Teema: TÜ arstiteaduskond ja riigieksamid/lävend

#3728835:

Uuriks, milliste riigieksamite tulemustega teie lapsed on arstiteaduskonda sisse saanud? Või milline on olnud viimastel aastatel lävend? Sooviks eriti nende kogemusi, kellel medalit ei olnud ehk et lisapunkte selle eest ei saanud.

Medali 3 lisapunkti maha lahutamine on nii keeruline? Minu oma sai sisse 98+89 punktidega (kuldmedal on maha võetud). Minu arust saadi sisse veel 85-ga, aga täpselt ei mäleta. Kas arstis üldse lävendit on? Või võetakse seal mingi arv edetabeli eestotsast vastu.

#3728944:

Kitsast-laia matemaatikat ja selle lisapunkte (16) ära unusta. Rohkem kui 100 punkti mata eest siiski saada ei või, seega kui sisseastuja teeb eksami 99 punkti peale, saab juurde ainult 1 punkti laia mata eest.

Siin oled sa küll valel teel, arstiteaduskond ja kitsas matemaatika ei kuulu üldse ühte lausesse.

Eesti keel 74 ja bio sisseastumiseksam 100,  kokku oli vist 91 millegagi. Järgmine aasta pole enam kasu matemaatika eksamist, sest muudetakse korda.  Järgmine aasta saab sisse, kui sooritad akadeemilise testi vähemalt 51 punktile, siis saad edasi  keemia ja füüsika kombineeritud katsele ning siis viimasena vestlus.

Palun ärge mingit jama ajage siin eksamipunktide liitmisest. Arstis arvestatakse punkte teise metoodika alusel, eesti keel oli protsentuaalselt palju madalama osatähtsusega kui matemaatika (või bioloogia) vist oli 30 % eesti keel ja 70 % matemaatika (bioloogia) osatähtsus, mingit lastematemaatikat ei arvestata üldse. Lisaks tuleb sooritada akadeemiline test (seda saab internetis enne harjutada, soovitan seda teha kindlasti). Lõplik punktisumma kujuneb siis nendest kolmest kokku ja lihtsalt riigieksamitulemuste keskmine ei näita midagi.

Arstis on ka tubli ülekandideerimine ehk 100-punktimehi on hulganisti (kes saanud nii matemaatika kui emakeele kui akadeemilise testi maksimumi), aga osad neist ja järgmistest suunduvad välismaale ja lõpuks eelmine aasta võeti sisse veel pingereas mingeid 220-ndaidki (vastuvõetute arv ca 185 muidu).

#3729384:

Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.

Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.

Akadeemilise testi tegi ka.

Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).

Selliste punktidega ei saa olla teises sajas! Vaata statistikat TÜ kodulehelt. Sa eksid kas eksamite puntidega või sissesaamise pingereaga.

See aasta on vähem kohti, 180. Paljud loobuvad, aga alla 84 on riskantne loota. Hambaarsti saab kandedeerida AK testi+lai mata või erialakatsega. Nad teevad uue korra, sest ei taha enam raisata aeg teadmiste ühtlustamiseks 1. kursusel, vähemalt nii üteldi lahtiste uste päeval

#3729418:

#3729384:

Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.

Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.

Akadeemilise testi tegi ka.

Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).

Selliste punktidega ei saa olla teises sajas! Vaata statistikat TÜ kodulehelt. Sa eksid kas eksamite puntidega või sissesaamise pingereaga.

Selliste punktidega ei saa tõesti teises sajas olla, sest 100 punkti matemaatikas saavad kogu eesti peale ainult mõnikümmend inimest ja matemaatika osakaal on ju märksa suurem kui eesti keelel. Rahvusvaheliste olümpiaadidega tuleb veel natuke juurde, aga see ei lükka mingil juhul niisuguste tulemustega kandidaati teise sajasse.

#3729161:

Kitsa matemaatika eksamiga ei saagi arstiteaduskonda kandideerida.

Ok, ju ajan segamini. Igal juhul sellised punktid lapsel olid ja sees oli esimeses kümnes.

#3729384:

Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas. Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.

Sa ajad küll midagi segamini.

#3729424:

#3729384:

Poiss sai arstiteaduskonda sisse nii, et oli 97 emakeeles ja 100 matemaatikas.

Sissesaamise järjekorras oli kuskil seal teises sajas. Nii et võib öelda, et üsna napilt läks, kuigi riigieksami tulemused olid ju täitsa head.

Akadeemilise testi tegi ka.

Aga selle tegi lihtsalt igaks juhuks, sest ette ju ei tea, mismoodi asjad kujunevad. Akadeemilise testi tulemus oli tal 89. Kahjuks seda, jah, arstiteaduskonnas ei arvestata. Aga mujale varuvariandiks koha kindlustamiseks tuleb kasuks ikka. 89 punkti garanteeris talle koha enamikele erialadele (välja arvatud arsti).

Need jah väga head tulemused. Samas vaatasin, et nt eelmisel aastal oli viimase vastuvõetu summa 82,2, mille annab nt matemaatika eksam 90 ja eesti keel 70.

2019. aastal oli veidi madalam isegi, aga kaks aastat enne seda jällegi 84 p kandis.

Eks tuleb jah oodata ja vaadata, kuidas eksamid lähevad ja milline on sellel aastal üldine tase.

Kahjuks on nüüd kaks aastat akadeemiline test ära jäänud. Meie lõpetaja oleks väga tahtnud teha.

Miks tahab heade tulemustega lõpetaja teha akadeemilist testi, mida tal sisseastumiseks pole vaja teha?

Ise astusin arstiteaduskonda ajal, kui oli võimalus pääseda õppima ükskõik mis erialale akadeemilise testi tulemusega üle 80p. Selliseid oli kursusel teisi ka, kellel ei olnud riigieksameid tehtud. Ja siis tulevad värsked lõpetajad oma maksimaalsete riigieksamite tulemustega, tõmbavad akadeemilise testi normaaljaotuse laiaks ja lükkavad minusugused koduperenaised alla 80 punkti. See “tahaks teada, palju ma akadeemilises punkte saan” võtab kelleltki õppimatuleku võimaluse ära.