Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 137 )

Teema: Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Postitas:
Kägu

Seda teemat lugedes tundub, et kasvasin üsna vabameelses peres. Soengujutt teeb hoopis kadedaks. Minu ema pole meile õega kunagi muud patsi teinud kui juuksed keskelt lahku ja kummalegi poole üks pats, ilma punumata. Ma ei tea, kas mu ema üldse oskab punuda. Suurema osa lapsepõlvest lõigati mulle potisoeng. Tukk oli alati ees, sest nii ju lihtsam. Ja see tukk oli sageli ka viltune, ema ise lõikas. Kadestasin kõiki, kelle emad võtsid vaevaks nende juuste peale aega kulutada.

Erilist koristamistaaka ma ka ei mäleta, ruutmeetreid oli nii vähe, et ei saanukski kaua koristada.

Tõeliselt kole komme, mis tänaseni aus, oli see, et uuel aastal peab esimene uksest sisseastuja olema meessoost. Samuti ka esimene uue aasta soovija. Kuna mul on ka tütred ja mul ei ole soovi neile vanaema opakat ideoloogiat selgitada, siis me ei veeda kunagi aastavahetust koos minu vanematega.

Sellel pole mitte midagi pistmist sinu vanaema opaka ideoloogiaga, vaid väga ammustest aegadest pärit traditsiooniga – eriti hea oleks, kui tegemist on mustapäise mehega. Kui juhtuski olema esimeseks külaliseks naine, siis aeti ta esialgu minema ja seejärel paluti tal tagasi tulla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Söömisest. Külas olles tõesti ei sobinud palju süüa, sest 1) jätab mulje, et kodus ei saa ja kus siis selle häbi ots! 2) pakkujatel endilgi võib olla pisku käes, aga külalistele peab ju pakkuma.
Me ei tohtinud kunagi mõne sõbranna juurde külla jääda siis kui seal peres sööma hakati, sest siis oleks pidanud meile ka pakkuma ja see ei sobinuks.
Sellist varjatud vaesust oli tegelikult päris palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga miks te imestade, et paremad serviisid olid ainult pidupäeval kasutusel, kui neid ilusaid serviise lihtsalt ei olnud poest saada. Serviise pärandati. Ja kas ta täna ja praegu ei säti oma elamist ja ennast enne külalisi korda? Lähete uksele hommikumantlis ja sassis peaga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle pildiga seoses tuleb meelde veel teine veider aspekt lastemoes – tüdrukute kleidid olid nii lühikesed, et tagumikku tihti päris ära ei katnud. Kui puuvillased sukkpüksid jalas olid, siis nende lontivajunud pepuosa paistis igatahes välja.

Just. Mu ämm kasvatab praegu mehe vennatütart ja kui käime koos lastele riideid ostmas, siis kõik kleidid, mis ta 6a neiule valib, on minu silmis liiga lühikesed. Kui näitan talle mõnda ilusat pikemat (pidulikud kleidid on ka lastaialastel tihti üsna poolde säärde) siis ütleb vuih, kuhu ta sellise vanainimesekleidiga läheb ja ostab ikka mingi kohe väikeseks jääva jupaka. Seelikutega sama lugu. TäiElik pedofiilide unelm on tüdruk niimoodi riietada..

https://www.youtube.com/watch?v=WLLSqpYyPD8&t=115s

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga miks te imestade, et paremad serviisid olid ainult pidupäeval kasutusel, kui neid ilusaid serviise lihtsalt ei olnud poest saada. Serviise pärandati. Ja kas ta täna ja praegu ei säti oma elamist ja ennast enne külalisi korda? Lähete uksele hommikumantlis ja sassis peaga?

Mina küll enne külalisi ei korista. Koristan enda jaoks pigem. Paljud siin kirjeldasid laupäevahommikusi koristamisi. Meil sellist asja polnud ja koristasime vaid siis kui sassis oli. Mis tähendas tegelt iga päev millegi tegemist, sest eesmärk oli hoida korda nii, et kui keegi ootamatult tuleb, oleks enamvähem korras. Sellise eesmärgi olen oma koju ka võtnud. Suurpuhastused olid meil küll, tavaliselt oli kevadel üks, siis kui kool lõppes ja teine oli aasta viimasel päeval. Vahel ka enne 1. septembrit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Suurpuhastused olid meil küll, tavaliselt oli kevadel üks, siis kui kool lõppes ja teine oli aasta viimasel päeval. Vahel ka enne 1. septembrit.

