Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 136 )

Teema: Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Postitas:
Kägu

5-6-aastasena oli minu jaoks arusaamatu ema pahameel, kui ühe vanema naissugulase käest “miks sul lapsi ei ole” ja teiselt “sa oled nii kortsus, kas sa oled väga vana ja sured varsti ära?” küsisin.

Praeguse noorpõlve järeltulijad küsivad kindlasti üle ühe-kahelapselistelt Miks sul nii palju lapsi on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu emal oli mingi oma kiiks voodipesu kokku voltimisel triikimiseks. Hästi sai seda teha vaid kahekesi, seega pidi keegi tal alati abiks olema kui voodilinasid ja tekikotte triikima hakkas. Alati sai abistaja ka sõimata, et hästi kaasa ei aita. Ma alati protestisid, et miks nii keeruliselt voltida, keegi kuskil niimoodi ei tee.. . Mingi hetk jäime emaga kahekesi, triikimist tegin suuremalt jaolt mina. Loomulikult ei voltinud ma linu ema nõudmistele vastavalt. Peagi ei voltinud ema ise ka enam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Suvel maal olles käskis vanaema õhtuti alati silmad ära pesta.

Meil kõlas see: pese silmnägu ja jalad ära!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kadri-/mardisante ei tahetud, sest see sandikari tuleb sügiseste poriste jalgadega sisse tallama ja pillub teri laiali (ei mäleta kummal see komme oli), lisaks ega neile andameid ka väga anda tahetud. Ma ei lase neid ka tänapäeval sisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Matused
Pidev mure, et kellegi haual pole käidud.
Vandusin, et minule mingit matusetseremooniat ja hauda ei tule.
Pidev muretsemine millegi pärast, mida muuta või parandada isegi ei püütud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei mõistnud, miks magusat enne soolast süüa ei tohi. Öeldi, et rikub isu, aga minu oli vastupidi. Peale magusat tahaks midagi soolast. No ja praegu tean, et magus tuleks kõige pealt süüa, sest see seedub kiiremini ning hakkab seal liha taga järjekorras käärima.

Ma ei mõistnud, miks kunagi ei saanud süüa lihtalt vorsti ehk siis paljalt. Leiva või saia pidi alla panema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõukaajal polnud ju kõigil kodus pesumasinat ja pesti käsitsi, sellest ehk ka see sussi värk?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nõuka ajal oli puuvillased sukkpüksid/sokid – kuhu kulusid ruttu augud sisse, vanaema nõelus neid.
Asi millest lapsena aru ei saanud – miks ei tohtinud süüa samal aastal tehtud moosi. Keldris oli mitme aasta varu ja ikka tuli võtta paar aastat vana moos, kuigi värske oli parem.
Aga seda linade sirgeks kloppimist, lappimist ja sirgeks sikutamist mäletan küll – jalg tuli ette asetada, siis oli jõudu rohkem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei mõistnud, miks kunagi ei saanud süüa lihtalt vorsti ehk siis paljalt. Leiva või saia pidi alla panema.

Kui see oli sovetiajal, siis sellepärast, et seda sinki ja vorsti võis vähe saada olla ja kõik oleks heameelega vbla terve selle tüki ise ära söönud. Teised poleks midagi saanud. Võileib täitis kõhtu paremini nagu sa nüüd juba isegi tead.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilusamaid riideid ei tohtinud “niisama” kanda, neid hoiti erilisema sündmuse jaoks, nt kellegi juubel. Ma ei räägi silmnähtavalt pidulikest riietest (neid mul polnudki), aga nt mõni ilusam kampsun vms. See omakorda tähendas, et ilus asi jõudis ainult korra või kaks seljas käia, enne kui väikseks jäi. Täiskasvanuna kannan lemmikasju just hoopis igapäevaselt.

