Minul pidid päevad hakkama 12.03. Aga kuna mul veebruaris oli katkemine, siis ma tegelt jäin nn ootele, et tsükkel võib ka pikemaks venida. Sai ju ka arstil käidud ja arst ultraheliga vaatas ja ütles, et vaatlusel on näha, et päevad peaks hakkama. Tegi vereproovid, et vaadata, kas ov toimus. Vereproovid oli ideaalsed, kõik hormoonid ja kilpnääre ok. Ütles, et munarakk vabanes ja proovide järgi kõik toimib ideaalselt. Eelmise aasta jaanuari moolraseduse ja selle aasta veebruari raseduse katkemise kohta samas midagi positiivset ei öelnud, pigem leidis, et need rasedused on geenirikkega ja võib juhtuda, et nii läheb ka edaspidi. Tulin seal ära teadmisega, et mul on 2 last ja mängin oma unistused ümber. Ma tegelikult ei saanudki arstist aru, tegemist ei olnud kogemusteta arstiga ja ikka selline, kes väga palju tegeleb katkemiste ja asjadega. Tema jutt oli nii, et proovida võib ikka iseseisvalt edasi, aga kuna mu proovid on ideaalsed, siis nende poolt midagi teha ei saa ja eelnevad rasedused viitavad ikka sellele, et munarakk viljastub, aga need kõik on rikkega ja teha midagi ei saa.
Selle kõige jutu jätkuks, 18.03 laupäeval tegin rasedustesti ja see oli nii positiivne kui olla sai. Sain tegelikult juba aru teisipäeval, et rase olen. Aga ma lihtsalt ei julgend teha testi ja siiani ei tunne rõõmu, pigem hirmu. Jah kardan katkemist meeletult. Sest alles eelmine kuu katkes. Veel mis ma panin tähele, et peale ov kuskil seitsmendal päeval oli väga väga hele roosa voolus. Pigem oli see, et vooluse sees oli natuke roosakat. Sama oli paar korda veel ja päev enne seda kui pidid päevad hakkama. Aga see ei olnud ei määrimine ega nagu tavaliselt enne päevasid, vaid hoopis midagi muud. Pesastumine?
Vabandan, et nii pikalt kirjutasin. Aga hetkel lihtsalt ei ole julgend kellelegi rääkida ja istun siin oma segaste tunnetega üksi ja kirjutan anonüümselt foorumi.
Taevasina