Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 122 )

Teema: Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Postitas:
Kägu

Oli te peres reegleid või traditsioone, mis tundusid teile mõttetud või pigem pealesurutavad? sellised mida te ei mõistnud miks just nii peab olema, kuigi saaks ka teisiti. Mille kohta vanemad ütlesid, et “meie peres tehakse nii”.

Please wait...
Postitas:
kirilind2

Ma olin sõnakuulelik laps ega mõelnud, miks nii. Kui öeldi, tuli teha. Ilmselt oli mul mõtlemisega probleeme, ei mäleta, et oleks vastu vaielnud, kui midagi öeldi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suvel maal olles käskis vanaema õhtuti alati silmad ära pesta. Mulle tundus see täiesti ajuvaba. Esiteks polnud mu nägu must ja teiseks, miks just silmad ja mitte mõni muu kehaosa, nt jalad või hambad. Püüdsin selgitada, et pole vaja ja ema linnas ka ei käsi, aga vanaema oli väga resoluutne: enne magaminekut tuleb silmad ära pesta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

et kui naabrid võtsid kartulit, siis tuli kuuri alt korv võtta ja appi minna, sama heinateoga – kusjuures me ei elanud maal ega pidanud talu, vaid alevikus. väike põllulapp siiski oli kartuli ja muu tarvis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Susside kandmine! Pidevalt käis “Pane sussid jalga!”, “Kus su sussid on?”. Uhh. Ei tea siiani, mis point sellel oli. Taheti siis sokke kaitsta või arvasid vanemad, et põrand külm, aga see pidev sussiteema ajas närvi.
Nüüd kodus käin soojal ajal paljajalu ja külmal ajal sokkis. Ka lastelt ei nõua susside kandmist. Neil polegi neid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul tuli selline olukord meelde. See ei ole küll “traditsioonide küsimus”, aga midagi sinnakanti. Nimelt olin väiksena tihti vanaema hoida. Ühel hetkel peale ühist söömaaega hakkab vanaema nutma. Mina olen täiesti segaduses ja ei mõista, mis nüüd juhtus. Vanaema siis selgitas, et ta nutab sellepärast, et mina ei oska peale sööki tänada toidu eest, mis mulle tehtud oli. Mõistan, et see võis teda solvata ja kahju, et nii läks. Aga samas ma ei mõistnud, miks sellepärast nutma pidi. Oleks ju võinud rahulikult lapsele eelnevalt selgitada, et selline on elementaarne viisakus, et peale sööki tuleb tänada. Lapsed ju õpivad oma eel-käijatelt ja ei oska tulla oma lapse maailmas selle peale, et toidu pakkumine lapsele ei ole ise-enesest mõistetav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Susside kandmine! Pidevalt käis “Pane sussid jalga!”, “Kus su sussid on?”. Uhh. Ei tea siiani, mis point sellel oli. Taheti siis sokke kaitsta või arvasid vanemad, et põrand külm, aga see pidev sussiteema ajas närvi.

Nüüd kodus käin soojal ajal paljajalu ja külmal ajal sokkis. Ka lastelt ei nõua susside kandmist. Neil polegi neid.

Pigem põrand oli külm, ma olen koos lastega elanud väga külmade põrandatega korteris ja sai ka pidevalt öeldud, et sussid jalga paneks. Või kui maal elasite ja koduloomad olid, äkki oli põrand must ja ei tahetud, et nende sokkidega voodisse ronite.
Mulle oli arusaamatu, miks kui näiteks kadrid või mardid käisid, siis meil tuled kustutati ja kästi vaikselt olla, nagu kedagi poleks kodus. Nüüd saan aru, et ju me siis nii vaesed olime, et polnud midagi neile anda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mõnda asja ei mõista siiani. Näiteks seda, et kui külla kutsutakse või midagi pakutakse, tuleb esmalt ära öelda, sest nii on viisakas ja alles siis kui teist korda küsitakse, siis tuleb nõustuda. Ja et kui pakutakse viimast tükki midagi, siis EALES seda ei tohi võtta!
Praegu ma elan ikka selle moto järgi, et küsija suu pihta ei lööda ja rääkida tuleb otse. Kui keegi midagi pakub ja ma seda tahan, siis võtan ka viimase tüki torti. Ja kui midagi vaja, tuleb otse küsida. Ja kui midagi küsitakse-palutakse, siis on ok öelda ka “ei”. Eeldan, et minu ümber olevad inimesed käituvad samamoodi. Mul ei ole aega mingiteks mängudeks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Või kui maal elasite ja koduloomad olid, äkki oli põrand must ja ei tahetud, et nende sokkidega voodisse ronite.