Haudade korrastamine – pidev rohimine, riisumine, uute lillede istutamine, vanade äravõtmine. Ma ei saa siiamaani aru, miks ei võiks lihtsalt paari igihaljast põõsast istutada, miks nende haudadega nii meeletut vaeva peab nägema. Korrashoitavaid haudasid on palju ka, osad inimesed on juba sajand tagasi surnud. Koristamise aktsioonis ei löö meist kellestki õdedega enam täiskasvanuna kaasa, lapsepõlvest on trauma jäänud vist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sussinõue oli tollaegses kontekstis mõistetav ilmselt külmade põrandate tõttu. Nii era- kui kortermajad olid üsna halvasti soojustatud ning põrandad külmal ajal soojaks suurt ei saanud.
Samuti on igati arusaadav minu meelest koduriiete tava. Sel ajal ei olnud pesu pesemine selline spontaanne tegevus nagu praegu, samuti ei olnud väga mitut komplekti viisakaid kooli riideid. Mäletan, et mul oli 2 vormipluusi ja üks kleit. Seega kui nt teisipäeval õhtul tuli koolikleidile plekk, siis ei saanud seda niimoodi muuseas masinasse panna vaid pesu pesemine oli terve pikk protsess, mis kestis kogu päeva.

Aga surnuaiatrall on küll täiesti arusaamatu siiani. Iga kevad hakkas teemaga, milliseid lilli ja kui palju haudadele osta, siis terve suvi käis pidev jama nende kastmas käimise osas, kui juhtus kuivem suvi, käidi kastmas lausa ülepäeva. Meil oli surnuaed u 2 km kaugusel, vahepeal polnud peres ja autot ja siis veetigi mingi 5l kanistriga sinna vett käe otsas (sest äkki surnuaia kaevus pole vett). Teise käe otsas oli reha, millega siis mustreid veeti sinna platsile. Kusjuures mulle tundub, et seda kõike tehti pigem põhjusel, et muidu teised vaatavad, kui lohakad oleme, mitte piiritust armastusest ammu lahkunud sugulaste vastu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See komme, et ilusamaid asju ei tohi tavalisel päeval kasutada. Ega see polnud väga “meie kodus nii ei tehta” tüüpi komme, vaid minu arust oli kõigil nii. Nüüd on “sellise traumaga” inimestel kodudes just vastupidi, et ilus serviis on ka igapäevaseks söömiseks jne.

Veel kehtis absoluutne sunniviisiline käsk, et taldrik tuleb igatahes tühjaks süüa. Tänapäeval mõtlevad inimesed ikka nii, et toitu ei tohi raisata, aga samas ei tohi end vägistada ka nii, et süda juba paha täiskõhust, aga et see viimane amps veel sisse mahuks, oleks nii tähtis küsimus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Appike kui tuttav tuleb ette – pidev surnuaiaralli, nädalas korra haudadele tiir peale teha oli kohustuslik. Kõik täpselt nagu eespool kirjutati, kevadel hakkas pihta, et mis lilled-põõsad kelle hauale ja siis lõputu kastmine kuivematel suvedel. Siis see jura sussidega, meil läks vanaema endast välja kui mu isa 40se mehena kodus susse jalga ei pannud. Vanaema siiani väidab, et sussid peavad alati toas jalas olema, kuna keegi ei viitsi temaga vaielda, siis osad tõmbavadki kodurahu huvides sussid jalga.
Armsad traditsioonid, mida ise ka jälgin (ehkki mitte täie tõsidusega) on näiteks, et jõuludel ja aastavahetusel peab laual korralik toiduvalik olema ja keegi ei tohiks tühja kõhuga olla. Kui on parajasti teada, et mõnel sugulasel parasjagu kehvem aasta, siis “astume juhuslikult koos pühadeaegsete toitudega läbi” (st et jätame söögikraami sugulasele).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veel kehtis absoluutne sunniviisiline käsk, et taldrik tuleb igatahes tühjaks süüa. Tänapäeval mõtlevad inimesed ikka nii, et toitu ei tohi raisata, aga samas ei tohi end vägistada ka nii, et süda juba paha täiskõhust, aga et see viimane amps veel sisse mahuks, oleks nii tähtis küsimus.

Samas õpetas see, et ära ahnitse kui portsu ise tõstad, mulle vanemad seletasid kui hakkasin ise tõstma. Kui juba panid siis söö ära ka. Kes neid jäänuseid tahtma peaks ja toidu äraviskamist ja selles sonkimist ei kiidetud heaks. Alati saab ju juurde võtta kui väheks jäi. Kui tegu oli teiste poolt pandud portsjoniga siis meil üldiselt ei sunnitud. Vanemad taldrikuid täis ei kuhjanud ei endale või mulle pannes. Üldiselt katsusid nad peaaegu kõike vastavalt minu vanusele seletda miks midagi just nii tehakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laupäevahommikune koristamine. Õudus kuubis ja täielik piin. Ja see kestis ikka pool päeva ja pideva vanemate vigina saatel. Siis muidugi tuli terve nädalavahetuse elamist piinlikult korras hoida.

