Tere
Ma olen esimest korda IVF teekonnal, aga tundub, et siin on pisut aktiivsem teema.
Tutvustan veidi. Mina olen 28 ja mees 37. Beebit oleme üritanud aastast 2018, mees käis esimest korda arstil 2019 kui selgus, et tal seis üsna kehv, aga kuna oli ka põletik, siis ravisime seda ja võttis ka vitamiine. Mulle alati öeldud, et kõik kõige paremas korras, justkui õpikust.
Eelmine aasta otsustasime IVF tee ette võtta, sest arsti sõnul on võimalik niisama jääda, aga kas oleme valmis selle lootusega aastaid üritama.
Täna sai käidud viimasel arstivisiidil enne süstimist. Arst tegi ultraheli ja oh üllatust, tuleb välja, et terve selle aja olen olnud tõenäoliselt hoopis mina suurem põhjus. Munajuha olevat olnud põletikus ja nüüd on seda ultrahelil näha ning see ei ole nähtav, kui kõik on korras. Näha oli suurt pallikest ja selles olevat vedelik. Seesama vedelik uhab kõik embrüod välja ja seega pole ka mõtet siirdamist hetkel teha. Ainus lahendus oleks munajuha eemaldada, enne pole väga rasestumisvõimalust. Kontrollime järgmisel visiidil korra veel üle. Arst mainis, et seda ei pruugigi ise tunda ja põletik on ilmselt klamüüdiast olnud. Ma ei tea, et see mul olnud oleks, aga sai mainitud, et mehel oli 2019 mykoplasma positiivne ja saime mõlemad ravi. Arst ütleb, et see võis ka põhjus olla, olevat üsna sarnased klamüüdiaga. Ütles ka, et mõni arst ehk ei vaata nii põhjalikult või siis on nt soolestik ära varjanud ja jääbki märkamatuks.
Mul tekkis kohe küsimus, et kui nii paljudel on justkui nii naisel kui ka mehel kõik korras ja ei tuvastata põhjust, siis võib see olla ju põhjuseks nii mõnelgi paaril. Eelmine aasta sai 2x ultrahelil käidud ja ka eelnevatel aastatel korra aastas vähemalt. Vaevusi ka pole seega jah… Mine tea paljudel see märkamata jääda võib.
Mina igatahes alustan nv süstimisega ja saab siis vähemalt külmagi midagi. Siirdamine tuleb peale munajuha eemaldust.
U.