Kas oleks mõistlik lihtsalt profülaktika mõttes hakata juba enne südameaspiriini võtma?
Halba see ju ikka teha ei saa.
Müstika – inimesed kardavad paaniliselt vaktsiine, samas arvatakse, et ravimid halba teha ei saa… Ravimite kõrvaltoimed on palju tõenäolisemad ja hullemad!
Lihtsalt niisama küll ei ole mõtet mingit südameaspiriini võtma hakata. Trombiohuga inimestele praegu ei tehtagi seda vaktsiini ettevaatusest ja teistel pole ju mõtet oma organismi koormata ebavajalike ravimitega.
AGA. Kõik saavad rohkem liikuda ja vett juua peale vaktsiini saamist profülaktika mõttes. Ei maksa midagi, ennetab trombe, turgutab ka muidu tervist ja aitab kehakaalule ka. Liikuma võib jäädagi peale vaktsiini saamist muudkui edasi, win-win.
Nii, väike guugeldamine lisaks andis info, et aspiriini tarvitamine on lausa vastunäidustatud trombotsütopeenia puhul, see vähendab trombotsüütide funktsiooni.
Küsin vahele ühe teemaga haakuva küsimuse – olen 50+ ja sain kutse esmaspäevaks vaktsineerimisele. Vaktsiiniks loomulikult AZ. Kas oleks mõistlik lihtsalt profülaktika mõttes hakata juba enne südameaspiriini võtma?
Ei.
Perearsti juures käidud ja vereproov tehtud. Hemoglobiin 162 ja INR1,1 piiripealsed, ülejäänud näidud olid korras.
Need numbrid on trombi tekkimise hindmaise koha pealt täiest mõttetud. Nende abil ei saa mitte midagi hinnata.
Aspirini kasutatakse ARTERIAALSE tromboosi sekundaarseks preventsiooniks. Ehk siis sellises olukorras, kui inimesel on kindlaks tehtud, et tema ARTERITES on juba aterosklerootilised muutused, nt. inimene on juba põdenud insulti või infarkti, või on tal jalaveresooned ahenenud, või on uuringutega kindlaks tehtud, et südame või peaaaju veresoontes on muutused, aga infarkti või insulti pole veel olnud.
Uuringud on näidanud, et niisama südameaspiriini tarvitamisel on kõrvatoimete tekkimise risk suurem kui võimalik kasu.
Ka südameaspirini tarvitamise tagajärjel on inimesed saanud maoverejookse.
Mina pidin sööma verevedeldajat, sest oli vaba proteiini S puudulikkus.
Kas võib olla oht trombi tekkeks?
Jah! Vot see on olukord, kus on olemas reaalne trombioht. Kui pakutakse AZ vaktsiini, siis kindlasti ütle seda arstile.
Mul oli üle 10 aasta tagasi tromb. Lasin teha AstraZeneca vaktsiini, enne kui meedias hakkas levima info, et trombiohuga inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.
Olengi nüüd nagu loll üksi oma murega, keegi midagi öelda ei oska ????
Minu vanaemal oli sama asi aga laike nahale ei tekkinud. Kuna vanaisa suri insuldi tagajärjel siis vanaema on olnud väga hoolas oma tervise hoidmisel ja kohe helistas haiglasse ja sai kirurgile järgm hommikul. Kirurg tegi röntgeni ja kohe kirjutas mingid süstid ja siis veel mingeid tablette kuurina.
Katsu ka kuskile veresoonte kirurgile saada. Või küsi röntgenitki perearstilt.
Eii!!!
Venoosne tromboos ei ole veresoontekirurgi teema! Sellega tegelevad sisearstid, EMO-arstid ja perearstid. Ja röntgen on veresoonte patoloogia korral absoluutselt kasutu uuring. Kindlasti ei tehtud su vanaemale röntgenit, ilmselt oli see ultraheliuuring. Aga kas oli su vanemal või sul endal piisavalt suva, et teada, milline uuring tehti. Nüüd jagad siin valeinfot.
Tema käib haiglas oma tuttavate arstide juures ja käis kirurgil ja 100% tehti röntgen, sest ta sai vastuse natuke hiljem peale arstivisiiti teada. Raviga aga alustas kohe. Ta käis ilmselt sama kirurgi juures kes tal kunagi oli sama jala puusaliigest opereerinud.
Mul on üle 10 aasta trombid olnud ja ma küll ei kujuta ette, mida röntgeniga näha sai olla. On muidugi erijuhud, aga olemasoleva trombi esimese ringi uuring on sisuliselt ultraheli – röntgen ju verevoolu ei näita.
Oma tarkusest ei maksa mingeid vedeldajaid võtta.
Trombid on tõesti EMO, sisearsti ja perearsti teema, aga ühte veresoontekirurgi ma küll tean, kes on trombiteemadel üsna asjalik tegelane. Ma isegi olen oma trombiteemaga aastaid tagasi tema juures käinud. Ega tegelikult kõik sisearstid ka ühtviisi trombieksperdid pole.
Siin teemas on palju sellist ehmatust koos. Kõiki uuringuid ja ravimeid ikka mõistlikult. Ma nt ei kujuta ette, mida perearst INR-i ja hemoglobiiniga mõtles. Nendega ei välista ega kinnita midagi. Mul oli pool jalga trombe täis, aga need kaks näitu olid imeilusad.
Ma nt ei kujuta ette, mida perearst INR-i ja hemoglobiiniga mõtles. Nendega ei välista ega kinnita midagi. Mul oli pool jalga trombe täis, aga need kaks näitu olid imeilusad.
Kirjuta siis palun enda näitel, milliseid uuringuid tehakse ja mis näidud Sul normist väljas olid. Et ärahirmutatud inimesed ennast harida saaksid. Muidu on siin palju lahmimist stiilis: see analüüs ei näita ju midagi ja milleks toda anlüüsi üldse, aga keegi ei kirjuta, mis siis on need õiged analüüsid ja ohumärgid.
See on selline teema, mille puhul maha rahustada ongi keeruline. Trombioht ei ole nii ühene asi.
Tromb seostub paljude asjadega-pärilik trombofiilia, kasvajad, lennureisid, vedeliku tarbimine.
Röntgen on selles mõttes kahtlane asi (kuigi ma just välistada ei saa, et ikkagi oli röntgen), et trombide diagnoosimisel on oluline info, kus veri liigub ja mis ulatuses liigub. Ja seda röntgen ei näita.
INR-i kasutatakse trombiravis päris palju, aga sellega ei saa trombi välistada. Tromb võib olla või mitte olla päris erinevate INR-i näitajate puhul.
Hemoglobiin ka.
Need näitajad sobivad selliseks trombialaseks ülduuringuks, aga ei kinnita ega lükka ümber midagi.
Mul on neid trombe õige mitu ringi. Kui esimene kord rõhuti vereanalüüsidele jms uuringutele, siis teised ringid on ainult ultraheliga üle vaadatud. On olnud kordi, kus leiti trombe ja neid kordi, kui mitte. Kuna iga vähegi suurem tromb jätab soontesse jälje, siis võib hiljem ilma igasuguse trombita olla üsna võrreldav valu.
Mina ise olen geenimutatsiooni tõttu trombiomanik. Esimene tunnus oligi tromb ise.
90% diagnoosist moodustab anamnees ja sümptomid. Ehk et kui patsiendil kaebusi pole, siis on haigus vähetõenäoline või vähemalt kliiniliselt ebaoluline. Ainult analüüsid ei moodusta haigust.
Tromboosile viitav analüüs on D-dimeerid. Aga eelkõige omab see väärtust negatiivse tulemuse juures – see välistab väga suure tõenäosusega tromboosi. Teisest küljest on D-dimeerid väga tundlik marker ka teistsuguste seisundite – põletik, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, rasedus jne. – korral, st. nendes olukordades ei pruugi D-dimeeride tõus tromboosi tähendada.
Veelkord – tromboosi pole võimalik röntgeniga diagnoosida. Äärmisel juhul on võimalik mingi röntgenitaoline uuring, kui süstida kontrastainet, aga see käib siis eelkõige arteriaalse tromboosi kohta ja tänapäeval on juba palju paremaid meetodeid kompuutri näol.
inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.
Kuskil välismaisest kirjandusest, vist saksakeelsest, lugesin sama, et kovidit põdenutel on suurem trombioht, kui AZ-l. Allika kindluse koha pealt jään vastuse võlgu, sest ma isegi ei mäleta, mis keeles tekst oli
inimestele ei soovitata AZ vaktsiini teha. Nädala peale vakstiini hakkas jalg valutama ja “surisema”, lisaks on tekkinud mõned lillakad laigud jalale. Perearst ei osanud ka midagi öelda, võtan nn südameaspirini, et verd natuke vedeldada.
Kuskil välismaisest kirjandusest, vist saksakeelsest, lugesin sama, et kovidit põdenutel on suurem trombioht, kui AZ-l. Allika kindluse koha pealt jään vastuse võlgu, sest ma isegi ei mäleta, mis keeles tekst oli
Ka Eestis hospitaliseeritakse praktiliselt iga päev mõni inimene, kes on saanud hoolimata profülaktikast ja ravist kopsutrombi COVID-19 põdemise järgselt. Lisaks veel need, kes põdemise ajal saavad. Jube, jube haigus…
Kui kaua trombioht on peale vaktsineerimist? On mingi aeg, mil see kindlalt vàlja peaks lööma?
Tuttaval oli kolm nädalat pärast vaktsineerimist kopsutromboos.
Kas keegi oleks nõus kirjeldama esmakogemust trombiga? Ma võin ju sümptomeid netist lugeda aga siis võiks kohe EMOsse hakata astuma.
Elan üksi ja linnast eemal. Esimene doos keres ja kuidas ma tean, et nüüd võiks kiire olla või midagi on väga valesti? Reageerimisaega jääb? (kindlasti mitte alati aga vahel?)
Üks tuttav ütles, et tal jalg aasta otsa tuikas ja valutas, kuniks läks asja uurima ja sai teada, et süvaveenis tromb… aga see polnud siis vaktsiiniga seotud.
Praegu peaks jälgima verevalumeid – veretäpikesed naha all või sinikad, verejooksud. Kaua kestev (üle 3 päeva peale vaktsineerimist) peavalu. Trombotsütopeenia pole tavaline tromb, see on ka üliharuldane ja fataalse kuluga on olnud 1 juhtum ca 2 miljoni inimese kohta. Mitte iial pole mitte ühtki ravimit ega vaktsiini nii põhjalikult ja lühikese aja jooksul jälgitud. D-vitamiini üleannustamisse on kordades rohkem inimesi surnud (neid üleannustajaid pole miljonites, aga surmajuhtumeid esineb ikka aeg-ajalt maailmas).