Me tegime reedel ära ja minu jaoks on see hell ja armas mälestus, mida püüan ka ise elus hoida. Teemasse – ma ei mäleta midagi arusaamatut, mul oli vist väga õnnelik lapsepõlv. Olin vanaemaga kodune ja tal tõesti oli aega leida vastuseid kõikidele minu küsimustele ja minuga lõputult mängida.
Edit. Meelde tuli! Ema oli kuskilt välja mõelnud mulle piduliku soengu. Ja kõik mu lapsepõlve pildid, alates sellest kui mulle piisavalt juukseid pähe kasvanud oli, kuni varase teismeeani (hiljem saatsin ta kukele) on on selle ko-hu-ta-va moodustisega, mille pähe ajamiseks kasutati kahte pika varrega kammi ja see pidi olema sile ja siis peitklambritega kinni ja lisaks veel patsid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ema oli kuskilt välja mõelnud mulle piduliku soengu. Ja kõik mu lapsepõlve pildid, alates sellest kui mulle piisavalt juukseid pähe kasvanud oli, kuni varase teismeeani (hiljem saatsin ta kukele) on on selle ko-hu-ta-va moodustisega, mille pähe ajamiseks kasutati kahte pika varrega kammi ja see pidi olema sile ja siis peitklambritega kinni ja lisaks veel patsid.

Kas see oli juustest seatud torukujuline moodustis pealael? Mul oli kooliõde, kellel oli vahel selline huvitav soeng, me ei pidanud seda sugugi kohutavaks, aga eriline oli see küll. Me arvasime (väikse kadedusega), et ta ema on väga peen daam. Piisavalt eriline soeng, et aastakümneid hiljemgi mäletaksin tüdruku nime (initsiaalid tollal KM).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas selline soeng?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sussinõue oli tollaegses kontekstis mõistetav ilmselt külmade põrandate tõttu. Nii era- kui kortermajad olid üsna halvasti soojustatud ning põrandad külmal ajal soojaks suurt ei saanud.

Samuti on igati arusaadav minu meelest koduriiete tava. Sel ajal ei olnud pesu pesemine selline spontaanne tegevus nagu praegu, samuti ei olnud väga mitut komplekti viisakaid kooli riideid. Mäletan, et mul oli 2 vormipluusi ja üks kleit. Seega kui nt teisipäeval õhtul tuli koolikleidile plekk, siis ei saanud seda niimoodi muuseas masinasse panna vaid pesu pesemine oli terve pikk protsess, mis kestis kogu päeva.

Aga surnuaiatrall on küll täiesti arusaamatu siiani. Iga kevad hakkas teemaga, milliseid lilli ja kui palju haudadele osta, siis terve suvi käis pidev jama nende kastmas käimise osas, kui juhtus kuivem suvi, käidi kastmas lausa ülepäeva. Meil oli surnuaed u 2 km kaugusel, vahepeal polnud peres ja autot ja siis veetigi mingi 5l kanistriga sinna vett käe otsas (sest äkki surnuaia kaevus pole vett). Teise käe otsas oli reha, millega siis mustreid veeti sinna platsile. Kusjuures mulle tundub, et seda kõike tehti pigem põhjusel, et muidu teised vaatavad, kui lohakad oleme, mitte piiritust armastusest ammu lahkunud sugulaste vastu.

Minu jaoks on iseenesest mõistetav, et kodus on koduriided ka tänasel päeval. Kontoririietega, veel hullem kui temist füüfilis tööga, pärast kodus askeldada oleks juba ebamugav ja kulutaks riided liiga kiirelt läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Värsket saia ja leiba ei tohtinud süüa. Alati enne vana ja kokkuvõttes sõid kogu aeg kuiva vana saia.

Sageli tehti söök terveks nädalas ette ära ja sõid iga päev sama asja.

Kogu aeg pidi tuttavate rääkima, kuidas sa hirmsasti tööd rabad. Surnuks rahmeldamine oli au asi.

