Meil käis laps oktoobris nabasonga operatsioonil, oli alles 2. kuune. Muu ei aidanud, kui kussutamine.
8. kuusele ehk saab abi nt lemmik mänguasjaga mängimine, või nt multika, lastelaulude jms vaatamine läpakast (tean, et seda tegevust ei ole soovitatav rakendada, aga erijuhtudel on minu arust see tegevus ok)
Kahjuks oktoobris koridoris ringi ei olnud lubatud jalutada.
Eks meil läkski ta nutuga opile, kuna enne seda veel pandi kanüül ja me pidime teda sel ajal jõuga kinni hoidma, kuni õed kanüüli panid. Tuleb lihtsalt üle elada see. Ürita ise rahulikuks jääda, sest laps tunnetab sinu ärevust.
Meil oli kahjuks peale narkoosi raske, ta nuuksus palju, keeldus söömast ja ravimid tegid kõhu täiesti lahti. Samas minuga ühes palatis olnud 3.kuusel sellist reaktsiooni narkoosile ei olnud. Nii, et ehk läheb teil kergemini. Järgmine päev oli juba parem.
Kirurg tuleb sinuga rääkima peale operatsiooni või siis järgmisel päeval (oleneb, kas jääte haiglasse ööseks) ja räägib täpsemalt haava hooldusest jms. Saad ise ka küsimusi esitada.
Pea vastu, eks see päev on emotsionaalne, aga järgmine päev on juba parem.