Esileht Ilu ja tervis Trombioht?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )

Teema: Trombioht?

Postitas:
Kägu

Kas kliinilise vere proov näitab kas inimesel on suur tõenäosus trombide tekkeks? Või kuidas seda ette teada? Hüübimishäired ei puutu asjasse?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

https://minu.synlab.ee/toode/d-dimeerid
https://minu.synlab.ee/toode/homotsusteiin

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ohtu kui sellist ei analüüsita ühekordse vereanalüüsi alusel. Tõstate oma lollusest Synlabi kasumit ainult.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas seda siis teada saaks? perearst oskab öelda?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ema ja vanaema, mõlemad emapoolsed onud ja üks onupoeg- kõik surid insuldi tagajaärjel. Eeldan, et mul võib olla trombioht.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen meedik.

Analüüsidest:

d-dimeerid

kliiniline veri

Lisaks anamnees, kaebused

pärilikkus jne

Tuleb kindlasti arutada läbi perearstiga, millist vaktsiini teha. Saan aru, et mure trombide pärast on hetkel siiski AZ vaktsiiniga seoses.

Kui kasutad antibeebipille, siis see on reaalne riskitegur trombide tekkeks. See ka pillide infolehel.

Seda on ju ka ametlikult soovitatud esialgu mitte teha inimestele, kellel võiks olla trombioht.

Suhtle oma perearstiga!

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Apelsiine

Vaata tromboos.ee ohutegureid. Minul on nt vanust 40+, kõrge vererõhk ning isa suri trombi tagajärjel, seega kui vaktsineerimise järjekord minuni jõuab, siis pean perearstiga nõu, milline vaktsiin mulle kõige mõistlikum on.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on selline krooniline haigus, mis võib suurendada tromboosiohtu. Suhtlesin oma perearstiga ja ta on hetketeadmiste põhjal seisukohal, et AZ vaktsiini pigem mitte kasutada. Riskigrupis ma pole, vaktsiine on üldse näpuotsaga, seega ei teagi millal sobiv vaktsiin võiks üldse minuni jõuda.

Ka Covid-19sse haigestumisel on suur trombootiliste tüsistuste risk.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha.  Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.

Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska 🙁

 

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ka Covid-19sse haigestumisel on suur trombootiliste tüsistuste risk.

nii paraku on … mul tuttav vanahärra põdes koroona suht kergelt läbi ja läks paar nädalat hiljem insuldiga 🙁

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui kaua trombioht on peale vaktsineerimist? On mingi aeg, mil see kindlalt vàlja peaks lööma?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.
Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska 🙁

Palun lase oma perearstil suunata end süvaveeniuuringule. Kohe. Mis perearst selline üldse on, kes ei tea, mis on tromb ja mismoodi sellega tegeleda?  Kui jalas peaks olema tromb, siis vajab see tegelemist, uuringut, verevedeldajaid, tugisukki. Masseerida ei tohi.

Tõenäoliselt pole sul trombi, aga kahtluse korral on asjalik ja kiire tegutsemine ikka vajalik. Praegu on ka netikonsultatsioonid, on tasulised arstid ja targemad perearstid ka. Kui muidugi sa pole hüpohondrikuna enne endale nime teinud perearsti juures.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa pole just jalga kuskile ära löönud ja sinikaid saanud, siis viimase käoga väga nõus! Täppverevalumid on ohu märk ka.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hüpohondrik pole ma kohe kindlasti. Pigem olen ma selline tüüpiline eestlane, et pole ju nii hull ja kindlasti on minust hullemas seisus inimesi. Perearsti juures olen käinud selle 10+ aasta jooksul vist 4-5 korda. Kuna mul on tromb olnud ja sellest on oma jäljed jalal, siis jälgin oma jalga üsna hoolsalt ja igasugused muutused ei jää mul märkamata.  Ära löönud ei ole ma oma jalga.

Eks ma võtan homme uuesti ühendust, ei usu, et kohe ultrahelisse saan. Ilma tugisukkadeta ei kujutaks ma oma elu enam ettegi, need on mu igapäevased kaaslased.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mine hommikul emosse, seal võetakse kohe nii d dimeerid kui saad oma süvaveenide UH tehtud. Kõige suurem risk trombi tekkeks on tromb anamneesis ehk see, et kunagi varem on juba tromb olnud. Süvaveenitromb on ohtlik sellepärast, et võib anda kopsutrombi ja ulatusliku kopsutrombiga võid ära surra. Nii et kui tekib hingamisraskus ja õhupuudus, kutsu kohe kiirabi.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen meedik.

Analüüsidest:

d-dimeerid

kliiniline veri

Lisaks anamnees, kaebused

pärilikkus jne

Tuleb kindlasti arutada läbi perearstiga, millist vaktsiini teha. Saan aru, et mure trombide pärast on hetkel siiski AZ vaktsiiniga seoses.

Kui kasutad antibeebipille, siis see on reaalne riskitegur trombide tekkeks. See ka pillide infolehel.

Seda on ju ka ametlikult soovitatud esialgu mitte teha inimestele, kellel võiks olla trombioht.

Suhtle oma perearstiga!

Ma käisin eile vaktsineerimas. Lugesin ette terve pool suguvõsa insuldi saanud lähedasi ja ütlesin ka, et 20a olen rasedusvastaseid tabette võtnud ja sellest ei tehtud mingit probleemi. Kas saan praegu aru, et ma ei oleks tohtinud seda süsti saada?

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kõrge kolesterool ka loeb? Mul oli üle 9, enne rohtude võtma hakkamist.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei maksa paanitseda nüüd igaühel, kes on vaktsiini saanud. Trombi on esinenud 30 inimesel 5 miljonist vaktsineeritust. Ehk üsna tavapärane arv ka vaktsineerimata inimeste hulga kohta. AGA kui inimene tunneb jalas pakitsustunnet ja näeb verevalumit ja tal on ENNE OLNUD tromb, siis on küll vaja tegutseda.

Kas käisid EMOs? EMOs on ka trombikahtlus triaažis eespool, räägi oma sümptomid ära ja saad uuringule.

Muidumurelikud, teil pole põhjust muretsemiseks.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perearsti juures käidud ja vereproov tehtud.  Hemoglobiin 162 ja INR1,1 piiripealsed, ülejäänud näidud olid korras.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lõpetage ära see D-dimeeri jutt. Esiteks on tegemist väga ebaspetsiifilise analüüsiga – tõuseb põletiku (ka koroona), trauma, pahaloomulise kasvaja, maksahaiguse jne korral. Lisaks tromboosile.

Teiseks D-dimeer ei näita trombiOHTU, vaid tõuseb siis, kui tromb on juba tekkinud. Seega trombiohu hindamiseks täiesti kasutu.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina pidin sööma verevedeldajat, sest oli vaba proteiini S puudulikkus.

Kas võib olla oht trombi tekkeks?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Verevedeldaja ju vähendab trombiohtu. Tromb tekib, kui veri ei “voola piisavalt”, verevedeldajatega lahustatakse ja hoitakse ära trombe.

Olen siiski arvamusel, et pakitsev koht jalas ja verevalum ja eelnev tomb viitaks vajadusele teha süvaveeniuuring sellele kohale jalas. Kui on konkreetne koht, mis pakitseb ja viitab trombi võimalusele, siis tasuks südamerahustuseks lasta uurida.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.

Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska 🙁

Minu vanaemal oli sama asi aga laike nahale ei tekkinud. Kuna vanaisa suri insuldi tagajärjel siis vanaema on olnud väga hoolas oma tervise hoidmisel ja kohe helistas haiglasse ja sai kirurgile järgm hommikul. Kirurg tegi röntgeni ja kohe kirjutas mingid süstid ja siis veel mingeid tablette kuurina.
Katsu ka kuskile veresoonte kirurgile saada.  Või küsi röntgenitki perearstilt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.

Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska 🙁

Palun lase oma perearstil suunata end süvaveeniuuringule. Kohe. Mis perearst selline üldse on, kes ei tea, mis on tromb ja mismoodi sellega tegeleda? Kui jalas peaks olema tromb, siis vajab see tegelemist, uuringut, verevedeldajaid, tugisukki. Masseerida ei tohi.

Tõenäoliselt pole sul trombi, aga kahtluse korral on asjalik ja kiire tegutsemine ikka vajalik. Praegu on ka netikonsultatsioonid, on tasulised arstid ja targemad perearstid ka. Kui muidugi sa pole hüpohondrikuna enne endale nime teinud perearsti juures.

Tegelikult see on olukord, kus peaks EMO-sse pöörduma, siis saaks kohe ultraheliuuringu teha.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.

Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska 🙁

Minu vanaemal oli sama asi aga laike nahale ei tekkinud. Kuna vanaisa suri insuldi tagajärjel siis vanaema on olnud väga hoolas oma tervise hoidmisel ja kohe helistas haiglasse ja sai kirurgile järgm hommikul. Kirurg tegi röntgeni ja kohe kirjutas mingid süstid ja siis veel mingeid tablette kuurina.

Katsu ka kuskile veresoonte kirurgile saada. Või küsi röntgenitki perearstilt.

Eii!!!

Venoosne tromboos ei ole veresoontekirurgi teema! Sellega tegelevad sisearstid, EMO-arstid ja perearstid. Ja röntgen on veresoonte patoloogia korral absoluutselt kasutu uuring. Kindlasti ei tehtud su vanaemale röntgenit, ilmselt oli see ultraheliuuring. Aga kas oli su vanemal või sul endal piisavalt suva, et teada, milline uuring tehti. Nüüd jagad siin valeinfot.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas kuskil on infot olnud selle kohta, mis põhjusel see noor päästetöötaja suri, kes just enne oli vaktsiini saanud?
Mu vanemate kodukandis on ka üks noorem inimene 10 päeva peale vaktsiini tegemist surnud, aga sellest ei räägi keegi, kuidas ja miks nii läks.
Mina usun, et AZ suurendab trombiohtu. Mingis riigis tehti ka põhjalikud uuringud ja kinnitati seda hüpoteesi, et AZ vaktsiinil oli seal roll.
Ja ega EMA pressikonverentdil ei räägitud ka sinult, et ohutu on nagu eesti meediast mulje jääb. Öeldi, et kasu kaalub kahju üles ja et erinevates riikides ei saa välistada trombijuhtumite seost AZ vaktsiiniga.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa juba võtad südameaspiriini, siis vist Hjertemagnyli, siis mida sa täpsemalt kardad?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

KUI jalas on juba tromb, siis südameaspiriin siin midagi ära ei tee. Põhimõtteliselt on olemasolev tromb nagu viitsütikuga pomm, mis võib  suvalisel ajahetkel (nt masseerimise tulemusel) liikuma minna ja liikuda kuhu iganes. Tekkinud trombi “lahustatakse” ravimitega, mitu kuud. Südameaspiriin on vb mingi ennetava efektiga, aga olemasolevat trombi see küll ei lahusta. Tugisukki (raviotstarbelisi, spetsiaalselt mõõtude järgi tellituid) kasutatakse ka pärast umbes aasta aega.

Kes siin röntgenist rääkis, pole vist ise elus ühtki röntgenpilti näinudki, et arvab, et sellega mingit trombi veresoones näeks.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Küsin vahele ühe teemaga haakuva küsimuse – olen 50+ ja sain kutse esmaspäevaks vaktsineerimisele. Vaktsiiniks loomulikult AZ. Kas oleks mõistlik lihtsalt profülaktika mõttes hakata juba enne südameaspiriini võtma?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )


Esileht Ilu ja tervis Trombioht?