Lehmad elutoas?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mõnda asja ei mõista siiani. Näiteks seda, et kui külla kutsutakse või midagi pakutakse, tuleb esmalt ära öelda, sest nii on viisakas ja alles siis kui teist korda küsitakse, siis tuleb nõustuda. Ja et kui pakutakse viimast tükki midagi, siis EALES seda ei tohi võtta!

Praegu ma elan ikka selle moto järgi, et küsija suu pihta ei lööda ja rääkida tuleb otse. Kui keegi midagi pakub ja ma seda tahan, siis võtan ka viimase tüki torti. Ja kui midagi vaja, tuleb otse küsida. Ja kui midagi küsitakse-palutakse, siis on ok öelda ka “ei”. Eeldan, et minu ümber olevad inimesed käituvad samamoodi. Mul ei ole aega mingiteks mängudeks.

Sellised reeglid saavad toimida ainult siis, kui kõik neid kasutavad. Näiteks võib küllakutsuja, kes sellisest reeglist midagi ei tea, väga solvuda, kui tema esimese kutse peale öeldakse “ei”. Ja rohkem kutseid sealt ei pruugigi tulla. Selles mõttes nõustun Sinuga, et sellist reegilt küll järgima ei peaks, vaid see tekitab ülimat segadust ja keerulisi suhteid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei saanud aru, miks end iga päev altpoolt pesta oli vaja ja varateismelisena ei saanud ma aru ka kaenlaaluste raseerimise vajadusest.

5-6-aastasena oli minu jaoks arusaamatu ema pahameel, kui ühe vanema naissugulase käest “miks sul lapsi ei ole” ja teiselt “sa oled nii kortsus, kas sa oled väga vana ja sured varsti ära?” küsisin.

Aga siin teemas küsitud traditsioonide ja reeglite osas vast see, et meie peres pidid kõik kogu aeg midagi tegema. Pidev jutt oli see, et mida teised mõtlevad, kui see, see ja see ka tegemata on või lohakalt tehtud saab ja et küla peal kõik imestavad, kuidas nendel kõik alati tehtud saab ja toimib. Lastel oli alati oli tööde nimekiri, mis ära teha oli vaja ja ka vanemad ise asusid palgatöölt tulles esmalt loomi talitama, ehitama, aias või abihoonetes toimetama jms. Nüüd, täiskasvanuna saan aru, et täispikkade tööpäevade ja nelja lapse kõrvalt oli sellise suure majapidamise korrashoidmine tõesti pidev ja lõppematu töö. Aga samas olen üsna veendunud, et neis mõlemas oli üksjagu ka soovi teistest parem olla ja oma töökust ning hakkamasaamist rõhutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laupäevahommikune koristamine. Õudus kuubis ja täielik piin. Ja see kestis ikka pool päeva ja pideva vanemate vigina saatel. Siis muidugi tuli terve nädalavahetuse elamist piinlikult korras hoida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laupäevahommikune koristamine. Õudus kuubis ja täielik piin. Ja see kestis ikka pool päeva ja pideva vanemate vigina saatel. Siis muidugi tuli terve nädalavahetuse elamist piinlikult korras hoida.

Täpselt! Meil ka. Ema alustas võimalikult vara ja siis pidid kõik abis olema, imema ja põrandaid pesema ja tolmu pühkima ja mida veel. Ma ei saanud kunagi aru, miks seda just laupäeva hommikul peab tegema, kui oleks vabalt võinud mõnel õhtupoolikul ära teha, ei võtnud nii kaua aega ega midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehhe meil ka! Mustamäe kahetoalist korterit nühiti kolmekesi terve hommikupooliku. Mul oli hea meel, et kool oli laupäeval.

Laupäevahommikune koristamine. Õudus kuubis ja täielik piin. Ja see kestis ikka pool päeva ja pideva vanemate vigina saatel. Siis muidugi tuli terve nädalavahetuse elamist piinlikult korras hoida.

Täpselt! Meil ka. Ema alustas võimalikult vara ja siis pidid kõik abis olema, imema ja põrandaid pesema ja tolmu pühkima ja mida veel. Ma ei saanud kunagi aru, miks seda just laupäeva hommikul peab tegema, kui oleks vabalt võinud mõnel õhtupoolikul ära teha, ei võtnud nii kaua aega ega midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See laupäevahommikune koristuspiin oli ilmselt nõukaaja traditsioon. Meil sama, kõik peksti enne kukke ja koitu üles ning terve päev möödus ema lõputu tänitamise ja ohkimise saatel koristades. Kohutav stress! Oma täiskasvanuelus pole mul põhimõtteliselt mingit koristamispäeva, mu kodu ei lähegi nii sassi, et peaks pidevalt koristama. Teine asi, mida ma ei mõistnud, oli suhete hoidmine nendega, kellest tegelikult seljataga sulastta räägiti, aga noh, suhtlema ju peab, ikkagi sugulased. Totaalne lollus ju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teine asi, mida ma ei mõistnud, oli suhete hoidmine nendega, kellest tegelikult seljataga sulastta räägiti, aga noh, suhtlema ju peab, ikkagi sugulased. Totaalne lollus ju.

Mu meelest üsna tavaline käitumine. Umbes nagu inimesed töökaaslasi ja ülemusi seljataga kiruvad ja riigi valitsust, aga elavad seal riigis ja töötavad seal töökohal edasi. Kirumine aitab pingeid leevendada ja ennast teatud inimestega lähendada (nendega, kellega koos klatšid ja kirud), kuid muidugi ainult juhul, kui jutt klatšitava kõrvu ei ulatu, sel viimasel juhul tuleb pingeid juurde muidugi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah see sugulaste juures käimise kohustus oli piin.
Mulle kunagi ammu helistas sugulane keda pmt väikse lapsena näinud ja tahtis külla tull Nagu mida, täitsa võõras inimene ju?
Tuleb meelde veel see et laupäev oli pesu päev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mul oli suhteliselt vaba kasvatus ja erilisi reegleid ei mäleta, aga vanaemaga järve ääres oli alati käsk : vees tohib käia 6 korda mitte rohkem. siiamaani ei saa aru, miks vanaema rohkem ei lubanud, oma lastel luban küll olla vees palju tahavad.
no ja see muidugi, et magusat enne ei saa kui soolane söödud. vanaema pani alati kohutavalt suure taldrikuga meile ette, osa sellest oli roheline, mida vihkasin. ema alati imestas kui paksud me olime kui vanaema juurest tulime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

palun, kas võiks selle pealkirja ära parandada? kriibib silmad peast

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oli te peres reegleid või traditsioone, mis tundusid teile mõttetud või pigem pealesurutavad? sellised mida te ei mõistnud miks just nii peab olema, kuigi saaks ka teisiti. Mille kohta vanemad ütlesid, et “meie peres tehakse nii”.

Miks matustel lauldi, aga ei tantsitud. Kui mu vanaisa suri ja naised tema voodi juures laulsid, siis ma küsisin emalt, et millal nad tantsima hakkavad. Minu peas käisid need asjad koos – ja mõneti ma senini ei mõista, miks laulu- ja tantsupidu peavad lahus olema, vanasti olid ju koos Ok, esinejad kattuvad, aga no tehku oma valik.

Veel ei saanud ma lapsena aru, miks vanemad inimesed arvavad, et nad lapsi võivad hoiatamata käperdada, pigistada ja musutada.

Ja siis ma ei saanud aru, miks ma pean sööma näiteks kell 8, 12 ja 19, kui ma tahaksin süüa kell 10, 11.30 ja 16.

Ja laupäevane “kas sa läheksid õue, helista mõnele sõbrale, vaata – Jaan on juba õues, näe siin kinoraha kahele” tundus ka imelik – kuni ma ca 13sena aru sain, et mind aeti majast välja, et ema ja abiline saaksid rahus koristada. Mis lisas mu emale umbes kuusteist miljonit plusspunkti minu silmis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Susside kandmine! Pidevalt käis “Pane sussid jalga!”, “Kus su sussid on?”. Uhh. Ei tea siiani, mis point sellel oli. Taheti siis sokke kaitsta või arvasid vanemad, et põrand külm, aga see pidev sussiteema ajas närvi.

Nüüd kodus käin soojal ajal paljajalu ja külmal ajal sokkis. Ka lastelt ei nõua susside kandmist. Neil polegi neid.

Nii tuttav. Sama asi terve lapsepõlve. Meil polnud koduloomi, elasime korteris. Tõsi, esimesel korrusel, seega võisid põrandad külmad küll olla. Täiskasvanuna oma kodus olen alati paljajalu või sokkis, enamasti paljajalu. Sussid on meil rõdul käimiseks. Meheemal on sama kiiks, käsib lastelastel alati susse kanda, kui külas käib meil. Enamvähem esimene tema lause ongi: miks teil jälle susse jalas pole? Tal on enda sussid alati kaasas.

Tulesid oleme ka kustunud mardi- ja kadrijooksude ajal. Või pigem oleme meelega sõitnud ära kodust selleks õhtuks. Mulle see tegelt sobis, sest siis ei narritud järgmisel päeval koolis, et miks nii vähe või nii halbu asju jagasime. Mäletan ühte vastikut seika, kui me õunu jagasime, sest ei taibanud kodust ära minna ja polnud komme, mida jagada. Järgmisel päeval koolis loobiti nendesamade õuntega. Lapsed võivad julmad olla.

Minu vanaema juures oli aga alati kohustus patse kanda. Alati kaks punupatsi, ta ise punus ja tegi seda väga kõvasti. Täpselt sama teeb mu laste vanaema mu tüdrukule. Alati peavad patsid olema, see on teine küsimus peale susside pärimise kohta. “Miks patse pole?” Minu laps on alati eelistanud hobusesaba, aga vanaema arust pole see kellegi pats.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle oli arusaamatu, miks kui näiteks kadrid või mardid käisid, siis meil tuled kustutati ja kästi vaikselt olla, nagu kedagi poleks kodus. Nüüd saan aru, et ju me siis nii vaesed olime, et polnud midagi neile anda.

Äkki see oli seoses küüditamisega, nt vanavanematel tekkid hirm iga kord, kui uksele koputati ja andsid selle oma lastele edasi ja nood siis omakorda teile. Võib-olla teie vanemad ise ei teadnudki, et see kunagi sellest alguse sai.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsena ei mõistnud, et miks peab ilusa ja sooja ilmaga aitama vanavanemate juures maal heina teha, päikese käes higistama, riisuma, tolmuses küünis heinu sõtkuma või lõputult pikki peenraid rohima, mis uuesti heina kasvasid. Kadestama ajasid suvitajad, kes tulid maale, mängisid palli, lugesid raamatuid, käisid ujumas ja lihtsalt nautisid suve.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sussiteema oli meil ka. Ilma sussideta käia ei tohtinud.
Teiseks pidi koju jõudes alati koduriided selga panema, kooliriietega kodus ei oldud.
Kõige tüütum oli voodi tegemine. Iga päev küsiti üle kas ikka voodi on tehtud. Oli spetsiaalne kapp ja voodiriided tuli sinna panna. Õhtul jälle välja. Minu jaoks täiesti arusaamatu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suvel maal olles käskis vanaema õhtuti alati silmad ära pesta. Mulle tundus see täiesti ajuvaba. Esiteks polnud mu nägu must

Kindlasti ei mõeldud ainult silmi, vaid näo pesemist. Lapsed ei taju, et nägu on must, eriti hästi jääbki tolm suvel higisele näole.
Ja kui on uhkete pitsidega valged padjapüürid, jäävad need ka puhtamaks. 🙂

Mulle oli arusaamatu, miks kui näiteks kadrid või mardid käisid, siis meil tuled kustutati ja kästi vaikselt olla, nagu kedagi poleks kodus. Nüüd saan aru, et ju me siis nii vaesed olime, et polnud midagi neile anda.

Vaesusest usutavam on, et vanemad olid unustanud, et on sandiõhtu ja oleks pidanud koju kommi varuma. Neil oleks olnud häbi, et pole santidele midagi anda. Teine võimalus on, et emale-isale ei meeldinud seda mängu kaasa mängida. Kõik ei ole lapse tasandil head kaasamängijad

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meilt nõuti lapsepõlves, et särk peab seljas olema. Pole siiani selle nõude vajalikkusest aru saanud, aga kui küsida miks, siis öeldakse ka praegu, et särk peab olema.
Sussid pidid ka jalas olema.
Laupäevased kraamimis- ja pühapäevased pesupäevad olid ka täiesti tavalised. Nädala keskel oleks suure pere pesupesemine ilma veevärgita maakodus ja Riga masinaga ilmselgelt liiga palju aega võtnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sussiteema oli meil ka. Ilma sussideta käia ei tohtinud.

Teiseks pidi koju jõudes alati koduriided selga panema, kooliriietega kodus ei oldud.

Kõige tüütum oli voodi tegemine. Iga päev küsiti üle kas ikka voodi on tehtud. Oli spetsiaalne kapp ja voodiriided tuli sinna panna. Õhtul jälle välja. Minu jaoks täiesti arusaamatu.

Oh jaa, koduriiete teema ja sussi teema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli koolivorm, selle oleks kodus kindlasti ära määrinud ja mugav ta ka ei olnud. Isa käis tööl alati ülikonna, lipsu ja triiksärgiga, nii et koduriiete teemast sain ma hästi aru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Susside puhul võib ka vastupidine asi olla: kardetakse, et te rikute/määrite põrandad ära, kui paljajalu käite. Mul käis eelmisel nädalal vend külas, pakkusin talle susse jalga, aga ta keeldus, ma ei hakanud sundima ka. Pärast vaatasin põrandaid vastu valgust ja kõik oli jalajälgi täis. Ega mul raske polnud neid uuesti ära pesta, aga teinekord võiksid külalised mõelda, et susse ei pakuta, kuna põrandad on külmad või mustad, vaid seepärast, et teie higistavad jalad tekitavad põrandale koledad jäljed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Et mida ei mõistnud? Momendil tuleb meelde üks asi. Et söögilauasei räägita ega naerda. Vaadates tänasel päeval seda lausa propageeritakse ja peetakse nii normaalseks.
Muud justkui ei meenu. Oli ikka kohustusi ja reegleid ka muid, aga neid ikka nagu mõistsin. Näiteks iganädalane koristamine oli kohustus, aga täiesti arusaadav.Meil toimus see reedeti, peale kooli, et oleks laupäevahommikuks kõik korras ja kenam olla ja laupäev oli minul nagunii koolipäev. Oma kooliriided iga laupäev käsitsi kausis puhtaks pesta. Koolivormi pesi ema vaheajal või kui plekid peal olid, aga koolipluus, pesud, sukkpüksid ja sokid ja (kalerätt ka) ise ja siis pühapäevaõhtul triiksiime õega need ära ja puu peale valmis. Kõik arusaadav.
Muidu olid muud asjad ilma eriliste reegliteta, õues olemine ja trenni ei sunnitud ega huviringi, vaheajal maga lõunani ja ole poole ööni õues kasvõi.Kuid igal suvel juunikuu oli TPL- kuu, ehk 10-a vanusest alates käisime igal suvel esimese kuu tööl majandis. Vat siis pidi veel varem tõusma, kui kooli minnes, sest töö algas varem ja tõusma pidi 6.30 ja minema.
Olime vaesevõitu pere ja seal teenitud raha oli kooliasjade või vajalike riiete ostmiseks.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 122 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud