Uuriks, milliste riigieksamite tulemustega teie lapsed on arstiteaduskonda sisse saanud? Või milline on olnud viimastel aastatel lävend? Sooviks eriti nende kogemusi, kellel medalit ei olnud ehk et lisapunkte selle eest ei saanud.
Uuriks, milliste riigieksamite tulemustega teie lapsed on arstiteaduskonda sisse saanud? Või milline on olnud viimastel aastatel lävend? Sooviks eriti nende kogemusi, kellel medalit ei olnud ehk et lisapunkte selle eest ei saanud.
Medali 3 lisapunkti maha lahutamine on nii keeruline? Minu oma sai sisse 98+89 punktidega (kuldmedal on maha võetud). Minu arust saadi sisse veel 85-ga, aga täpselt ei mäleta. Kas arstis üldse lävendit on? Või võetakse seal mingi arv edetabeli eestotsast vastu.
Arstis ei ole lävendit, on paremusjärjestus.
Arstis ei ole lävendit, on paremusjärjestus.
Jah, sain nüüd ise ka aru. Õnneks statistikast on näha viimase vastuvõetu punktisumma ehk saab veidi ennustada ????
Kitsast-laia matemaatikat ja selle lisapunkte (16) ära unusta. Rohkem kui 100 punkti mata eest siiski saada ei või, seega kui sisseastuja teeb eksami 99 punkti peale, saab juurde ainult 1 punkti laia mata eest.
Kitsast-laia matemaatikat ja selle lisapunkte (16) ära unusta. Rohkem kui 100 punkti mata eest siiski saada ei või, seega kui sisseastuja teeb eksami 99 punkti peale, saab juurde ainult 1 punkti laia mata eest.
Siin oled sa küll valel teel, arstiteaduskond ja kitsas matemaatika ei kuulu üldse ühte lausesse.
Eesti keel 74 ja bio sisseastumiseksam 100, kokku oli vist 91 millegagi. Järgmine aasta pole enam kasu matemaatika eksamist, sest muudetakse korda. Järgmine aasta saab sisse, kui sooritad akadeemilise testi vähemalt 51 punktile, siis saad edasi keemia ja füüsika kombineeritud katsele ning siis viimasena vestlus.
tavaliselt peaks ikka 90- 100 eksamid olema, ehk võib ka üks olla 86 kui teised 100.
Kunagi astusin sisse, siis oli mul 10, 9, 8.5, 10 ja sain lupsti sisse (siis oli kümnepallisüsteem riigieksamitel)
Nüüd vist on mingi kohapealne test ka lisaks.
Palun ärge mingit jama ajage siin eksamipunktide liitmisest. Arstis arvestatakse punkte teise metoodika alusel, eesti keel oli protsentuaalselt palju madalama osatähtsusega kui matemaatika (või bioloogia) vist oli 30 % eesti keel ja 70 % matemaatika (bioloogia) osatähtsus, mingit lastematemaatikat ei arvestata üldse. Lisaks tuleb sooritada akadeemiline test (seda saab internetis enne harjutada, soovitan seda teha kindlasti). Lõplik punktisumma kujuneb siis nendest kolmest kokku ja lihtsalt riigieksamitulemuste keskmine ei näita midagi.
Arstis on ka tubli ülekandideerimine ehk 100-punktimehi on hulganisti (kes saanud nii matemaatika kui emakeele kui akadeemilise testi maksimumi), aga osad neist ja järgmistest suunduvad välismaale ja lõpuks eelmine aasta võeti sisse veel pingereas mingeid 220-ndaidki (vastuvõetute arv ca 185 muidu).
Palun ärge mingit jama ajage siin eksamipunktide liitmisest. Arstis arvestatakse punkte teise metoodika alusel, eesti keel oli protsentuaalselt palju madalama osatähtsusega kui matemaatika (või bioloogia) vist oli 30 % eesti keel ja 70 % matemaatika (bioloogia) osatähtsus, mingit lastematemaatikat ei arvestata üldse. Lisaks tuleb sooritada akadeemiline test (seda saab internetis enne harjutada, soovitan seda teha kindlasti). Lõplik punktisumma kujuneb siis nendest kolmest kokku ja lihtsalt riigieksamitulemuste keskmine ei näita midagi.
Arstis on ka tubli ülekandideerimine ehk 100-punktimehi on hulganisti (kes saanud nii matemaatika kui emakeele kui akadeemilise testi maksimumi), aga osad neist ja järgmistest suunduvad välismaale ja lõpuks eelmine aasta võeti sisse veel pingereas mingeid 220-ndaidki (vastuvõetute arv ca 185 muidu).
Ei tule sooritada akadeemilist testi. 30% moodustab eesti keele riigieksam ja 70% laia matemaatika eksam või ülikoolis sooritatav bioloogia või keemia erialakatse. Arvesse lähevad siis eesti keele eksam ja üks kahest: laia mata eksam või erialakatse.
Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.
Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.
Akadeemilise testi tegi ka.
Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).
Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.
Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.
Akadeemilise testi tegi ka.
Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).
Selliste punktidega ei saa olla teises sajas! Vaata statistikat TÜ kodulehelt. Sa eksid kas eksamite puntidega või sissesaamise pingereaga.
See aasta on vähem kohti, 180. Paljud loobuvad, aga alla 84 on riskantne loota. Hambaarsti saab kandedeerida AK testi+lai mata või erialakatsega. Nad teevad uue korra, sest ei taha enam raisata aeg teadmiste ühtlustamiseks 1. kursusel, vähemalt nii üteldi lahtiste uste päeval
Minu laps oleks sisse saanud, küll viimaste seas. Matemaatika vist 80 ja eesti keel 90 riigieksamil kui õigesti mäletan, seega oleks 83 punkti. Medalit ega mingeid lisapunkte polnud. Lävendi ületas pea-aegu igal pool selle tulemusega, sisse poleks saanud matemaatikasse, kus viimane oli ka keskmise punktisummaga 90 (hiljem see tõenäoliselt langes, sest mõned vastuvõetute nimekirjas olijatest läksid välismaale õppima).
Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.
Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.
Akadeemilise testi tegi ka.
Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).
Selliste punktidega ei saa olla teises sajas! Vaata statistikat TÜ kodulehelt. Sa eksid kas eksamite puntidega või sissesaamise pingereaga.
Selliste punktidega ei saa tõesti teises sajas olla, sest 100 punkti matemaatikas saavad kogu eesti peale ainult mõnikümmend inimest ja matemaatika osakaal on ju märksa suurem kui eesti keelel. Rahvusvaheliste olümpiaadidega tuleb veel natuke juurde, aga see ei lükka mingil juhul niisuguste tulemustega kandidaati teise sajasse.
Ma eksamipunkte kommenteerima ei hakka, aga järgmisest aastast hakkab osa sisseastumisest olema vestlus. Mäletan eetikast selleteemalisi diskussioone, et kas peaks olema vestlus või mitte. Seminarijuhendaja arvas, et peaks, sest siis saaks arvestada kandidaadi tausta. Päritolu väljaspool Tartut/Tallinna annaks rohkem lootust, et läheb tulevikus maakonnahaiglasse või maale perearstiks. Vene keel on vajalik oskus arstile paraku Eestis, saaks selle kindlaks teha ja ka vastupidi venekeelse kandidaadi eesti keele tasemes veenduda. Sobivaid eetilisi tõekspidamisi kontrollida, sest seda õpetada pole võimalik. Poiste ja tüdrukute hulka paremini kontrollida, st eelistada vajadusel poisse. Kandidaadi rahulik ja enesekindel iseloom tuleb ka töös kasuks. Minu mõte – kui see aasta sisse ei saa, on igal juhul mõtet proovida järgmisel aastal uuesti.
Kitsa matemaatika eksamiga ei saagi arstiteaduskonda kandideerida.
Ok, ju ajan segamini. Igal juhul sellised punktid lapsel olid ja sees oli esimeses kümnes.
Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas. Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.
Sa ajad küll midagi segamini.
Kitsast-laia matemaatikat ja selle lisapunkte (16) ära unusta. Rohkem kui 100 punkti mata eest siiski saada ei või, seega kui sisseastuja teeb eksami 99 punkti peale, saab juurde ainult 1 punkti laia mata eest.
Siin oled sa küll valel teel, arstiteaduskond ja kitsas matemaatika ei kuulu üldse ühte lausesse.
Teil seal Tartus üldse midagi vedelike (veri) voolamisest ei selgitata kardioloogidele hüdraulika osas? Püsiv probleem, kus ei suudeta erineva hemoglobiini tasemega vere eritihedust teisendada mahuliselt erineva ühikuga mahtu ja ei saada aru aordi ristlõike läbimõõdust ja vere hulgast.
Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.
Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.
Akadeemilise testi tegi ka.
Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).
Need jah väga head tulemused. Samas vaatasin, et nt eelmisel aastal oli viimase vastuvõetu summa 82,2, mille annab nt matemaatika eksam 90 ja eesti keel 70.
2019. aastal oli veidi madalam isegi, aga kaks aastat enne seda jällegi 84 p kandis.
Eks tuleb jah oodata ja vaadata, kuidas eksamid lähevad ja milline on sellel aastal üldine tase.
Kahjuks on nüüd kaks aastat akadeemiline test ära jäänud. Meie lõpetaja oleks väga tahtnud teha.
Miks tahab heade tulemustega lõpetaja teha akadeemilist testi, mida tal sisseastumiseks pole vaja teha?
Ise astusin arstiteaduskonda ajal, kui oli võimalus pääseda õppima ükskõik mis erialale akadeemilise testi tulemusega üle 80p. Selliseid oli kursusel teisi ka, kellel ei olnud riigieksameid tehtud. Ja siis tulevad värsked lõpetajad oma maksimaalsete riigieksamite tulemustega, tõmbavad akadeemilise testi normaaljaotuse laiaks ja lükkavad minusugused koduperenaised alla 80 punkti. See “tahaks teada, palju ma akadeemilises punkte saan” võtab kelleltki õppimatuleku võimaluse ära.
Miks tahab heade tulemustega lõpetaja teha akadeemilist testi, mida tal sisseastumiseks pole vaja teha?
Siis, kui minu poiss sisse astus, oli Tartu Ülikooli akadeemilise testi sooritamise aeg enne riigieksameid. Ma ei tea, kuidas praegu on.
Aga sel ajal ta ju ei teadnud, et tal hästi läheb. Ja lisaks tahtis ta ennast proovile panna. Oma koolis küll parimate seas, aga tahtis teada, kuidas üldine tase on.
