse arsti juurde, sest selleks ei olnud põhjust. Loomad olid terved ja tugevad. Jah, ma pean tõesti jaburaks viia arsti juurde terve loom, et äkki ikka leitakse mingi tõbi. Seevastu oma tõukoeraga oleme arstide vahet jooksnud, nii et vähe pole, sest korduvalt on põhjust olnud. Rääkides arstide tarkusest, siis mitte alati ei saanud abi. Minu kogemus kolme koera pidamise järel on selline, et krantsid on tugevama tervisega. Ja ei ole põhjus see, et me ihnsusest krantse arsti juurde ei viinud. Nii mõeldagi on lihtsalt loll.

Inimestel ka siis sõeluuringutel käimine, vaktsineerimine jms puhas lollus. Minna ikka siis kui valu enam elada ei lase ja mõnest august verd väljutad. Sest looma puhul hakkab terviseprobleemi tähele panema umbes sellises seisus – nad oskavad enda valu väga hästi varjata.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sest looma puhul hakkab terviseprobleemi tähele panema umbes sellises seisus – nad oskavad enda valu väga hästi varjata.

Kui sa nii tähelepanematu oled, siis ehk tõesti. Mina panen küll oma allergilise koera puhul väga hästi tähele, millal on tema tervis halvem ja millal parem. Kui jälle kõrvapõletik on, siis kratsib oma kõrva, pea on viltu. Kui on halva tervisega periood, siis ta ei mängi üksinda enam, kui on hea tervis, siis alati mängib ka iga päev natuke omaette, kui kedagi ei õnnestu mängima meelitada. Käitumine on elavam, jalutuskäigul on rohkem elu sees. Kui on halvem, magab rohkem ja on teise käitumisega. Ei ole päris nii, et koeraomanik üldse aru ei saa, kui koeral on tervis kehv. Ka söömisharjumus võib muutuda, joomine, huvi elu vastu, väga palju märke on olemas, koer ei ole lambist suremas haige, neid märke on ikka enne juba palju, et tal pole tervis korras. Kui sa arvad, et krantsi pidamine tähendab seda, et pannakse üksi kuskile majast kaugele ketti ja siis ükspäev märkad, et oih, ära surnud teine, siis nii ikka asjad ei käi.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina oma krantskassiga käisin kord aastas vaktsineerimas ja siis tehti alati ka kiire ülevaatus. Vaadati suhu ja katsuti kere üle. Vaktsiine vajasime reisimiseks. Oli täiesti tubane kass.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaadati suhu ja katsuti kere üle

Seda moepärast tehakse jah, aga ega see mingit erilist infot ju ei anna, olgem ausad.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaadati suhu ja katsuti kere üle

Seda moepärast tehakse jah, aga ega see mingit erilist infot ju ei anna, olgem ausad.

Hambaid puhastama minna saime küll soovituse. Ma ise poleks küll suhu vaadates aru saanid, et on vaja.
Oleks selle tähelepanuta jätnud, oleks vb paari aastaga juba põletik tekkinud, mis omakorda muid hädasi põhjustab.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hambaid puhastama minna saime küll soovituse. Ma ise poleks küll suhu vaadates aru saanid, et on vaja. Oleks selle tähelepanuta jätnud, oleks vb paari aastaga juba põletik tekkinud, mis omakorda muid hädasi põhjustab.

Kui ise nii loll oled, et aru ei saa, et vaja hambaid puhastada, siis küll tuleb jah selleks arsti juurde minna.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil on labrador ja kui me ta võtsime, siis mitmed inimesed ütlesid mulle, et oii nende tervis on nii kehv, et parem mitte võtta. Ja päris kindlasti läheb ta paksuks ja tekivad igasugused probleemid.

Praegu on ta 9 aastane ja oleme käinud ainult kaks korda arsti juures mingi konkreetse probleemi pärast. Esimesel korral oli tal mingi parasiit ja teisel korral ta sai ühtelt teiselt koeralt pureda. Seega tervis on tal väga hea ja paks ta ka ei ole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui arstil ei käinud, siis ju ei saagi teada, kas olid mingid tõved või ei Kõike ei saa niisama välise vaatluse põhjal hinnata.

Mis asja, kui koer tunneb ennast hästi, ei ole midagi viga, siis igaks juhuks tuleb ikka arsti juurde vedada, et ehk leiab mõne haiguse?

Krantsid surid siis täiesti tervetena?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Hobinurk Tõukasside ja -koerte tervis