Teema: Traditsioonid ja reeglid, mida te lapsena ei mõistnud

Mu mehel on siiani ilmselt siis vanematekodust kaasa saadud kiiksud – laupäevane koristamine, sussid, koduriided, uute riiete mittekandmine, toidu (isegi hommikupudru) pidev soojendamine ja mitte ära viskamine, vana ja kuivanud leiva söömine😀 Meie peres ei ole selliseid kombeid olnud ja need tunduvad mulle nii veidrad ja naljakad. Samas tänu neile veidratele kommetele on ilmselt mu mehest kasvanud korraarmastusega ja säästliku eluviisiga inimene, kes hoiab kodu korras ja oskab hästi majandada. Mina olen tema kõrval ikka paras bohheem, kes tolmurulle taga ei aja, vanad asjad viskan minema, söön ja kannan seljas seda, mis meeldib mitte seda mis peab jne.

Kuivatist tulevad riided ka ju kuumana. Miks neid üle triikida? Kui triikimine kui tegevuis meeldib, siis on muidugi iseasi. A näiteks mu ämm triigib absoluutselt kõike ja muudkui hädaldab, kui kiire ja raske elu tal on.

Minule lapsena nädalavahetused väga meeldisid. Laupäeva hommikul koristasime terve perega, peale seda läksime alati linna ja seejärel oli selline vaikne pärastlõuna – lesimine, lugemine jne. Pühapäeva hommikul olid alati pannkoogid ja pühapäeva pärastlõunal pidulikum lõuna. 1. septembril käisime alati kohvikus söömas ja nääride ajal alati linnas vanaema juures, ööl vastu 1. maid käisime alati maal tuld tegemas.
Kahjuks pole ma ise oma peres suutnud mitte ühtegi traditsiooni luua – teema seda, mis parasjagu pähe tuleb. Lapsed on juba suured, nüüd on juba kahju sellest, lastel endal ka.
Ühtegi ebameeldivat traditsiooni ma kodust ei mäleta. Häiris see, et olin alati poisipeaga. Samas täiskasvanuna sain aru, et lisaks tollastele moevooludele olid mul juba lapsena pikemaks soenguks liiga hõredad juuksed. Külas olles ei saanud susside sundimisest aru. Mul pole vist elu jooksul ühtegi paari susse olnud. Kodus olen tavaliselt paljajalu.

60 kraadiga pesemine hävitab kõik “pisikud” nagunii ja kuum kuivati veel otsa.

Koduriided on minu jaoks hügieeni küsimus, kuidagi ebameeldiv on samade riietega kodus diivanil vedeleda, millega päeval avalikes kohtades on viibitud. Ja lisaks muidugi mugavus. Minu jaoks on elementaarne, et koju jõudes nn õueriided koduste vastu vahetan.

Laste puhul soovin, et kooliriideid nt toiduga öra ei määritaks, sest igaks päevaks ei jaksa uut puhast komplekti orgunnida. See pole nagu traditsiooni küsimus, vaid lihtsalt praktiline vajadus.