Mina olen loomausku inimene, meil on kodus olnud koera, kassid, liivahiired, rotid. Oleme jäänud kassipidajateks – koer nõuan rohkem tegevust, seob sind kodu külge, rotid-hiired on lühikese elueaga, aga kass on paras – meil on need kuskilt leitud/mahajäetud leidlapsed olnud. Iga kass on erinev – on olnud tohutu ronija-alpinist, on selline kelle suurim saavutus on maal kännu otsas ronimine. Kassi saab paarikas päevaks koju jätta, koeraga peab lõunaajal pissitama minema. Lisaks on tõesti stressimaandaja-nurrumoortor!
Mismoodi nouab koer rohkem tööd?
Minu koer käib iseseisvalt korra hommikul oma maja aias pissil ja nuusimas, kui lapsed kooli lähevad. Seejarel tuppa. Ja magab nagu nott.
Pealelõunal tund jalutust mõne pereliikmega.
Õhtul käin ma ise, see ongi mu ainus trenn, naudin seda, muidu ei liiguks üldse.
Mingit tuppa pissimist või kakamist pole tema poolt never ever. Mingeid liivasid ma koristama ei pea.
Mismoodi ei saa kuhugi minna? Mu koer tuleb kaasa, õpetatud teenistuskoer on. Lennureisidel on kas mõni pereliige kodus niikuinii või lendab koer kaasa (on paar korda juhtunud, kui mitmeks kuuks ära).
Vaja aasta tegeleda intensiivsemalt kutsikaga ja probleemivaba kaaslane kogu eluks.
Pluss turvalisus. Magan ikka väga rahuliku sydamega, sest tean, et igast ohust teavitatakse mind kohe. Mulle, ärevikule, on see kohutavalt suur positiivne aspekt.
Loomulikult, kes õues kaia loomaga ega ilma loomata ei soovi, pole koer valik. Siis tuleb vaadata tuppa hädasid tegevaid loomi.
Ma ei halvusta seda, on ka mul varasemalt olnud neid “vähem hoolt vajavaid” koduloomi, aga koeraga ei anna võrrelda. Ma ei viitsi mingit lebra oma tubadest koristada, taluda kellegi sirtsutamist, kui miski ei meeldi, no milleks.
Maitse asi.
Aga vaidan, et koer on kõige lihtsam koduloom nii pidada kui kommunikeeruda.