Teema: Trall

Olin kõrval. Kui hakkas lõputu lollitamine pihta, hakkasin vaikselt aega lühendama ja ütlesin, kui ta ei lõpeta, lahkun kohe. Ja nüüd ongi jäänud unejutt, musi-kalli, tuli kustu ja olen 5 minutit. Stopperiga aega ei mõõda aga enamvähen nii palju olengi. Vahel harva kauem. Hetkel on ta 4.5 aastane.
Oli meilgi mingi hetk millegi kartus. Meil oli mingi “tädi”. Aga õnneks läks kuidagi sujuvalt üle.

#2976047:

Kuidas teie lapsed raamatuid ja lugemist armastama hakkavad, kui õhtune lugemine käib nii, et unejutt, tuli kustu ja ema lahkub toast nii, et laps on veel ärkvel?

Kas te ise sooviksite niimoodi uinuda?

Su mõte jääb tõesti arusaamatuks?
Lugemise armastust ergutada on tähtis, aga vahetult enne magamaminekut pole küll võtmeaeg seda teha. Sama tähtis on ka hea väljapuhkamine ja oskus (ise) magama jääda. Kui laps pidevalt “magama loetakse”, siis see küll magama jäämise õppimisele (jah, ka seda tuleb õppida) teeneid ei tee.
Teemaalgataja, arvan, et teed õigesti, et katsetate ise magama jäämist. Kui tundub, et laps pole veel valmis, võib ju ka veidi aega järgi anda, aga kindlasti tasapisi mõne aja pärast siiski jälle proovida.
Endal saab pisem uue aasta alguses 3-seks, oleme ka hakanud rääkima, et uuest aastast enam juures ei ole uinumiseni, eks näis, kuidas läheb!

Minu kolme lapsega on neid kartmise perioode ikka aeg-ajalt olnud ja tuleb neid veel kooli ajalgi ette.

Minu lahendused on sellised. Koheselt reageerid kuulamise, juures olemise, kallistuse, maheda jutuga. Edasi pakud välja, et sellele probleemile on mul vga hea lahendus, nimelt kui sa emme kampsuni või padja omale kaissu võtad, siis ei ole enam absoluudselt midagi karta. Sageli see kampsun kaisus aitab. Räägin ka, et kas ta ikka teab, kuidas issi meie maja ehitas, nii vastupidavaks, et absoluutselt mingit vajadust karta ei ole. Kui see kõik ei ole aidanud, siis olen vahel lubanud lapsel minna minu voodisse minu teki ja padja vahele magama. Kui ise magama lähen, tõstan lapse ümber tema oma voodisse. Vahel olen hetnud lapse kõrvale pikali, kuni ta magama jääb, aga püüan seda suht harva teha. Kui laps vanemaks saab, siis üliefektiivselt toimib see, kui annad oma riideeseme kaissu ja räägid otsustavalt, et kui sellest ei aita, siis tuleb lõpetada hirmsate multikate vaatamine. Igasugu virtuaalsed mängud ka ära jätta. See mõjub koheselt, keegi enam ei hädalda, et kardab, sest tahab ikka seda hirmsat sauruste filmi vms. vaadata. kui laps oli väiksem, andsin eseme kaissu , istusin-pikutasin natuke ja siis ütlesin, et ma pean korraks käima ja nõud ära panema või pesu pessu panema, käsin ära, tulin tagasi, siis tegin jälle asja ära, kuni tagasi tulles oli laps uinunud. Lõpuks ta harjus sellega ära, et mul on õhtused toimetused ja ei vajanudki seda kõrval istumist.

Meil ei “loeta magama”. Ükski laps pole minu nähes lugemise ajal magama jäänud, nad ju kuulavad. Lugemise eesmärk on ju see, et laps kaasa mõtleks, kuulaks. Kui ta lugemise ajal magama jääb on midagi valesti tehtud, näiteks igav raamat valitud. Minu meelest on see pigem halb asi kui laps seostab raamatut millegagi, mis magama ajab. Aga lapsevanemaga koos lugemisel on see hea omadus, et kõik ringitrallitamised, ringi jooksmised-hüppamised-kilkamised-karjumised jäetakse ära ja laps rahuneb maha enne uinumist. Kui suure trallitamisega kohe pärast hambapesu lapsed voodisse kupatada, siis käib voodis mürgel veel tükk aega.

#2976228:

#2976188:

Aga lapsevanemaga koos lugemisel on see hea omadus, et kõik ringitrallitamised, ringi jooksmised-hüppamised-kilkamised-karjumised jäetakse ära ja laps rahuneb maha enne uinumist.

See ongi maharahunemise aeg, muidu käib õhtu läbi ja veel hambaidki pestes mingi läbu ???? Kui unejutu lugemise ajal vaikselt ei kuulata ja mingi jauramine hakkab, siis on kohe pissile ja magama, kui kuulata ei viitsi. 6 aasta jooksul on seda 1 kord pidanud rakendama, juba ähvardamine sellega mõjub, unejutu lugemist armastavad nad väga. Järgmisel aastal loevad juba ise, polegi enam kohustust.

Meil on sama nipp, kui hambaid pesema minna ei taheta ja jaurab, et ei taha veel magama, oiisab vaid lausest “Siis täna juttu ei saa!” Ning laps on sekundiga hambaid pesemas ja kõpsti voodis peale seda.
Olen jätnud ka lugemata, kui ta ikka täitsa võimatu on ja selle jauramisega kell liiga paljuks läheb.

#2976188:

Meil ei “loeta magama”. Ükski laps pole minu nähes lugemise ajal magama jäänud, nad ju kuulavad. Lugemise eesmärk on ju see, et laps kaasa mõtleks, kuulaks. Kui ta lugemise ajal magama jääb on midagi valesti tehtud, näiteks igav raamat valitud. Minu meelest on see pigem halb asi kui laps seostab raamatut millegagi, mis magama ajab. Aga lapsevanemaga koos lugemisel on see hea omadus, et kõik ringitrallitamised, ringi jooksmised-hüppamised-kilkamised-karjumised jäetakse ära ja laps rahuneb maha enne uinumist. Kui suure trallitamisega kohe pärast hambapesu lapsed voodisse kupatada, siis käib voodis mürgel veel tükk aega.

Ma ei ütlegi, et laps lugemise ajal kohe magama jääb. Meil läheb magama jäämiseni umbes 30-45 minutit. Ei kujutaks ettegi, et loen ühe jutu 5-10 minutiga ette ja see olekski kogu lugemine lapsele. Võibolla muinasjuttudega saab niimoodi, aga kui on üks pikem raamat, siis ei jõua ju tegevus veel arenemagi hakata, kui ema juba tahab “oma elu elama minna”. Ma olen ise suur lugeja ja ei kujuta ette, et peaks raamatut lugema 5-10 minuti kaupa.
Millal te Harry Potterid niimoodi läbi jõuate lugeda?
Mu suurem laps käib koolis ja tänu pikkadele lugemistele on temast saanud väga hea lugeja, klassi parim (see on tagasiside õpetajalt). Lugemisoskusel põhineb kogu koolielu, sest ka matemaatikas tuleb ülesanne enne läbi lugeda, kui seda lahendama hakkad. Tehke oma lastele see teene, et lugege, lugege, lugege. Kui leiate uuringu või artikli, mis räägib sellest, et pikk lugemine oleks lapsele halb ning mõjub nende arengule pärssivalt, siis jagage seda ka minuga.

Lapsed kasvavad nii kiiresti ja mina küll aru ei saa, miks PEAB laps juba võimalikult vara üksinda oma toas uinuma. Ise ka ei taha üksi magada, ikka hea kui mees kaisus ja kõrval. Mina olen koos lapsega kuniks ta magama jääb, hoian käest, räägime maast ja ilmast 🙂 Sellised teemad, mis õhtul pimedas toas jutuks võtame, päevastel aruteludel miskipärast jutuks ei tule. Siis räägime kui kallid me üksteisele oleme ja mille üle kõige rōõmsamad oleme. Ühesõnaga ei oota toas kohest haudvaikust tuld kustu pannes. Lasen rääkida kōigest mis hingel ja siis vaikselt silitan teda. Laps jääb poole tunni jooksul rahulikult ja õnnelikult magama. Ta on ju alles pisike kolme aastane! Tahan et ta tunneks hoolt ja armastust enda ümber. Kes ikka nutuga magama minna tahab. Või et suure igatsusega läheduse järgi aga emme-issi ei tulegi.. Enne kui arugi saame, on lapsed juba suured ja siis igatsed seda aega, kui lapse silmis terve maailm olid ja ta sulle soojalt kaissu puges:)

#2977007:

Lapsed kasvavad nii kiiresti ja mina küll aru ei saa, miks PEAB laps juba võimalikult vara üksinda oma toas uinuma. Ise ka ei taha üksi magada, ikka hea kui mees kaisus ja kõrval. Mina olen koos lapsega kuniks ta magama jääb, hoian käest, räägime maast ja ilmast ???? Sellised teemad, mis õhtul pimedas toas jutuks võtame, päevastel aruteludel miskipärast jutuks ei tule. Siis räägime kui kallid me üksteisele oleme ja mille üle kõige rōõmsamad oleme. Ühesõnaga ei oota toas kohest haudvaikust tuld kustu pannes. Lasen rääkida kōigest mis hingel ja siis vaikselt silitan teda. Laps jääb poole tunni jooksul rahulikult ja õnnelikult magama. Ta on ju alles pisike kolme aastane! Tahan et ta tunneks hoolt ja armastust enda ümber. Kes ikka nutuga magama minna tahab. Või et suure igatsusega läheduse järgi aga emme-issi ei tulegi.. Enne kui arugi saame, on lapsed juba suured ja siis igatsed seda aega, kui lapse silmis terve maailm olid ja ta sulle soojalt kaissu puges:)

Las ma arvan, sul on ainult üks laps või on lastel nii suured vanusevahed, et ei teki mingit teemat, miks ema üle poole tunni juba kuskil teises toas on. Mõtle nüüd oma 3-aastase kõrvale 3-kuune õde-vend ja mees kuskile lähetusse 😀

#2977161:

Beebi on ka meil aga mees on pool tunnikest temaga, kuniks kolme aastast magama panen ???? Millal siis vanema lapse jaoks üldse aega leiate/võtate? Et päeval lasteaias ja õhtul ka peab üksi magama jääma? Mul laps käib vaba graafiku alusel lasteaias ja enamasti 2-3 päeva nädalas. Magama panen mina, kuna lihtsalt on selline emmekas ja ajame oma tüdrukute jutte siis. Ega see pool tunnikest või 45 minutit ju pole palju oma lapse päralt olla. Ja beebiga ka muidugi samad põhimõtted. Magab kaisus, saab tissi palju soovib jne. Pole meil kiiret selle omaette magamise ja muu “iseseisva lapse” teemaga. Vaevalt nad meil koolini kaisus olla tahavad. Igal juhul tunneme mehega tugevat sidet oma lastega ja ka omavahel. Hea on koos olla, mitte et käts ja kisa käivad kogu aeg. Ja sellest et laps manipuleerib jutust ma ka aru ei saa. Laps tahab lähedust ja soojust, sellega ei saa ju ometi ära hellitada!

no laps ei lähe ju lasteaiast koju jõudes otse voodisse, et muud aega polegi? Tore, kui elukorraldus on selline, et mees saab igal õhtul bebeiga olla. Aga paljudes peredes ei ole nii. Minul nt mees käis palju lähetuses+ kui teine laps sündis, käis ka koolis. See tähendaski, et pidin tihti üksi panema mõlemad lasped magama ja ei olnud mõeldav, et ma istun suurema lapse kõrval röökiva (just, röökiva) beebiga. Õpetasin ka beebi 3nädalaselt üksi uinuma, sest polnud mõeldav, e ma 2 h hoian teda süles kuni ta uinub (just, 2 h!) ja samal ajal jätan suurem alaps ehooletusse.

ürita nüüd natuke oma idüllist kaugemale ka vaadata. Ise siin kiitled, et millal veel oma lapsega oled kui uneajal ja samas saadad lapse lasteaeda, kui ise beebiga kodune, nii et ei paku sa midagi lähedust lapsele, hoopis saadad jalust ära. Kui nutiseadme õhtuti käest paned ja teleka ka kinni, saad palju aega lapse jaoks, mitte ainult siis, kui magamamineku aeg on 😀

Ise me ju oma valikud teeme. Ma tõesti tunnengi, et elu on idülliline 🙂 Sekka muidugi igapäevast olme elu möllu aga siiski olen ma oma perega koos veedetud aja üle õnnelik. Nagu ka välja tõin, siis laps käib aias vaba graafiku alusel. Nii kuidas ise soovib. Enamasti laulutundide ja trenni päevadel. Meil mehega oli kindel soov, et vanem laps ei tohi tunda, et ta jalust ära saadetakse. Seega võib olla kodus kasvõi iga päev kui soovib. Ja kui soovib, läheb aeda. See et mees on ära ja muud jutud- lapse saamise üle otsustad sa ise (koos mehega). Kasvatada tuleb ju ka ise. Mitte et saad lapsed väikse vanusevahega ja siis vanem laps võtab koorma endale. Et tema nüüd see suur kolme aastane, et olgu iseseisev ja saagu hakkama. Jah ma olen õnnelik, et mees on võrdväärne partner ja olemas. Aga kui ei oleks, siis poleks mul ka kahte last temaga. On ka meil õhtuid/ öid, kus neljakesi puntras magame.. See ongi perekond ja mälestused mida oma lastele loome!

Ma ei ütlegi, et laps lugemise ajal kohe magama jääb. Meil läheb magama jäämiseni umbes 30-45 minutit. Ei kujutaks ettegi, et loen ühe jutu 5-10 minutiga ette ja see olekski kogu lugemine lapsele. Võibolla muinasjuttudega saab niimoodi, aga kui on üks pikem raamat, siis ei jõua ju tegevus veel arenemagi hakata, kui ema juba tahab “oma elu elama minna”. Ma olen ise suur lugeja ja ei kujuta ette, et peaks raamatut lugema 5-10 minuti kaupa.

Millal te Harry Potterid niimoodi läbi jõuate lugeda?

Meil kestab lugemine enamasti 30 minutit. Kusagile ei ole ju kirjas, et peab kümne minutiga ära lugema.

Mul on 2-aastase vanusevahega lapsed, praeguseks 9 ja 7.

Õhtune rutiin on meil enamvähem selline:

1) umbes 19.30 tuba korda (st lapsed korjavad oma mänguasjad ja meisterdusvahendid kokku, panevad jrgm päeva kooliasjad valmis jne)
2) nutiaeg 30 minutit
3) pesemine + magamisriided
4) unejutt emme-issi voodis minu või mehe kaisus (olenevalt sellest, kumb neile loeb, üsna 50:50 loeme)
5) u 20.45 lapsed oma vooditesse, head-und-kalli-musi-pai
6) alates 21.00 vanemate omavaheline aeg

Loemegi jutte paari peatüki kaupa, mitte üle 15 minuti, mul läheb kauem järjest lugedes hääl ära, olen õpetaja ja häälepaelad saavad päeva jooksul niigi palju vatti. Mõlemad lapsed loevad loomulikult ka ise raamatuid väga hea meelega ja ise olen ka täielik raamatukoi, seega ei pea küll kuidagi tundidepikkust õhtust kõva häälega ettelugemist raamatuarmastuse tekkimise vältimatuks ja/või ainsaks põhjustajaks.