Kalmistul korrastamine on tegelikult hea teraapia. Depressiooni ja ärevust ei põetud nii palju kui täna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Susse pidi kandma, sest sokke polnud alati saada ja augulisi sokke nõeluti veel kaua enne kui ära visati. Tüütu töö, nii et parem oli lastele peale käia, et need susse kannaksid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
javine

Edit. Meelde tuli! Ema oli kuskilt välja mõelnud mulle piduliku soengu. Ja kõik mu lapsepõlve pildid, alates sellest kui mulle piisavalt juukseid pähe kasvanud oli, kuni varase teismeeani (hiljem saatsin ta kukele) on on selle ko-hu-ta-va moodustisega, mille pähe ajamiseks kasutati kahte pika varrega kammi ja see pidi olema sile ja siis peitklambritega kinni ja lisaks veel patsid.

Selline üks rull keset pealage? Kui see, siis ka mina pidin seda lasteaias pidulikel puhkudel kandma. Ju see oli siis selleaegne lastesoengute mood. Meil oli paljudel tüdrukutel. 4-5 aastasena võis see mulle isegi ilus tunduda.

Please wait...
Postitas:
kitah

Kas selline soeng?

Ei, selline, nagu on Klarikal peas (Georg Otsa vasakul käel) ja sellel küljega siiapoole oleval tüdrukul pildi allservas keskel.
Laste rullsoeng
Kirsti Kuusiku soeng Entel-Tenteli ajal
See ei ole väga hea pilt, aga see oli tollal suurmood umbes kuni 10-aastaste tüdrukute seas (st pigem nende emade seas, ega siis laste käest ei küsitud). Kust selline totter mood on tulnud, ei tea.
Ma ka pidin seda kandma, aga minu paksude lokkis juustega see ei seisnud, vajus alati ära. Õhemate ja sirgete juustega nägi parem välja. Ja pigem see oli nn esindussoeng, ja pigem lasteaias, sest koolis rahmeldati ringi ja siis selline moodustis muidugi ei püsinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oi väiksed tüdrukud olid vanasti väga kenad ja sätitud. Nüüd ei viitsita korralikke patse teha ja käivad nagu salgumarid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle soengu nimi oli kapsarull.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitav, meil see korteri koristamine ja laupäevane pesupäev olid sellised perekondlikud tegemised. Kõik tegime ühiselt.
Õhtul käisime saunas. Pühapäeval ema tavaliselt küpsetas midagi ja päeval käisime jalutamas, teatris, kontserdil.
Mulle on jätnud need nädalavahetused väga mõnusa kogemuse.
Aga ei sallinud ma koolivormi. Selle hooldamine oli mu jaoks tõeline piin. Ma küll mõistsin seda reeglit, aga oli ikkagi piin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas selline soeng?

Ei, selline, nagu on Klarikal peas (Georg Otsa vasakul käel) ja sellel küljega siiapoole oleval tüdrukul pildi allservas keskel.

Laste rullsoeng

Kirsti Kuusiku soeng Entel-Tenteli ajal

See ei ole väga hea pilt, aga see oli tollal suurmood umbes kuni 10-aastaste tüdrukute seas (st pigem nende emade seas, ega siis laste käest ei küsitud). Kust selline totter mood on tulnud, ei tea.

Ma ka pidin seda kandma, aga minu paksude lokkis juustega see ei seisnud, vajus alati ära. Õhemate ja sirgete juustega nägi parem välja. Ja pigem see oli nn esindussoeng, ja pigem lasteaias, sest koolis rahmeldati ringi ja siis selline moodustis muidugi ei püsinud.

See immiteeris 40.ndaid.
Loomulikult olid sul paksud ja lokkis juuksed….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja teadmiseks, neile, kes arvavad, et laupäevane pesupesemine oli nõukaaegne komme, siis see polnud nii. Sõna lau on skandinaaviapõhine laen, mis märkis pesemisevett.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selline üks rull keset pealage? Kui see, siis ka mina pidin seda lasteaias pidulikel puhkudel kandma. Ju see oli siis selleaegne lastesoengute mood. Meil oli paljudel tüdrukutel. 4-5 aastasena võis see mulle isegi ilus tunduda.

Mulle ka ema tegi seda iga päev, kuni ma ükskord käärid üles leidsin ja selle keset pead oleva rulli maha nüsisin. Ära lõigatud juuksed sättisin kenasti isa tuhatoosi. Olin siis 4aastane ja enam seda soengut mulle ei tehtud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See immiteeris 40.ndaid.
Loomulikult olid sul paksud ja lokkis juuksed….

imiteeris
40ndaid

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle soengu nimi oli kapsarull.

Snookum.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 136 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud