Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Triibupüüdjate vanus?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )

Teema: Triibupüüdjate vanus?

Postitas:
Kägu

Kõike võib elus ette tulla. Pean silmas haigusi. Lihtsalt vanematel inimestel  on tõenäosus suurem. Lapsevanemaid on erinevaid igas vanuses. Mõni on noorena juba väga kodune, ei käi kuskil, tervis ei luba aktiivne olla või rahalised võimalused kasinad. See sõltub rohkem inimesest mitte vanusest. Tervis on see mis paneks mõtlema, kas nii hilja enam sünnitada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hetkel laps 3 aastane. Jooksen, mängin temaga, lasen liumärst alla jne.

Ei tunne kûll, et olen liga vana,

Räägime siis uuesti, kui laps on 13.

Olen täiesti kindel, et olen 10 aasta pärast samamoodi sportlik, aktiivne ja tegus.

On lähikonnas mitmeid näiteid, kus 40 aastaselt ollaksegi kõbusad, sportlikud ja aktiivsed ning 50ndate alguses tekivad erinevad mured ja probleemid. Kes läheb õlaga, kes põlvega operatsioonile; kes läbi põlenud tööalaselt või kellel tekkinud probleemid koduses elu (laps ei olegi loodetud iseloomuga; mees läheb teise naise juurde jne). Kui laps 40ndates otsustanud tulla, siis nii on aga ette ennustada tulevikku meist keegi ei saa ja selles osas vast ei vaidle keegi.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hetkel laps 3 aastane. Jooksen, mängin temaga, lasen liumärst alla jne.

Ei tunne kûll, et olen liga vana,

Räägime siis uuesti, kui laps on 13.

Olen täiesti kindel, et olen 10 aasta pärast samamoodi sportlik, aktiivne ja tegus.

On lähikonnas mitmeid näiteid, kus 40 aastaselt ollaksegi kõbusad, sportlikud ja aktiivsed ning 50ndate alguses tekivad erinevad mured ja probleemid. Kes läheb õlaga, kes põlvega operatsioonile; kes läbi põlenud tööalaselt või kellel tekkinud probleemid koduses elu (laps ei olegi loodetud iseloomuga; mees läheb teise naise juurde jne). Kui laps 40ndates otsustanud tulla, siis nii on aga ette ennustada tulevikku meist keegi ei saa ja selles osas vast ei vaidle keegi.

Meie pere ja lähedased määravadki suuresti kes me ise oleme. Geenid ühelt poolt, käitumine teiselt. Oleme oma 5 lähedase inimese keskmine.  Kuipsu lähedased jäävad ruttu vanaks, peadki elama arvestuses et Sina samuti oled 50ndates vana ja haige.

Minu lähemate veresugulaste seas varased tõsisemad haigused puuduvad, vanaemad alles 80+ surnud, vanemad käinud veel peale pensioniga aastaid täiskoormusega tööl, sõbrad – tuttavad on mindsetiga, kus igaüks vastutab oma heaolu ja tervise eest.  Näiteks ämm oli elustiilihaiguste tõttu vana ja haige 50selt, minu ema käis koos minuga jalgrattaga sõitmas samas vanuses.

Mina arvestan enda tulevikku enda lähedaste järgi.

Inimesed ongi väga erinevatest kontekstidest pärit, ära kõigile sama mõõduga lakata kui ise oled kehvemas kontekstist. Ei ole veel hilja hakata tervislikumaid valikuid tegema.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hetkel laps 3 aastane. Jooksen, mängin temaga, lasen liumärst alla jne.

Ei tunne kûll, et olen liga vana,

Räägime siis uuesti, kui laps on 13.

Olen täiesti kindel, et olen 10 aasta pärast samamoodi sportlik, aktiivne ja tegus.

On lähikonnas mitmeid näiteid, kus 40 aastaselt ollaksegi kõbusad, sportlikud ja aktiivsed ning 50ndate alguses tekivad erinevad mured ja probleemid. Kes läheb õlaga, kes põlvega operatsioonile; kes läbi põlenud tööalaselt või kellel tekkinud probleemid koduses elu (laps ei olegi loodetud iseloomuga; mees läheb teise naise juurde jne). Kui laps 40ndates otsustanud tulla, siis nii on aga ette ennustada tulevikku meist keegi ei saa ja selles osas vast ei vaidle keegi.

Meie pere ja lähedased määravadki suuresti kes me ise oleme. Geenid ühelt poolt, käitumine teiselt. Oleme oma 5 lähedase inimese keskmine. Kuipsu lähedased jäävad ruttu vanaks, peadki elama arvestuses et Sina samuti oled 50ndates vana ja haige.

Minu lähemate veresugulaste seas varased tõsisemad haigused puuduvad, vanaemad alles 80+ surnud, vanemad käinud veel peale pensioniga aastaid täiskoormusega tööl, sõbrad – tuttavad on mindsetiga, kus igaüks vastutab oma heaolu ja tervise eest. Näiteks ämm oli elustiilihaiguste tõttu vana ja haige 50selt, minu ema käis koos minuga jalgrattaga sõitmas samas vanuses.

Mina arvestan enda tulevikku enda lähedaste järgi.

Inimesed ongi väga erinevatest kontekstidest pärit, ära kõigile sama mõõduga lakata kui ise oled kehvemas kontekstist. Ei ole veel hilja hakata tervislikumaid valikuid tegema.

Minu kommentaari tsiteerisid ja see “Inimesed ongi väga erinevatest kontekstidest pärit, ära kõigile sama mõõduga lakata kui ise oled kehvemas kontekstist. Ei ole veel hilja hakata tervislikumaid valikuid tegema” pani nüüd küll muigama :D. Minu enda perekonnas on väga kõbusad ja lõbusad inimesed 😀 , vana-vanavanemad ja vanavanemad 90+ (ja viimased ikka veel elus). Perekonnal on tõesti oma roll ja seejuures ca60% tuleb geenidest ja ülejäänud mõjutatud keskkonnast, kuid lähikondlased (sõprad, tuttavad, elukaaslase perekond ja sõbrad) omavad siin nüüd küll minimaalselt mõju. Mina konkreetselt rääkisin sellest, millised probleemid ja teemad tuttavatel või siis tuttavate tuttavatel on, selle põhjal mida näen ja kuulen.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas endal pole raske kõike karta?

Haigused, surm, sõda, vaesus. Kõik see on alati olnud ja on ka edasi. Ärge tarbige nii palju uudiseid kui närvikava vastu ei pea.

Annab kõrgem tervist raseduseks, küll annab ka lapse kasvatuseks. Lapsed hoiavadki vanemaid aktiivsete ja positiivsetena.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Annab kõrgem tervist raseduseks, küll annab ka lapse kasvatuseks. Lapsed hoiavadki vanemaid aktiivsete ja positiivsetena.

Mis asi on kõrgem?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Annab kõrgem tervist raseduseks, küll annab ka lapse kasvatuseks. Lapsed hoiavadki vanemaid aktiivsete ja positiivsetena.

Mis asi on kõrgem?

Ülemine naaber.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas endal pole raske kõike karta?

Haigused, surm, sõda, vaesus. Kõik see on alati olnud ja on ka edasi. Ärge tarbige nii palju uudiseid kui närvikava vastu ei pea.

Annab kõrgem tervist raseduseks, küll annab ka lapse kasvatuseks. Lapsed hoiavadki vanemaid aktiivsete ja positiivsetena.

PK käod ei karda enda pärast. Nad kardavad kui keegi teine mängib oma kaardid välja teisiti ja äkki saab vähemalt sama hea või veel parema tulemuse, äkki neil ei olnudki õigus kui ise said 20selt lapsed vabaabiellu.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Annab kõrgem tervist raseduseks

Vabandust ette ja taha ja külje peale. Mis asi on see ‘kõrgem’? Ma vist ei saa kõikidest asjadest aru, olen selline lihtsam ja maalähedasem inimene.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Annab kõrgem tervist raseduseks

Vabandust ette ja taha ja külje peale. Mis asi on see ‘kõrgem’? Ma vist ei saa kõikidest asjadest aru, olen selline lihtsam ja maalähedasem inimene.

Mis siin nokkida.

Ilmselt pidas postitaja silmas Taevaisa, Jumalat.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

41 kohe,mees 38…tema esimest last püüame,mul 1 olemas..

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis mõttes 40-ndates naine vana on? Ei jõua lapsele järgi joosta jne. Kas need, kes sellist iba suust välja ajavad ise ka mõnda selles vanuses naist teavad?! Olen ise peatselt 41, ma ei tea ühtegi enda vanust, kes ei suuda lapsel järel joosta.

Heh, tõepoolest. Ines ja Maarja-Liis on selles vanuses näiteks. Korralikud raugad, onju?

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

22a ja mees 25, proovime saada teist last. 🤞🏼

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapse koolis on mitu last kelle vanemad on ~60 aastased. Kui olin laps siis mu parima sõbra isa oli samavana kui minu vanaema. Ja teate need laosed on nii rahulikud,nii tasakaalukad ja targad. Nad on väga sõbralikud. Eranditult need keda ma tean kellel on vanemad. Lisaks sellele olen tähele pannud et need vanemad võtavad palju rohkem osa kooliga seotud üritustest ja laste tegevustest sest nohh neil pole vajadust enam päevad ja ööd tööd teha. Üldiselt on nad saavutanud soovitu ja neil on tahet ja aega lapse jaoks. Igatahes väga imetlein neid vanemaid lapsevanemaid keda mina tean. Minuarust on nad nii rahulikud ja tublid. Lapsed samuti.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina 28 ja mees 30, esimene laps on 3a ning proovime saada teist last 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapse koolis on mitu last kelle vanemad on ~60 aastased. Kui olin laps siis mu parima sõbra isa oli samavana kui minu vanaema. Ja teate need laosed on nii rahulikud,nii tasakaalukad ja targad. Nad on väga sõbralikud. Eranditult need keda ma tean kellel on vanemad. Lisaks sellele olen tähele pannud et need vanemad võtavad palju rohkem osa kooliga seotud üritustest ja laste tegevustest sest nohh neil pole vajadust enam päevad ja ööd tööd teha. Üldiselt on nad saavutanud soovitu ja neil on tahet ja aega lapse jaoks. Igatahes väga imetlein neid vanemaid lapsevanemaid keda mina tean. Minuarust on nad nii rahulikud ja tublid. Lapsed samuti.

See on sama klišee, kui jutt, et kõik paksud on heasüdamlikud ja rõõmsameelsed.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris pseudojutt see pole, töötan alushariduses, kus sadade lastega kokkupuude. Vanemad vanemad kipuvad olema pigem helikoptervanemad, ülihoolitsevad, aga vähemalt on lapsed hoitud ja sageli kognitiivselt hästi arendatud, tegeletud. Nooremate lapsevanemate lapsed alustavad tihtipeale eneseväljendust sõimerühmas näiteks inglisekeelsete väljenditega (nutiteema), erivajadustega lapsed pigem sotsiaalselt kindlustamata peredest (kes pigem nooremapoolsed), vajavad logopeedi/erispetsialisti abi ning kahjuks vaevab neid tihti ka tähelepanu, et mitte öelda, armastuse puudus. Kindlasti ei üldista siin kõigi kohta, ent tendentsid on selgelt erinevad. Kõigel omad plussid-miinused, see et noorel on energiat, ei tähenda, et tal on küpsust seda sihipäraselt kasutada. Nooremates peredes on paratamatult finantsilist ebastabiilsust ja suhtlusraskuseid rohkem, mis omakorda loob teisi kitsaskohti, perede lagunemisest kuni vaimsete muredeni.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tohiks vastu vaielda, mina olen lapsed saanud 32 ja 41 – viimane rasedus, sünnitus ja beebiiga oli oluliselt lihtsam, kui esimese lapsega. Olen nüüd 54 – ei mingeid probleeme kliimaksiga.

Laps on 13 – sellega enam liumäest alla ei lase, aga käime reisimas, matkamas. Ma arvan, et teeksime seda ka ilma lapseta.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jagan lihtsalt oma kogemust. Esimese lapse sain kui olin 37, teise 40-aastaselt. Alguses kõik OK, kerged rasedused ja kiired sünnitused, tundus, et võiks surrogaatemana karjääri teha. Viimane beebi oli lausa musterlaps jne. Paraku selle aja jooksul, mis olin vahelduva eduga lastega kodus olin, toimusid tööl suured muutused. Peale on tulnud uus põlvkond, töiselt väga keeruline olukord. Sellest johtuvalt vaimselt väga keeruline aeg. Praegu olen 47, keha laguneb igast otsast, väga spetsiifiliseks minna ei taha. 7 aastat tagasi polnud ühtki märki, et nii minna võiks. Sotsiaalse elu plaanis ka olen tundnud ennast üksikuna, sest kõik head sõbrannad on oma lapsed varem saanud. Ma pole kunagi mingi seltskonnalõvi olnud, seega olin ise ka väga üllatunud, kui õnnelikuks külalised mind tollal tegid.

Laste üle olen muidugi väga õnnelik, aga minu vankumatu seisukoht on, et lastesaamine on siiski noorematele. Ja see, et Ines ja Maarja nooruslikud välja näevad, ei tähenda palju. Suurem osa meist ei tunne neid isiklikult, ei tea kuidas nad end tunnevad vms.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kurb, kui oled 40 ja su ema on 80 ja hakkab surema 🙁 Tahaks ju emaga kaua koos olla, 40aastat on nii üürike. Õed on rääkinud, et milline ema oli noorena. Oleksin ka tahtnud sellist ema tunda ja aega temaga rohkem  veeta jne 🙁

mina 43 ja juba emata

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu vankumatu seisukoht on, et lastesaamine on siiski noorematele. Ja see, et Ines ja Maarja nooruslikud välja näevad, ei tähenda palju. Suurem osa meist ei tunne neid isiklikult, ei tea kuidas nad end tunnevad vms.

Arvata võib, et kui naistel on kindel elukaaslane olnud aastaid olemas ja avalikult on räägitud soovist perekonda luua ja hiljem on tunnistatud, et poleks uskunud, et lapse saamine võib võtta nii kaua aega, siis taheti last juba varem, aga mingil põhjusel ei õnnestunud. Keegi ei lükka lapsesaamist niisama edasi, vaid enamasti on selleks põhjused.  Enam, kui kindel, et hilisemas eas, 37-40-aastaselt sünnitanud naised on õnnelikud, et lõpuks said lapse.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu vankumatu seisukoht on, et lastesaamine on siiski noorematele. Ja see, et Ines ja Maarja nooruslikud välja näevad, ei tähenda palju. Suurem osa meist ei tunne neid isiklikult, ei tea kuidas nad end tunnevad vms.

Arvata võib, et kui naistel on kindel elukaaslane olnud aastaid olemas ja avalikult on räägitud soovist perekonda luua ja hiljem on tunnistatud, et poleks uskunud, et lapse saamine võib võtta nii kaua aega, siis taheti last juba varem, aga mingil põhjusel ei õnnestunud. Keegi ei lükka lapsesaamist niisama edasi, vaid enamasti on selleks põhjused. Enam, kui kindel, et hilisemas eas, 37-40-aastaselt sünnitanud naised on õnnelikud, et lõpuks said lapse.

Palun panna tähele, et ma pole ka ise nö noor sünnitaja ning mitte oma valikul. Pigem mainisin neid naisi selles kontekstis, kus keegi kommenteerijatest küsis, et no kas nemad on siis vanad. Me ei tea, millised on nende elu reaalselt, kuidas nad ennast tunnevad. Minu tõdemus oli pigem empiiriline, mis tulenes isiklikust kogemusest.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ma olin 33 kui lõplikult orvuks jäin, mitte seepärast, et vanemad vanad olid, vaid seepärast, et nende elustiil oli enesehävituslik. Vahel pole küpsust teha õigeid otsuseid ja lapsed kannatavad.

Olen ise nüüd 35 ja lastetu. Karmid õppetunnid teevad ettevaatlikuks.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ma olin 33 kui lõplikult orvuks jäin

Elad siiani orbudekodus või oled juba oma elu peale läinud?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Orb on vanemateta laps, 33-aastane ei ole laps. Olgugi, et sulle välimuse järgi “20 aastat vähem pakutakse” nagu PK kägudel tavaliselt on.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uskumatu küll, aga mõni laps võib end väga üksi tunda ka vanematega üles kasvades, tunnetuslikul tasandil. Lihtne siin ühe sõna peale ilkuda. Viimaste kommentaaride puhul ei oska küll järeldada, et lapsed ja mees õigel ajal Teie ellu on tulnud, sest õnnelik inimene ei tunne vajadust kohe kaarna kombel nokkima hakata. Õnne Teie kõigi ellu, mis iganes vanused lapsi otsustate saada ☀️

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jagan lihtsalt oma kogemust. Esimese lapse sain kui olin 37, teise 40-aastaselt. Alguses kõik OK, kerged rasedused ja kiired sünnitused, tundus, et võiks surrogaatemana karjääri teha. Viimane beebi oli lausa musterlaps jne. Paraku selle aja jooksul, mis olin vahelduva eduga lastega kodus olin, toimusid tööl suured muutused. Peale on tulnud uus põlvkond, töiselt väga keeruline olukord. Sellest johtuvalt vaimselt väga keeruline aeg. Praegu olen 47, keha laguneb igast otsast, väga spetsiifiliseks minna ei taha. 7 aastat tagasi polnud ühtki märki, et nii minna võiks. Sotsiaalse elu plaanis ka olen tundnud ennast üksikuna, sest kõik head sõbrannad on oma lapsed varem saanud. Ma pole kunagi mingi seltskonnalõvi olnud, seega olin ise ka väga üllatunud, kui õnnelikuks külalised mind tollal tegid.

Laste üle olen muidugi väga õnnelik, aga minu vankumatu seisukoht on, et lastesaamine on siiski noorematele. Ja see, et Ines ja Maarja nooruslikud välja näevad, ei tähenda palju. Suurem osa meist ei tunne neid isiklikult, ei tea kuidas nad end tunnevad vms.

Töö osas olen nõus – 40 ümber lapsi saades ei saa endale üldiselt lubada järjest laste saamist ja nende kõigiga pikalt kodus olemist. Sõltub muidugi erialast. Mina sain 40aastaselt ühe lapse ja olin temaga küll üle 2 aasta kodus, aga tegin pea kogu aeg natuke tööd ka – olin kogu aeg pildis ja ei jäänud mingist rongist maha. Seda teadlikult.

Sõbrannadega läks ka hästi, üks lähem sõbranna sai samuti hilja lapsed. Lisaks tuli lapsega, st tema abil lisaks täiesti uus tutvuskond.

47 veel ei ole, mõni aasta veel minna, seega ei hõiska enne õhtut.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen kohe 36, on juba kaks last, 16 aastane ja 7 aastane.
Tegelikult tahaks ühe, äkki isegi kaks veel, aga ikka kuskil tiksub mõte, et äkki olen oma pikkade vahedega õige aja mööda lasknud.
Ühest küljest tunnen, et elu on täna stabiilne ja paika loksunud ning kuna mu eelmised lapsed on pidanud suuresti kohanduma minu (töö)rütmiga, siis nüüd tahaks aja maha võtta ja vaataks, kuidas kogu see beebivärk toimub, kui mina tema rütmi sulanduda üritan.
Teisalt kardan, et kui ühe lapse vast seediks veel ära, siis kaks väikese vahega oleks töises mõttes enesetapp, kui töölt päriselt eemale jääda. Samas pole enam eriti aega otsustamisega venitada ka.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen kohe 36, on juba kaks last, 16 aastane ja 7 aastane.

Tegelikult tahaks ühe, äkki isegi kaks veel, aga ikka kuskil tiksub mõte, et äkki olen oma pikkade vahedega õige aja mööda lasknud.

Ühest küljest tunnen, et elu on täna stabiilne ja paika loksunud ning kuna mu eelmised lapsed on pidanud suuresti kohanduma minu (töö)rütmiga, siis nüüd tahaks aja maha võtta ja vaataks, kuidas kogu see beebivärk toimub, kui mina tema rütmi sulanduda üritan.

Teisalt kardan, et kui ühe lapse vast seediks veel ära, siis kaks väikese vahega oleks töises mõttes enesetapp, kui töölt päriselt eemale jääda. Samas pole enam eriti aega otsustamisega venitada ka.

Töö ei ole elu. Kui oma elule 80a tagasi vaatad, siis kas hindad seda selle alusel, et paar aastat töölkäimist jäi vahele või väärtustad pigem oma lapsi ja lapselapsi?

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen kohe 36, on juba kaks last, 16 aastane ja 7 aastane.

Tegelikult tahaks ühe, äkki isegi kaks veel, aga ikka kuskil tiksub mõte, et äkki olen oma pikkade vahedega õige aja mööda lasknud.

Ühest küljest tunnen, et elu on täna stabiilne ja paika loksunud ning kuna mu eelmised lapsed on pidanud suuresti kohanduma minu (töö)rütmiga, siis nüüd tahaks aja maha võtta ja vaataks, kuidas kogu see beebivärk toimub, kui mina tema rütmi sulanduda üritan.

Teisalt kardan, et kui ühe lapse vast seediks veel ära, siis kaks väikese vahega oleks töises mõttes enesetapp, kui töölt päriselt eemale jääda. Samas pole enam eriti aega otsustamisega venitada ka.

Töö ei ole elu. Kui oma elule 80a tagasi vaatad, siis kas hindad seda selle alusel, et paar aastat töölkäimist jäi vahele või väärtustad pigem oma lapsi ja lapselapsi?

Paarist aastast vahele jäänud töökäimisest võib tulla tulevane töötus.  Pakun, et eriti oluline on see siis, kui pead esimeseid lapsi üleval pidama.

+2
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Triibupüüdjate vanus?