Päris kole kui 31. detsembril on suurpuhastus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas see on just reegel, aga meie peres ei valitud iga päev kapist uut “outfitti”, vaid kanti sama komplekti, kuni mustaks sai. Alles põhikoolis sain sõbrannaga vesteldes teada, et suur osa inimesi kannab iga päev erinevat riietust. Ma olin ikka täiesti hämmingus, et miks ometi?? aga hakkasin päevapealt iga päev riideid vahetama ja teen seda tänase päevani (muidugi mitte rangelt, aga ei kanna ka nädal järjest sama riietust). Ema käib siiamaani pikemat aega sama riietusega (õnneks ei higista palju, st riided ei ole kunagi mustad ega haise), sest talle ei meeldi kantud riideid kappi tagasi panna, kannabki seni kuni pessu lähevad ja saab kapist uued võtta.
Teine komme meie peres oli/on see, et igapäevaselt kasutatakse joomiseks kruuse, mitte klaase. Mõni üksik õhtusöök pandi klaasikomplekt lauale, et natuke viisakam oleks aga üldiselt joodi kõik piimad/veed/morsid/limonaadid ainult tassist. Isal on siiamaani komme mõnikord käratada, et “kesse need klaasid jälle sealt kapist välja on kakkunud?” Kusjuures joogiklaasid pole tänapäeval eriliselt kallid ja meie kodus olevad pole ka mingi kristall, vaid täiesti tavalised odavad komplektid, mida pannakse ainult külalistele laua peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

oi, see laupäevane koristamine oli meil ka! Koolis ei pidanud laupäeviti käima siis, kui ainult neljad-viied nädala sees. Ma olin nii rõõmus, kui kolme sain – tähendab pääsen koristamisest.
Emale meeldis suur esikukapp tühjaks teha, aga siis enamasti oli tal vaja kas süüa teha vms, ja teised (mina) pidid asjad kappi tagasi panema, korralikult. Uhh!

Vanaema juures suvel oli meil tädilapsega nädalas 2x kohustuslik põrandaid pesta. Kaks korda nädalas! Igatahes pesen nüüd suurena oma kodus põrandaid max kord kuus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Peenemad morsiklaasid olid nii imeõhukesest klaasist, et neid igapäevaselt kasutada ei saanudki, kogu aeg läksid katki…aga tavaline teeklaas oli meil küll, kuigi teed sealt ei joodud, hoopis vett-morssi-mahla-piima…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teine komme meie peres oli/on see, et igapäevaselt kasutatakse joomiseks kruuse, mitte klaase. Mõni üksik õhtusöök pandi klaasikomplekt lauale, et natuke viisakam oleks aga üldiselt joodi kõik piimad/veed/morsid/limonaadid ainult tassist.

Meil oli sama ja on ka minu kodus siiani. Milleks tõesti neid klaase “kapist välja kakkuda” ja määrida kui kruusid on nagunii igapäevases kasutuses? Anum on ju anum, mis vahet seal on, millest juua? Kui külalistele pidulauda katta, siis muidugi panen klaasid morsi jaoks, aga muidu ei näe asjal mõtet.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

meil oli alati külm jook klaasis ja soe tassis. On siiani – vett võin juua kannust (keraamilisest), aga mitte iialgi kruusist/tassist.

Vanasti vist kruuse eriti polnudki, olid tassid alustassiga. Oma vanemate puhul pidevalt imestan, et nad kasutavad kruuside all alustasse – üsna jube mu meelest…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teine komme meie peres oli/on see, et igapäevaselt kasutatakse joomiseks kruuse, mitte klaase. Mõni üksik õhtusöök pandi klaasikomplekt lauale, et natuke viisakam oleks aga üldiselt joodi kõik piimad/veed/morsid/limonaadid ainult tassist.

Meil oli sama ja on ka minu kodus siiani. Milleks tõesti neid klaase “kapist välja kakkuda” ja määrida kui kruusid on nagunii igapäevases kasutuses? Anum on ju anum, mis vahet seal on, millest juua? Kui külalistele pidulauda katta, siis muidugi panen klaasid morsi jaoks, aga muidu ei näe asjal mõtet.

