Esileht Ajaviite- ja muud jutud tudengite pressimine sugulaste juurde elama

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 185 )

Teema: tudengite pressimine sugulaste juurde elama

Postitas:
Kägu

…mina imelik ja isekas?

Kõik taolised “kas ma olen imelik?” teemad on thumbs down minu jaoks. Sõnadetagi selge, et kiituse norimine ja tead isegi, et asi vastupidine.

See selleks.

Elasin Tartus, meil olid paar sugulast kostilised, aga kuna olin siis laps, ei tea, kuidas see asi (materiaalselt) käis.

Praegu elan Tallinnas ja majutan aegajalt hädalisi (tuttavaid). Miks mitte aidata? Mina sain oma kooliaja kodus elada, aga nendel on keerulisem ja ikka püüan abi pakkuda. Loomulikult ei tee ma seda oma pere mugavuste arvelt, aga pole ka suhtumisega, et käige perse, ma ei taha kedagi näha. Teen suu lahti ja ütlen kenasti, et niikaua saab olla, kui leiab endale eraka. Siiani on sellest ka aru saadud.

Ime, inimesed, et teil üldse enam sõpru-tuttavaid on.

No sinu postituse põhjal on see küsimus – olen ma imelik ja isekas – ju põhjendatud, st järelikult leidub inimesi, kelle arvates ma olengi imelik ja isekas. Äkki peakski eneseanalüüsi tegema, et mahutama ka teistsuguseid vaateid oma maailmapilti?

Ma isegi muidugi ütleks sulle, et sina räägid aeg-ajalisest majutamisest. Seda me olemegi teinud, kuni nädalaste perioodidena, kui kellelgi siin linnas koolitus vms. Teine asi on minu meelest iseenesestmõistetavalt eeldada, et meie juurde tuleb kolmeks aastaks elama inimene minu lastele mõeldud tuppa. Vot see minu maailmapilti ei mahu. Aga nagu sinu postitusest järeldub, küllap mõne omasse mahub.

Ah, saa nüüd sellest “maailmapildist” üle!

Loomulikult KOOLITUSELE tulnud inimest ma ei majuta (pole palutudki), sest sellisest üritusest võtab üldjuhul osa töötav täiskasvanu. Kui koolitaja majutuse eest ei hoolitse, teeb ta seda ise.

Teine asi on õppiv tudeng.

Aeg-ajalt majutamine tähendab ka pikemat perioodi. Ma ei või nüåud peast öelda, kaua see rekord on olnud, aga 3-4 kuud kindlasti. Päevasel ajal on koolis, õhtul õpib vaikselt või on väljas, sessi ajal kodus-koolis, vaheajal nagunii ära – mul käib sisuliselt vaid magamas. Nojah, ma pole ka ise enamasti päevasel ajal kodus, sina järelikult oled.

Minu maailmapilti ei mahu jah väiklased inimesed, kes vihkavad oma kaaskondlasi ja sussutavad vaid üksi nurgas. Ega siis ei imesta nende teemade üle, et pole sõpru-tuttavaid. Kirjutan ka selge sõnaga, et loomulikult ei kavatse ma enda mugavustes allahindlusi teha, samas kui juba olen käe andnud, siis teise inimesega omal pinnal arvestamine ei ole mulle hiidraske. Lapsi tanki ei pane, st nende taha iga asjaga ei poe.

Jätkuvalt arusaamatu milleks see teema? Sul on ju lahendus olemas, mida sa siit veel tahad? Ikka tunnustust ja kiitust nagu ma aru saan? Ja ei, see ei ole minu arust “jahmunud ja ehmunud” oleku pärast.

On koolitusi, mida tehakse ka lastele/noortele, neid olen ka majutanud.
No kui sa ei saa aru selle teema vajalikkusest, siis pole vaja ju edasi lugeda ja kommenteerida. Ei tahagi rohkem vaielda sinuga teemal ‘milleks see teema’, kuna minu arvates läheb see offtopic jauramiseks, mis enamuse teemadest ära rikub.
Sain välja öeldud, mis hingel – võib-olla pani mõne mõtlema. Sain enda omast teistsugust seisukohta lugeda, kah teretulnud. Sain kinnitust, et minuga sarnaseid mõtlevaid inimesi on veel – ehk siis ‘kiitust’. Vastajaid on ka omajagu olnud – seega täitis teema oma eesmärgi, eks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin foorumis on palju juttu olnud sellest, kuidas looduskaunis kohas asuvas suvilas/majas hakkavad külaliste hordid suvitama/grillima/ööbima pressima.

Mul on veidi sarnane probleem – elan Tartus, kolmetoalises korteris mehe ja kahe väikese lapsega. Ja KORDUVALT on üritatud Tartusse sisse saanud sugulasi, a la vanaema õe lapselapsi jms lehma lellepoegasid meie poole elama sokutada, ikkagi sugulased ju. Olen alati otse ära öelnud. Kas kellelegi on veel olnud sellist probleemi ja kas see on teie arvates ok ja mina imelik ja isekas? Üks isegi veel mainis, et teil lapsed alles nii väiksed, oma tuba pole vaja, sugulane X võiks ju seal toas elada. Teine ütles minu väite peale, et kitsaks läheb ja väiksed lapsed – ‘noh, mis seal ühikaski parem on’. Pealtnäha nagu normaalsed inimesed. Olgu mainitud, et paar aastat tagasi kolisime siia suuremasse korterisse oma püksirihma pingutamise hinnaga, et rohkem ruumi oleks (enne elasime kahe väga pisikese toaga ning avatud köögiga korteris). Pärast seda hakkaski see massiline tudengite manulisteks toppimine peale. Mis liigub sellise inimeste peades, kes arvavad, et me selleks suuremasse korterisse kolisime, et üks mitte-pereliige siia juurde toppida?

asi on vaid raha kokkuhoius, keegi vanematest ei taha maksta üüri

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hahaa, ma olen üsna kindel, et nende tudengite käest pole enne küsitudki, et kas nood soovivad üldse kuskile lastega peresse kostiliseks minna. Noortel on oma ettekujutus tudengielust ja kohe kindlasti ei võrdu see mingis korteris eraldi toas kikivarvul tulemise-minemisega, et ometi lapsi üles ei ärataks. Ikka ülihoolitsevad lapsevanemad on need “laste” eest muretsejad.
Mina ei jõudnud omal ajal ära oodata, et ühikasse oleks põhjust tuba saada. 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu tädi oli minu ülikooliajal valmis mind enda juurde elama võtma, aga ma poleks ka relva ähvardusel sellega nõustunud! Pidasin emaga mitu sõnavahetust selle üle, et miks ma nõus pole. Mina, 18 aastasena andmas tädile aru, miks ma kell 23 koju tulen või kell 02 juunis soovin veel Toomemäel sõbrannadega maailmaasju lahata? No ei tule kõne allagi! Mina andmas tädile (kes on väga kena inimene) aru hommikusöögilauas, et “kas sul juba sõpru ka on ja ega sa sealt reedeselt peolt kelll 4 öösel ei tule”? Ei tule kõne allagi.

Läksin rahumeeli ühikasse, ainult seda sättisin aja jooksul, et sain 2. kursusest alates üksi kaheses toas elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

…mina imelik ja isekas?

Kõik taolised “kas ma olen imelik?” teemad on thumbs down minu jaoks. Sõnadetagi selge, et kiituse norimine ja tead isegi, et asi vastupidine.

See selleks.

Elasin Tartus, meil olid paar sugulast kostilised, aga kuna olin siis laps, ei tea, kuidas see asi (materiaalselt) käis.

Praegu elan Tallinnas ja majutan aegajalt hädalisi (tuttavaid). Miks mitte aidata? Mina sain oma kooliaja kodus elada, aga nendel on keerulisem ja ikka püüan abi pakkuda. Loomulikult ei tee ma seda oma pere mugavuste arvelt, aga pole ka suhtumisega, et käige perse, ma ei taha kedagi näha. Teen suu lahti ja ütlen kenasti, et niikaua saab olla, kui leiab endale eraka. Siiani on sellest ka aru saadud.

Ime, inimesed, et teil üldse enam sõpru-tuttavaid on.

No sinu postituse põhjal on see küsimus – olen ma imelik ja isekas – ju põhjendatud, st järelikult leidub inimesi, kelle arvates ma olengi imelik ja isekas. Äkki peakski eneseanalüüsi tegema, et mahutama ka teistsuguseid vaateid oma maailmapilti?

Ma isegi muidugi ütleks sulle, et sina räägid aeg-ajalisest majutamisest. Seda me olemegi teinud, kuni nädalaste perioodidena, kui kellelgi siin linnas koolitus vms. Teine asi on minu meelest iseenesestmõistetavalt eeldada, et meie juurde tuleb kolmeks aastaks elama inimene minu lastele mõeldud tuppa. Vot see minu maailmapilti ei mahu. Aga nagu sinu postitusest järeldub, küllap mõne omasse mahub.

Ah, saa nüüd sellest “maailmapildist” üle!

Loomulikult KOOLITUSELE tulnud inimest ma ei majuta (pole palutudki), sest sellisest üritusest võtab üldjuhul osa töötav täiskasvanu. Kui koolitaja majutuse eest ei hoolitse, teeb ta seda ise.

Teine asi on õppiv tudeng.

Aeg-ajalt majutamine tähendab ka pikemat perioodi. Ma ei või nüüd peast öelda, kaua see rekord on olnud, aga 3-4 kuud kindlasti. Päevasel ajal on koolis, õhtul õpib vaikselt või on väljas, sessi ajal oma kodus-koolis, vaheajal nagunii ära – mul käib sisuliselt vaid magamas. Nojah, ma pole ka ise enamasti päevasel ajal kodus, sina järelikult oled.

Minu maailmapilti ei mahu jah väiklased inimesed, kes vihkavad oma kaaskondlasi ja sussutavad vaid üksi nurgas. Ega siis ei imesta nende teemade üle, et pole sõpru-tuttavaid. Kirjutan ka selge sõnaga, et loomulikult ei kavatse ma enda mugavustes allahindlusi teha, samas kui juba olen käe andnud, siis teise inimesega omal pinnal arvestamine ei ole mulle hiidraske. Lapsi tanki ei pane, st nende taha iga asjaga ei poe.

Jätkuvalt arusaamatu milleks see teema? Sul on ju lahendus olemas, mida sa siit veel tahad? Ikka tunnustust ja kiitust nagu ma aru saan? Ja ei, see ei ole minu arust “jahmunud ja ehmunud” oleku pärast.

Siit tulebki hästi välja, et inimesed on erinevad ja kõigil on omad eelistused. Sinu jaoks on okei võtta kedagi enda juurde elama, teemaalgataja seda ei soovi. Sellepärast ei ole üks väiklane ja teine imelik, lihtsalt elus nii on, et kõik ei ole ühe vitsaga löödud.

Mina saan teemaalgatajast hästi aru, sest ma ise olen pigem introvertne inimene ja mulle ei meeldiks kui keegi minu juures elaks. