Teema: Tsükliline oksendamise sündroom

Perearstid pole alati kõige pädevamad harvaesinevate, kuid raskete haiguste diagnoosimisel. Soovitan küsida saatekirja edasisteks uuringuteks. Kindlasti oleks vaja teha aju-uuring.
Loodetavasti on teil kõik korras. Võib olla ka healoomuline lapse-ea epilepsia, mille vastu on ravimid olemas ja see möödub aastatega.

Kas mingit sorti stress ei või oksendamist esile kutsuda?
6-7-aastasena ma (koduse lapsena) kartsin ja vihkasin kooli. Mul sel ajal päris tihti hommikuti kõht lahti. Olin korduvalt juba riides ja minekuvalmis kui pidin taas vetsu tormama. Kui kooliga harjusin ja sõpru leidsin kadus see probleem.

Olen esimene kommenteerija. Soovitan teha mrt jm. uuringuid, selleks peaks vist pöörduma neuroloogi poole. Oksendamise põhjus ei pruugi üldse peituda kõhus või seedesüsteemis.

Meil oli nii, et lapsel olid hommikuti (alati hommikuti ja tühja kõhuga) oksendamised, mille käigus veresuhkur kukkus kiiresti. Selge oli vereanalüüsidest (mis tehti TÜ lastekliiniku erakorralises) ainult see, et lapsel mingil põhjusel öösel, kui ta ei söö, tekib kehas nii suur energiapuudus, et hakkab hommikuks lausa paha (iiveldus). Ja kuna on iiveldus – siis ta ei saa ju enam ka süüa, energiapuudus süveneb ja veresuhkur kukub kiiresti.

Kui tilgutiga veresuhkur korda saadi – siis oli lapsel alati kiiresti enesetunde paranemine, hakkaks sööma, nagu poleks midagi olnud. Aga suvalisel hommikul võis kõik korduda. Kõikvõimalike haiguste ja ainevahetuse iseärasuste suhtes uuriti – ühtegi ei ei leitud. Ennetamiseks soovitati last õhtul tugevalt sööta ja (eriti, kui laps oli mingis nohuga/köhaga haiguses, sest haigus on lisakoormus kehale) laps öösel üles ajada ja magusat jooki sisse joota. Mida me vist pool aastat järjest tegime. Pakuti lihtsalt, et kui lapse keha kasvab suuremaks, hakkab energiat paremini talletama.

Kindlasti ära lepi selle diagnoosiga, ennem kui pole kõiki võimalike uuringuid tehtud!

See oksendamise sündroom võib ka olla päris raske haigus. Saates “Veidrad kehad” näidati naist, kes sellega elas. Temal kutsuti ülepäeviti kiirabi ja kodust väljas ta ei suutnud käia- vanemad hoolitsesid ta eest! Väga kurb ja vaevaline elu

ma soovitaks hoopis põskkoopaid kontrollida. äkki on see hoopis tatt, mis öökima ajab?

kui mul on tihti kerge põskkoopapõletik, siis valgub tatt öösel ninaneelust kurku ning see tekitab hommikul öökiva tunde ning see ei lähe ära enne, kui olen kogu selle röga välja öökinud.
tihti koos sapiga. aga kui rögaklomp väljas, siis on tunne, et lõõrid puhtad ja kõik ok.
nii et ma alustangi nüüd päeva selle klombi väljaköhimisega ja siis alles söön hommikust, kui vastupidises järjekorras, siis tuleb öökimisega ka söök muidu välja.

mul on olnud nii aastakümneid, kusjuures eriti jamaks läks peale seda kui mandlid ära lõigati.

Ma olen kuulnud vägagi luulerikkaid “sündroome” perearstidelt, kes lihtsalt ei oska, ei viitsi või ei pea vajalikuks asja tegeliku põhjusega tegeleda.

Hakka toidupäevikut pidama, kuhu paned kõik kirja, mida laps sööb. Ehk tuleb midagi välja.
Minu lapsel oli ka aeg-ajalt oksendamist ja kõhulahtisust paar aastat. Temal oli põhjuseks laktoositalumatus.