No on ikka vahe küll – kruusidest on mugavam juua, sest neil on sang.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mäletan, et igale toidule pidi kohustuslikus korras juurde sööma vähemalt 2 viilu leiba.Muidu ei pidavat kõht korralikult täis saama. No ei tahtnud mitte kartuli ja kaste juurde veel leiba süüa kõrvale. Oma lapsi pole küll sundinud prae kõrvale leiba sööma ise ka ei taha. Supiga on arusaadav.Ja suvel koolivaheajal pidi kell 21 tuppa tulema alati. Kõik jäid õue mängima, nii ebaõiglane tundus see. Koristamine ka laupäeviti jube tüütu, need rasked ja suured mistra vaiba jurakad tuli välja vedada ja passida peale, et kloppimispuu vaba oleks. Tihtipeale oli mõni agaram ette jõudnud, siis tuli oma aega oodata. Suurtest vaipadest ei taha ma midagi enam teada, on ainult paar lambanahka ja koristamine ei pea ka kindlal päeval olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Susside teema oli meilgi lapsepõlves. Aga ma nagu mäletaks, et probleem seisnes selles, et sokkis tassib inimene prahti laiali. Sussi talla alla sodi ei jää. Seepärast kanti susse. Põrandad võisid ka muidugi külmad olla, sest me elasime ahjuküttega korteris ja esimesel korrusel. Seepärast tõenäoliselt olid ka kõigis tubades vaibad maas. Elutoas veel mistra. Kusjuures suuremana hakkasin vabatahtlikult susse kandma ja kannan siiani. Kohe olen hädas, kui suss kadunud kuskile. Ma ei kannata sokkide ega paljaste jalgade all mingit sodi. Vastik hakkab. Ja sodi meil on sest elamises kolm last ja koer. Mina ei nõua kunagi teistelt, et nad susse kannaksid.
Siis oli probleem selles, et jalgupidi ei tohtinud diivanile minna. Sellest ma ei saanud üldse aru. Veel hullem oli see, kui keegi jalad diivanilauale pani. Kusjuures siiani ema juurde külla minnes juba varakult ütlen lastele, et diivanilt jalad maha ja käetugedele ei istuta. Vahepeal läks minu ema juba nii kaugele, et pani diivanitele katted peale ja keris vaiba rulli, kui meie perega saabusime. Ma ikka natuke pilkasin ema, et kas kavatseb diivani hauda kaasa võtta. Aga tegu on vaeste inimeste mentaliteediga, et üks diivan ostetakse ja see peab 20 aastat kestma ja välja nägema nagu uus. Ma saan sellest täitsa aru nüüd. Endal kodus võib diivanil olla kasvõi pea peal. Asjad on kasutamiseks ja mugavus ennekõike. Kui telekat vaatame, siis ongi jalad laual. Meie kodu, meie reeglid.
Kolmas arusaamatu asi oli see, et talvel õues olles ei tohtinud end lumiseks teha. Aga kuidas sa kelgutad nii, et lumiseks ei läheks. Karupüksid läksid veel eriti lumepallikesi täis. Pepuli mäest alla lasta ei tohtinud. Rangelt keelatud. Eks ma ikka lasin. Kusjuures tihti sain sõimata hoopis endast 10 aastat vanema õe käest. See oli ka üks teema, millest mina aru ei saanud. Miks käsutab ja õiendab minuga õde. Kes ta selline veel on?
Ja muidugi see ka, et mingeid asju keelati lihtsalt niisama, ilma mingi põhjuseta. Lihtsalt tuju oli vist halb emal ja ta ei lubanud mul näiteks minna sõbrannaga kaasa ujulasse. Ja ei mingit põhjendust. Ise olen oma laste puhul üritanud sellistest asjadest hoiduda. Üldiselt luban ikka päris palju lastele, aga kui ei luba, siis ka põhjendan seda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teine komme meie peres oli/on see, et igapäevaselt kasutatakse joomiseks kruuse, mitte klaase. Mõni üksik õhtusöök pandi klaasikomplekt lauale, et natuke viisakam oleks aga üldiselt joodi kõik piimad/veed/morsid/limonaadid ainult tassist. Isal on siiamaani komme mõnikord käratada, et “kesse need klaasid jälle sealt kapist välja on kakkunud?” Kusjuures joogiklaasid pole tänapäeval eriliselt kallid ja meie kodus olevad pole ka mingi kristall, vaid täiesti tavalised odavad komplektid, mida pannakse ainult külalistele laua peale.

Minu jaoks on klaasis piim täpselt nõukaaegne söökla, kus need piima täis klaasid riiulitel reas olid. Meil oli kodus keraamiline komplekt kann ja väiksemat sorti kruusid, maasikad peal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on klaasis piim täpselt nõukaaegne söökla, kus need piima täis klaasid riiulitel reas olid. Meil oli kodus keraamiline komplekt kann ja väiksemat sorti kruusid, maasikad peal.

Jah, minu jaoks ka, piim klaasis oli söökla teema. Piimaklaasid olid suht tugevast klaasist ja koledad, kandilised.

Kodus olid ikka ilusad mummulised kruusid piima jaoks, umbes sellised. Teed ja kohvi joodi ka kruusidest ja pidulikul puhul siis serviisi tass koos alustassiga. Ja morssi joodi ikka klaasist, aga mitte sellest kandilisest, aga ikka õhemast, ilusast klaasist.

Piimakruusiga seoses tuleb kohe väikese Mai raamat meelde
laual seisab uhiuus, täpiline piimakruus
kõrval leib ja värske või
kes seal tõrkuda veel võib?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul vist ei olnudki arusaamatuid kombeid lapsena. Et prügi metsa visata ja kassipoegi uputada pole ilus komme, sellest sain juba väikese lapsena aru. Aga need asjad pole ju selle teema teema, vaid need ongi halvad asjad, mida minu vanemad tegid, sest nad ei osanud teisiti.
Olen ise ka sussi-usku ja meeldib neid kanda. Ilmselt jalad ei talu külma ja sussidega soojem. Kui põrand on vähegi must, siis kohe on talla all tunda kõik prügikübemed ja see on vastik. Nagu printsess herneteral 😀
Minu kodus joodi plekk-kruusidest, aga ise oma kodus püüan juurutada kommet, et külmad joogid klaasist (va piim, piim ikka kruusist) ja kuumad joogid kruusist-tassist. See on labane mu arust, juua morssi või mahla või vett kruusist.
Vanematekodus vist oli ka üks kindel päev koristamiseks, aga erilisi mälestusi sellest pole. Oma kodus nüüd koristan pidevalt natuke, hoian maja korras ja ülepäeva võtan tolmuimejaga põrandaid ja umbes korra nädalas pesen ka põrandaid. Kuna töötan poole kohaga kodus, siis koristan ise ja teisi sellesse ei sega, va lapsed peavad ise oma tube koristama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõeliselt kole komme, mis tänaseni aus, oli see, et uuel aastal peab esimene uksest sisseastuja olema meessoost. Samuti ka esimene uue aasta soovija. Kuna mul on ka tütred ja mul ei ole soovi neile vanaema opakat ideoloogiat selgitada, siis me ei veeda kunagi aastavahetust koos minu vanematega.

Sellel pole mitte midagi pistmist sinu vanaema opaka ideoloogiaga, vaid väga ammustest aegadest pärit traditsiooniga – eriti hea oleks, kui tegemist on mustapäise mehega. Kui juhtuski olema esimeseks külaliseks naine, siis aeti ta esialgu minema ja seejärel paluti tal tagasi tulla.

Mul mees spetsiaalselt palub külla 1.jaanuari hommikuks mõne oma sõbra, kellel rohkem musti juukseid peas on. Paar kiilast või blondi sõpra saavad küllakutse järgmisteks päevadeks 😀 😀 ja ta oma emagi teab, et vana naine ei sobi uue aasta alguses uksest sisse astuma! Aga ta ongi pärit üliebausklikust perest, ma ei viitsi temaga jaurata. Kui midagi maha ununeb, siis sellel käin ukselt tagasi järel reeglina mina. Pole nagu märganud, et midagi kehvasti oleks läinud, aga see teda ei veena 😀

See “enne sööme vana saia ära!” komme tundus ka mulle lapsena nõme, sest nii ongi, kogu aeg tuli “vana saia eest ära süüa” ja uue värske pehme saiani ei jõutudki. Seepärast sellist asja oma lastele ei tee, ostame rõõmuga ja sööme pehmet saia, küll vanast saiast saab sooje võileibu või kasvõi riivsaia vms teha!
Laupäevast koristus-lööktööd ei harrasta, ka mul on sellest eluaegsed traumad nähtavasti 😛 koristame jooksvalt või reede õhtul kõik ära, nii saab tervet nädalavahetust nautida, mitte ei pea pool päeva tolmu tuustima.
No laupäevane või pühapäevane pesupäev oli vanasti loogiline- tehti sauna, sealt jäi sooja vett, millega pesu pesta. Automaatpesumasinal on ju suva, millal nuppu klõpsata.

Sussimajandus on meil jälle mehe perest: käiakse köögis ja koridoris sussiga, elutoas võetakse vaiba ääres sussid jalast ära! Õhhh, jube, ma ei kannata üldse susse, ammugi pole mul meeles neid niimoodi jalga ja jalast ära lohistada pidevalt, enne ma pesen põrandat ja/või sokke tihedamini. Meie kodus on mehel ainukesena sussid, kuidas ja kas ta nendega ka vaibal käib või võtab samuti ära, ma pole jälginud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

Minu ühel tädil oli komme igal hommikul vähemasti köögi ja esiku põrand üle pesta. Nägin seda siis, kui ülikooli ajal rohkem nende pool viibisin ja ka ööbisin (neil oli koer ka). Tollal tundus see mulle natuke arusaamatu, aga siis hakkas meeldima. Ma ise olen ka selline “printsess hernel”, et ei talu talla all purusid, aga isegi veel “printsessim” või “hernem”, sest ma tunnen neid ka läbi platvormtalla! Niiet siin ei aita mingi sussiga käimine, nende purude tundmine ja nende ragisemise kuulmine on täielik piin. Tegelikult mulle meeldib hoopis paljajalu käia, selleks peab aga põrand puhas olema.
Kui ma siis nö omaenese leiba hakkasin – peale ülikooli tööle läksin ja eraldi korteris elasin, siis jätkasin seda tädi traditsiooni – igal hommikul köögi ja esiku põrand üle tõmmata. Mul olid siis veel suur SLK ja kass ka, ning neid purusid ja asju seal põrandal ikka oli. Seega oligi see igahommikune märja lapiga vehkimine omal kohal (ja ei võtnud palju aega ka). Ema pidi pikali kukkuma, kui sellest kuulis ja seda nägi, aga ma ütlesin, et vaat tädi – ta oma õde – seda tegi, ja siis oli ta veelgi jahmunum. Ja siis ta kiitis tädile, et vaat kus Hatik alles teeb, ja tädi oli samuti kõrvust tõstetud. Kuigi – mina ise ei leia selles midagi erilist, et vot oleks nüüd mingi hullem puhtusefriik või obsessiivne, vaid see oli puhas hädavajadus.
Ema ise koristas ka enamasti laupäeval, vahel ka muul ajal, aga mina küll ei tahtnud poolt päeva sellele jamale raisata, niisiis koristasin jooksvalt nädala sees. Samuti pesin ma riideid vastavalt vajadusele ja vähe korraga, mitte ei oodanud tervet nädalat ja siis mässa jälle pool päeva nendega. Pealegi kord või kaks seljas olnud riided võivad olla küll higised, aga mitte mustad, mis seal siis nii väga nühkida ongi (pesumasinat mul algul ei olnud).
Ja veel üks “traditsioon” või kuidas seda nimetada – äärmiselt tüütu komme – kiskuda pesud nööri pealt ja visata suvalisse hunnikusse lähimasse tugitooli või kuskile, ja siis nad seisavad ja vedelevad seal, kuni keegi otsast triikima hakkab, mis vahel võtab üsna kaua aega. Õnneks on tänapäeval paljudel kuivatid ja ei mingit triikimist, ja riidedki on sellised, mis sageli triikimist ei vaja.
Ma ise ei salli triikimist (kuivatit ei ole), seepärast katsun pesud nöörile panna ja nöörilt võtta võimalikult sirgelt, ja nt voodipesu kohe kokku lapata ilusaks kompaktseks pakiks. T-särgid ja topid kuivavad riidepuul sirgeks jne. Seega see pesude hunnikusse viskamine on üks rumal komme, mida ma kindlasti ei järgi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mul vist ka polnud selliseid vastikuid traditsioone nagu paljudel siin, võibolla ehk see, et kõiki sünnipäevi tuli tähistada suurelt, mõnel on siiamaani see kohustuslik traditsioon, kuigi ei tahaks

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kodus joodi plekk-kruusidest, aga ise oma kodus püüan juurutada kommet, et külmad joogid klaasist (va piim, piim ikka kruusist) ja kuumad joogid kruusist-tassist. See on labane mu arust, juua morssi või mahla või vett kruusist.

Ja siis aastate pärast kurdavad sinu järglased, et ei saa aru, miks peab ilmtingimata vahet tegema, et millisest nõust juua, et lapsepõlvekodus ema nõudis, et peab “õiget” nõud tarvitama…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja veel üks “traditsioon” või kuidas seda nimetada – äärmiselt tüütu komme – kiskuda pesud nööri pealt ja visata suvalisse hunnikusse lähimasse tugitooli või kuskile, ja siis nad seisavad ja vedelevad seal, kuni keegi otsast triikima hakkab,

Meil oli komme pesu juba kohe nöörilt võttes ära lettida(pakkida?), siis suure oranzi plastmasskausiga õuest tuppa viia ja toolile laduda triikimist ootama. Mulle meeldis triikida taskurätte ja padjapüüre, ema siis võttis suuremad asjad ette. Õnneks vennad ja isa pressisid ise oma püksid ja triikisid päevasärgid. Praegu toon samuti pesu õuest juba pakituna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kodus joodi plekk-kruusidest, aga ise oma kodus püüan juurutada kommet, et külmad joogid klaasist (va piim, piim ikka kruusist) ja kuumad joogid kruusist-tassist. See on labane mu arust, juua morssi või mahla või vett kruusist.

Ja siis aastate pärast kurdavad sinu järglased, et ei saa aru, miks peab ilmtingimata vahet tegema, et millisest nõust juua, et lapsepõlvekodus ema nõudis, et peab “õiget” nõud tarvitama…

Vist nii ongi 😀
Mitte, et ma kurdaks, kaugel sellest.
Aga jah, emakodus olid klaasid vee ja morsi ja limpsi jaoks. Kohvi joodi tassist ja piima kruusist.
Nüüd meil talumajas käib kõik kruusist! Kuigi osa neist kruusidest on klaasist 🙂 Väga ilusaid kruuse on olemas, nii keraamilisi kui ka värvilisest klaasist – tõelised kunstiteosed. Mulle väga meeldivad ja labaseks ma seda kindlasti ei pea.
Kõiksugu klaasid on vaid alkoholi tarbeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paljudes kodudes oli ja on siiani komme koorida munakoored lihtsalt lauale või pesemata taldrikule ja mina lihtsalt ei suuda sellist asja vaadata, veel vähem koristada. Meil käisid munakoored paberile, mille pärast lihtsalt kokku keerasid ja prügikasti viskasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on triikimine iseenesest loll komme ja eriti voodipesu triikimine – no kes seda näeb? Enda kodus ei ole triikraudagi ja riided ostan sellised, mis ei vaja triikimise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõiksugu klaasid on vaid alkoholi tarbeks.

:-O

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on triikimine iseenesest loll komme ja eriti voodipesu triikimine – no kes seda näeb? Enda kodus ei ole triikraudagi ja riided ostan sellised, mis ei vaja triikimise.

Praegu muidugi, juba kangad on sellised, mis eriti ei kortsugi, aga kujutad ette, et nõukaajal lähed välja triikimata pluusi või sitsikleidiga? Triikimata riided ei tulnud kõne allagi, sh. ka voodiriided.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Triigin voodilinu, sest siis on need mõnusamad. Triikides kuulan muusikat või podcaste ning vägagi mõnus tegevus.
Koristan vastavalt vajadusele, eraldi päeva selleks ei võta.
Enamikke vedelikke joon tavaliselr suurest kruusist, vett otse kraanist või pudelist. Tasse kasutan haruharva.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundus ja tundub siiani hästi kummaline arusaam, et kui väikelaste juukseid iga sygise alguses hästi lyhikeseks lõigata, siis hakkavad need paremini kasvama. Mäletan, et emal oli vanaemaga ikka suur sõda, kui viimane otsustas mulle sellise väikese kriminaali soengu lõigata. Klassis oli veel paar õnnetut saatusekaaslast , kes iga kooliaasta alguses peaaegu kiilaks oli aetud. Olgu veel öeldud, et juuksed sellest mitte grammigi paksemaks ei kasvanud.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 137 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud