Kui palju peaks olema ruumi tubase eluviisiga kassi jaoks majapidamises? Ja millised atraktsioonid vms peaks kassil olemas olema, et ta end hästi tunneks? Palun kassipidajate kogemusi, sest tahaksin väga ühele kassipojale kodu pakkuda, aga kahtlen, kas mul on piisavalt ruumi selleks (1 tuba ja koer juba on).
Teema: tubane kass
Ära võta nii väiksesse elamisse veel ühte looma.
Ühetoalises koor koera ja kassiga läheb ilmselt kitsaks. Endal korter 60 ruutu ja elanikeks 3 inimest ning 2 kassi. Kassidel on piisavalt ruumi mängida ja piisavalt kohti, kus omaette olla.
No ma mõtlen, et on ju ka vannituba ja köök ja esik ja siis tuba .. Aga jah, mulle tundub ka, et kitsaks läheb ja vb eriti just kassi jaoks, kes ju õues jalutamas ei käi, vaid veedab kõik oma päevad kodus.
Huvitav, kas kassid ikka tegelikult tahaksid pigem õues ringi hängida? ..
Huvitav, kas kassid ikka tegelikult tahaksid pigem õues ringi hängida? ..
Sa ise tahaks eluaeg kodus kinni olla?
Kas on teatavasti kiskja ja ööloom, seega on õues käimine temale loomupärane, seepärast käiaksegi kassiga ka jalutamas nagu koeraga. Lisaks armastab kass omaette olemist. Meil käib kass õues hommikul, siis jääb tuppa. Ja magab siis minu magamistoas. Aga hiljem muudab oma magamiskohti – õhupoole kolib suurde tuppa diivanile või siis esikusse jalatsikapi peale – ootab meid koju.
Tegelikult ei ole “liiga vähe” ruumi, kuna kassid elavad varjupaigas tihti puurides, ehk saavad mõneks tunniks kassituppa ja kes teistega läbi saavad siis on tihti ühes toas kümme kui mitte paarkümmend kassi.
Mõni kass on hästi seltskondlik – nagu meie oma. Elasime ca 35m2 peal ja võtsimegi kassi kaasa külla (vanemad jne) kui saime. Ka töökaaslase kassile meeldib kõikjal ringi reisida ja käib ka tööl kaasas.
Oluline on võimaldada kassile oma koht (kasvõi külmkapi otsas) kus ta saab rahulikult olla ilma, et koer teda segaks.
Arvestama peab sellega, et paljud koerad tahavad kassikakaga maiustada. Ehk arvesta kas ja kuhu saaksid kassile liivakasti panna. (Samas hästi hea oleks harjutada pealt käidavasse, sinna ei saa koer ligi).
Mul on kassid alguselt peale olnud peamiselt magajad, ka öösiti. Vahel harva trallivad ringi, aga ka 35m2 peal ei ajanud kass öösiti üles ega möllanud ringi. Või siis väga harva hakkas kuskil pigem miskit kraapima ja läks veepudel käiku.
Koera olemasolu on pigem ehk positiivne kuna siis ei hakka neil igav kui omavahel läbi saavad. Ja mõni kass ongi nagu koer, kes armastab samuti traksidega õues jalutada ja saadki väiksemaid ringe nt koera ja kassiga koos teha.
Soovitan alguses võtta kass hoiukodusse, siis näed kas ja kuidas koeraga läbi saavad ja kui kõik edeneb saadki päriseks kodu pakkuda.
No miks need kassid aknast alla kukuvad? Sest tahavad jahti pidada.
Ma kunagi sain vanema kassi, kes oli korteris kasvanud. Linde julges vaadata vaid läbi kardina. Alguses õue ei julgenud minna. Lõpuks kui läks, siis terrassilt kaugemale ikka ei läinud.
No miks need kassid aknast alla kukuvad? Sest tahavad jahti pidada.
Aga miks lapsed aknast alla kukuvad?
No miks need kassid aknast alla kukuvad? Sest tahavad jahti pidada.
Aga miks lapsed aknast alla kukuvad?
sest nad ka tahavad maailma avastada. Ronivad aknale, mõni tahab rohkem nähaja kukub.
No miks need kassid aknast alla kukuvad? Sest tahavad jahti pidada.
Aga miks lapsed aknast alla kukuvad?
sest nad ka tahavad maailma avastada. Ronivad aknale, mõni tahab rohkem nähaja kukub.
Vot, see pole mingi argument, mida tahetakse tuua, et “kassi pole mõeldud toas pidamiseks” vmt. Otseloomulikult on kassil õues tore, kuid tore ei ole rebaste saagiks või auto rataste all surma saada.
Kui kassile toas piisavalt tegevust pakkuda (nt sulgedega õng sobib väga hästi jahihimu rahuldama) siis on kass ka ainult toas õnnelik.
Eks see vist oleneb tõust ka, pärsia ja briti kassid on pigem vist tubasema elustiiliga.
Minu britt küll õue ei ihalda, kuigi rihm ja kott ja kõik asjad on olemas, proovitud mitmeid kordi. Istub toas ja laiutab seal. Emane lõigatud 8-aastane.
Ühetoaline korter kahe looma jaoks on täiesti piisava suurusega, kui me ei räägi mingist ühikatüüpi kööktoast muidugi. Kassi liikumisvajadus ei ole suur. Mõtle selle peale, kuidas kass looduses jahti peab – ta ei läbi selleks mingeid meeletuid vahemaid vaid peab varitsusjahti. Kui su elamisse mahub kassi liivakast ja kraapimispuu, siis mahub sinna ka kass. Kassipoeg ja noor kass on veidi aktiivsem loom ja võib tahta sul ühest korteri servast teise spurtida, aga see aeg on võrreldes kassi kogu eluga ikka väga lühike ja enamasti soovib kass mõnusalt diivanil pikutada. Tegelema peab temaga igal juhul, olgu ta elupaigaks siis ühetoaline korter või loss.
Kassid on erinevad, mõned on aktiivsed, julged, tahavad palju suhelda ja mängida, teised on kartlikud ja passiivsemad. Kassipoeg tahab kindlasti palju tähelepanu ja tegelemist, teeb ka pahandust ja tema iseloomu ei tea. Mina soovitaks samuti pakkuda alguses hoiukodu ning valida hoopis täiskasvanud kass. Saad varjupaigaga ühendust võtta ja rääkida millised tingimused sul on ja uurida millist kassi nad soovitaksid (peaks sobima koeraga, pigem rahulik kass, võib-olla ka mõni erivajadusega kass, kes õues niikuinii hakkama ei saaks?). Kui on vähe ruumi, siis kassi elu saab ikka erinevatel viisidel rikastada. Hea on kui tal on võimalust mitmel tasapinnal olla (saab jätta riiulitesse kohti, kus kass saab olla, ronimispuid muretseda jne).
ma 50 aastat kassidega elanud ja ütlen, et kõik muu võib olemata olla, aga aknalauad peavad olema “sisustatud” kassile mugavaks, sest kõik minu kassid on nautinud üle kõige just aknalaudadel tukkumist ja seda vaatamata asjaolule, et neil on omad ronimispuud ja muud asemed ning 100% ligipääs kõigile diivanitele/vooditele/toolidele. kui korteril on rõdu, siis see tasuks ka mingi võrguga ära turvata, et kass pääseks vabalt sisse-välja liikuma.
Pidin just nimetama, et tasub tekitada tasapindu juurde, eriti kui on väike elamine. Kapipealsed, külmikupealne, minu insenerihärra ronis titena ühe kapi pealt teise peale mööda kardinasiine. See muidugi ei kuulunud minu plaanidesse ja ma alati kartsin, et ta sealt alla sajab kõige kardinapuuga, mida õnneks ei juhtunud. Aga võib tekitada selliseid ülekäike. See muidugi toob kaasa selle, et pead valmis olema, et üpatakse sulle kuskilt kõrgelt turja või keset kõhtu või jalgade peale, mis pole meeldiv. Aga eks kannatad ära, kui oled suur loomaarmastaja 🙂
Pigem ma ütleks, et suuremas elamises, eriti kui koer ka on, on rohkem võimalusi neil suuremahulisi ja destruktiivseid jooksutuure ja suusatamisi ette võtta – väikeses korteris ei saa nii hästi hoogu üles ja elamine püsib ehk tervemana 🙂 (lootma peab). Ja muidugi pane ka kassitoit ja vesi kindlasti kuskile kõrgemale ära, et koer kätte ei saaks.
Alati on võimalik võtta ka kaks kassipoega korraga, siis on neil teineteisega tegemist, ruumi ei võta nad oluliselt rohkem ja atraktsioone kulub vähem. Minu kogemuse järgi neist tüdinetaksegi ruttu, Kõik pallid on kuskile kapi ja diivani taha minema mängitud, suletutid ja riidest hiired puruks kistud. Ja vanemaks saades, eriti kui veel lõigatud ka on, siis peamiselt magataksegi – ainult vastu õhtut akatakse “suusklema”.
Mina täiesti neutraalselt soovin kassiusku inimestelt teada, miks te võtate endale koju kassi voi lausa kassid? Mis on nendes loomades atraktiivset, mil moel ta teie elu täiendab?
Tore pehme loomake, keda mudida ja kellele ka sina meeldid (unustage ära kapi all puhisevad ja distantsi hoidvad elukad, kes end puttu es lase). Osad kassid on ravijad, aga mitte kõik ja seda sa muidugi kunagi ette ei tea. Lihtsalt mulle meeldivad sellised armsad karvased loomakesed – kilpkonnad ja sisalikud, aga ka karvased ämblikud (BRRR) pole minu rida. Suur akvaarium mitme tosina kireva kalaga tuleks ka kõne alla, aga see on jälle midagi muud. Linnud on vahvad, aga liiga lärmakad (kuigi omas majas võtaks kanad). Koer on ka tore, aga liiga rohmakas ja liigselt inimesest sõltuv, kassi puhul võlub just tema iseseisvus, ja et sellest hoolimata ta hoiab ja armastab sind. Ja koera ma oma voodisse ei taha, kassi aga küll. Samas muidugi võid koeraga igale poole minna, kuhu kassiga ei saa, temast on ka õues seltsi, mida kassist ei ole.
No ma võtaks veel igasugu loomi, kui saaks, aga kuna mis võimata, jääb saamata, siis piirdun kassidega. Mina olen ehk muidugi erand ka, mul see nn Väikese Printsi sündroom, et taltsutaks kõik elukad ära 🙂
Üldiselt aga – kui sa ise sellest aru ei saa, siis on vist suht lootusetu sulle seda ka seletada. Tihtilugu asjad, mis nende asjade armastajale on positiivsed, mittearmastaja jaoks on just negatiivsed, niiet üks teisest aru saama ei hakkagi. C’est la.
Mina täiesti neutraalselt soovin kassiusku inimestelt teada, miks te võtate endale koju kassi voi lausa kassid? Mis on nendes loomades atraktiivset, mil moel ta teie elu täiendab?
Kass on hea stressi maandaja. Vähenõudlik lemmikloom. Mitte kunagi pealetükkiv ega intensiivne. Kui koer armastab oma inimest tingimusteta, siis kass tingimuslikult ja seda enam on tema kiindumuse näitamine rahuldustpakkuv.
Öeldakse, et koerainimesed ei salli kasse, aga kassiinimesed ei salli inimesi 🙂
Olles pidanud kasse, rotte, koeri, hamstreid, küülikuid (neid küll lihaloomadena), võin öelda, et jah, pigem olen kassiinimene, kuid ma ei saa öelda, et ma inimesi ei salli. Pigem vastupidi – olen hakanud just inimesi armastama – nii laias laastus. On jobusid, on kurje inimesi, õelaid, huumoripuudelisi ja loomavihkajaid – kuid oma kogemuse järgi võin öelda, et kuigi need nimetatud torkavad ehk rohkem silma ja ärritavad, aga häid inimesi on rohkem, oi kui palju rohkem 🙂 Kes vastupidist väidab – kas on lihtsalt sitt karma – või tuleks õige tõsiselt peeglisse vaadata.
Aga kass võib olla pealetükkiv küll – tema tahab sinuga miilustada ja sulle kasvõi ninasõõrmesse sukelduda ja teda ei huvita, et sina seda ei taha. Aga ta teeb seda kõike nii südantvõitval moel, et sa ei saa ta peale kaua pahane olla, ja lõpuks saad aru, et loomake tundis, et jah, hoopis sinul oli stress ja tema endast hoolimata kõigest hingest tahtis sind aidata, isegi kui sa ise seda algul ei taibanud 🙂
Mina täiesti neutraalselt soovin kassiusku inimestelt teada, miks te võtate endale koju kassi voi lausa kassid? Mis on nendes loomades atraktiivset, mil moel ta teie elu täiendab?
Mõnus seltskond. Samas ei ole kass pealetükkiv ega nõua pidevat tähelepanu. Alandab stressi ja tervendab vaimu (vist ka füüsist kuna üks kass sätib end haige koha peale/kõrvale lebama küll). Ja mulle meeldib, et kassil on enamikust asjadest suva ning saame mõnusalt kõrvuti kulgeda.
Pean ikka plaani kass võtta, aga tahan siis enne luua turnimisvõimalusi. Aknalauad on mul laiad, seda juba mõtlesin. Samuti looksin kassile võimaluse “seinade peal kõndida” e paneksin sinna turnimiseks pesasid ja riiuleid, liikumisteid, samuti looksin alt-üles ronimise kaudu juurdepääsu kahele suurele riidekapile, kus on ülevalt alla vaatamise võimalus ja palju ruumi ka, saab nagu olla selline privaatne tsoon. Lisaks jääbki veel külmkapp, ning jah, toit ja vesi üles köögikapile, lisaks vannitoas saab ka veel kapi peale hüpata ja pesukorvi peal lesida, esikus on ka jooksmisruumi.
Ja kuna mu koerale kassid kohutavalt meelidvad, siis ma loodan, et nad hakkavad üheskoos mürama ja on teineteisele seltsilised. Samuti olen mõelnud, et võiksin kassi ju rihmaga ka õue viia … aga ma ei tea, olen selle kohta uurinud, et see on nii ja naa, et võib kassi justkui närviliseks muuta hoopis. Mida arvate?
Ja veel küsimus: kas pigem isane v emane kass? Isase peaks kindlasti siis lõikama, kas emase ka? Isane pidi lõikamata sirtsutama hakkama, vastab see tõele? Lõikamata emane vast mitte? Aga muutuvad nad siis närviliseks? Kuidas siin soovitate toimida?
Kuna emase kassi jooksuajad ei ole ka naljaasi taluda nii loomale kui omanikule siis kindlasti ka emane kass opile viia. See “kurrnurr” ja aelemine võib üsna sageli muidu käima hakata. Kassipoegi sa ilmselt ei soovi. Kas isane või emane sõltub pigem sinu soovist ja konkreetse looma iseloomust. Minu lõigatud isakass on suht rahulik loom, mängib ja jookseb ringi ka aga siiski pigem rahulik kulgeja. Oli selline ka noorena. Noor emane on ka opitud. Hästi aktiivne ja mänguhimuline. Samas magavad mõlemad kõva 16 tundi ööpäevast, teevad aknalaudadel linnuvaatlust ja chillivad.
Kassi sirtsutamine sõltub rohkem iseloomust. Mu lõigatud isane ikka vahepeal kuskile laseb kui minu peale pahane on.
Ma teadsin, et igal juhul lasen “ära opereerida” siis võtsingi esimeseks kassiks siiski isase, isase opp on tunduvalt kergem (sh taastumine). Kuigi isane on lõigatud siis lasin emase ka lõigata kuna tuttavate emaste peal näinud kui hull see “kiimlemine” on, mul hakkas ka nii, et ca kolm päeva kuni nädal hööritas, nädal pausi ja algas otsast peale.
Kassile väljas meeldib käia, aga pead arvestama, et ta hakkbki siis nt ukse taga kräunuma ja välja nõudma. Samas kui koer on kellega nagunii väljas käia pole vast probleem vajadusel siis üks veel kaenlasse haarata. Muidugi siis kui elad nt linnas pead arvestama, et teisi lahtisi koeri pole, kes sööstaks või hulkuvaid kasse (kirbud, kõrvalestad jmt haigused)
Mul on 45 ruudu peal mees ja 2 kassi. Kas peaksin uue kodu otsima? Mehele ma mõtlen…
Mul on 45 ruudu peal mees ja 2 kassi. Kas peaksin uue kodu otsima? Mehele ma mõtlen…
Nojah anna varjupaika ehk keegi üksildane tädi tahab tema eest hoolitseda 🙂
Mina täiesti neutraalselt soovin kassiusku inimestelt teada, miks te võtate endale koju kassi voi lausa kassid? Mis on nendes loomades atraktiivset, mil moel ta teie elu täiendab?
Nad ei ole sellised ahistavad väikelapsed nagu koerad on. Nendega on lihtne. Nad on piisavalt iseseisvad kuid vahel harva soovivad ka pai. Ma ei pea käima kassiga 4x päevas jalutamas. Nad söövad tuppa sattunud ämblikud ära.
Mina täiesti neutraalselt soovin kassiusku inimestelt teada, miks te võtate endale koju kassi voi lausa kassid? Mis on nendes loomades atraktiivset, mil moel ta teie elu täiendab?
Kass on hea stressi maandaja. Vähenõudlik lemmikloom. Mitte kunagi pealetükkiv ega intensiivne. Kui koer armastab oma inimest tingimusteta, siis kass tingimuslikult ja seda enam on tema kiindumuse näitamine rahuldustpakkuv.
Öeldakse, et koerainimesed ei salli kasse, aga kassiinimesed ei salli inimesi ????
No paljalt see, et mingi loom situb ja pissib mul non stop tuppa kuhugi kasti nii, et liiva lendab, on ikka totaalselt stressi tekitav. Ja see hais kauba peale. Iga õhtu tulen koju ja hakkan koristama seda liivajama?
Minu pingeid maandav loom on see, kellega ma saan koos käia erinevates kohtades, kellega ma saan vestelda ja kes saab mu jutust aru.
Kassid on erinevad.
Meie esimene kass suri vanadusse.
Nüüd 2 aeda saabunud kassi. Kõik on steriliseeritud emased ja minule emased meeldivad rohkem 🙂
Meil oma maja. Meie kassid ei kola öösiti ja pole kunagi tahtnud seda. Öine väljasolek on välistatud.
Teine kass võiks elada ka vannitoas. Talle piisab väga väikesest ruumist, samas vajab tohutult tähelepanu, vaatab otsa ja käib ainult perenaisega kõrvuti nagu koer ning nõuab temaga mängimist.
Kõige nooremal kassil on tuul peas, tema jookseks, möllaks, käiks kõik riiulid üle, perenaiselt tahaks ainult süüa. Õnneks hoiab vanema kassi lähedusse.
Kõikide kassidega tuleb tegeleda, ronimised, pesakesed, mänguasjad on suureks abimeheks.