Esileht Väikelaps Tsükliline oksendamise sündroom

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Tsükliline oksendamise sündroom

Postitas:
Kägu

Tere. Lapsel tekkisid imelikud oksendamised möödunud aasta detsembrist, lõpuks tekkis oksendamiste vahele perioodilisus, et nii iga kuu tagant varshommikuti süda paha ja oksendas kollast vedelikku.
Nüüd lastearst tegi uh, vereproovid, uriin proovi ja väljaheite proovi. Kõik olid korras ja arvas, et tal tsüklilise oksendamise sündroom.
On kellelgi sellega kogemusi, kui kaua see üldse kestab, arst arvas, et kasvab välja. Istun justkui pommi otsas, et kuna jälle tal see algab. Huvitav, millest selline asi üldse tekkis, enne detsembrit polnud mingit probleemi sellega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perearstid pole alati kõige pädevamad harvaesinevate, kuid raskete haiguste diagnoosimisel. Soovitan küsida saatekirja edasisteks uuringuteks. Kindlasti oleks vaja teha aju-uuring.
Loodetavasti on teil kõik korras. Võib olla ka healoomuline lapse-ea epilepsia, mille vastu on ravimid olemas ja see möödub aastatega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Last uuris alguses perearst, kõik oli korras. Kui sümptomid kordusid, saatis perearst meid lastearsti vastuvõtule. Lastearst arvas, et ehk siis tal see. Aju-uuringut ta välja ei pakkunud. Magu ju haige olla ei saaks, siis oleks ju valud või kõrvetised… Oeh, nii piinab see mure

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas mingit sorti stress ei või oksendamist esile kutsuda?
6-7-aastasena ma (koduse lapsena) kartsin ja vihkasin kooli. Mul sel ajal päris tihti hommikuti kõht lahti. Olin korduvalt juba riides ja minekuvalmis kui pidin taas vetsu tormama. Kui kooliga harjusin ja sõpru leidsin kadus see probleem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ta nüüd sügisel lähebki kooli, on kodune laps olnud. Ei oska stressi kahtlustada, eks vahepeal ikka tuleb meil riidlemisi ette, aga ei oska seda oksendamisega seostada.
Arvan, et kindlasti on sellele kõigele mingi põhjus, aga arstid ei saa jaole ja äkki pärast juba hilja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen esimene kommenteerija. Soovitan teha mrt jm. uuringuid, selleks peaks vist pöörduma neuroloogi poole. Oksendamise põhjus ei pruugi üldse peituda kõhus või seedesüsteemis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks arstid ise antud uuringuid välja ei paku? Kuidas saan mina olla arstist targem ja nõuda erinevaid uuringuid? Teades enda perearsti, siis sellise jutu peale saadab ta mu ukse taha ja käseb arstiks õppida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli nii, et lapsel olid hommikuti (alati hommikuti ja tühja kõhuga) oksendamised, mille käigus veresuhkur kukkus kiiresti. Selge oli vereanalüüsidest (mis tehti TÜ lastekliiniku erakorralises) ainult see, et lapsel mingil põhjusel öösel, kui ta ei söö, tekib kehas nii suur energiapuudus, et hakkab hommikuks lausa paha (iiveldus). Ja kuna on iiveldus – siis ta ei saa ju enam ka süüa, energiapuudus süveneb ja veresuhkur kukub kiiresti.

Kui tilgutiga veresuhkur korda saadi – siis oli lapsel alati kiiresti enesetunde paranemine, hakkaks sööma, nagu poleks midagi olnud. Aga suvalisel hommikul võis kõik korduda. Kõikvõimalike haiguste ja ainevahetuse iseärasuste suhtes uuriti – ühtegi ei ei leitud. Ennetamiseks soovitati last õhtul tugevalt sööta ja (eriti, kui laps oli mingis nohuga/köhaga haiguses, sest haigus on lisakoormus kehale) laps öösel üles ajada ja magusat jooki sisse joota. Mida me vist pool aastat järjest tegime. Pakuti lihtsalt, et kui lapse keha kasvab suuremaks, hakkab energiat paremini talletama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei taha hirmutada, aga tean last, kelle sarnase oksendamise puhul avastati ajuvähk. Ja tõesti, peale oksendamise muid sümptomeid ei olnud. Samamoodi uuriti eelnevalt igasugu teisi variante, lõpuks näitas MRT ajust reaalsust. Kahjuks teda ei ole enam meie seas.
Veelkord – see on harv ja vähetõenäoline, et Sinu lapsega nii on. Aga siiski, ära jäta seda nii. Katsu kusagilt see uuring ikkagi kätte saada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti ära lepi selle diagnoosiga, ennem kui pole kõiki võimalike uuringuid tehtud!

See oksendamise sündroom võib ka olla päris raske haigus. Saates “Veidrad kehad” näidati naist, kes sellega elas. Temal kutsuti ülepäeviti kiirabi ja kodust väljas ta ei suutnud käia- vanemad hoolitsesid ta eest! Väga kurb ja vaevaline elu

Please wait...
Postitas:
Kägu

No see “sündroom”i jutt on sama mis “idiopaatiline” ehk keeruline termin selle kohta, et ei tea, mis on ja kuidas tekib! Et patsient oleks rahul, sest tal on diagnoos, mis siis, et me midagi ravida ega teha ei oska selle teadmisega.
Uuri edasi. Kas tegu on iiveldusega, tegu ehk hoopis tasakaaluelundi ärrituse, peapöörituse vms sellisega, mitte maoga (hommikul tuleb ja puhast maomahla, pole veel söönudki). Kas ainult 1 kord päevas esimese asjana või mitmeid kordi päevas, kas söömisega üldse on seost?

https://et.ahealthportal.com/78339-cyclic-vomiting-syndrome-learn-how-to-identify

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma soovitaks hoopis põskkoopaid kontrollida. äkki on see hoopis tatt, mis öökima ajab?

kui mul on tihti kerge põskkoopapõletik, siis valgub tatt öösel ninaneelust kurku ning see tekitab hommikul öökiva tunde ning see ei lähe ära enne, kui olen kogu selle röga välja öökinud.
tihti koos sapiga. aga kui rögaklomp väljas, siis on tunne, et lõõrid puhtad ja kõik ok.
nii et ma alustangi nüüd päeva selle klombi väljaköhimisega ja siis alles söön hommikust, kui vastupidises järjekorras, siis tuleb öökimisega ka söök muidu välja.

mul on olnud nii aastakümneid, kusjuures eriti jamaks läks peale seda kui mandlid ära lõigati.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere. Lapsel tekkisid imelikud oksendamised möödunud aasta detsembrist, lõpuks tekkis oksendamiste vahele perioodilisus, et nii iga kuu tagant varshommikuti süda paha ja oksendas kollast vedelikku.

Nüüd lastearst tegi uh, vereproovid, uriin proovi ja väljaheite proovi. Kõik olid korras ja arvas, et tal tsüklilise oksendamise sündroom.

On kellelgi sellega kogemusi, kui kaua see üldse kestab, arst arvas, et kasvab välja. Istun justkui pommi otsas, et kuna jälle tal see algab. Huvitav, millest selline asi üldse tekkis, enne detsembrit polnud mingit probleemi sellega.

Mina olen selline inimene kes ei usu ühe arsti juttu. Kas selline diagnoos, mis perearst pani, on üldse olemas? Kas arst selgitas ka põhjuseid miks see sündroom tekkis? Mina ise läheksin kindlasti ka lapsega tasuliste arstide vastuvõtule. Selle nn sündroomi nimetus tundub juba minu jaoks nii absurdne ja kindlasti peab olema sellel oksendamisel ka põhjus mida kahjuks sinu perearst ilmselgelt ei oska leida ja selline oksendamine ei ole kindlasti normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen kuulnud vägagi luulerikkaid “sündroome” perearstidelt, kes lihtsalt ei oska, ei viitsi või ei pea vajalikuks asja tegeliku põhjusega tegeleda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kirjutasin juba ju, et last uurisid kaks arsti, nii perearst, kui lastearst. Perearst kehitas õlgu ja ei osanud, midagi arvata, sest tema tehtud analüüsid olid korras. Lastearst pani selle diagnoosi. Kui asi kordub, siis lähme lasteardtile tagasi ja uuritakse edasi. Praegu lapsega kõik kõige paremas korras, isu hea ja pole paha olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hakka toidupäevikut pidama, kuhu paned kõik kirja, mida laps sööb. Ehk tuleb midagi välja.
Minu lapsel oli ka aeg-ajalt oksendamist ja kõhulahtisust paar aastat. Temal oli põhjuseks laktoositalumatus.

Please wait...
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Väikelaps Tsükliline oksendamise sündroom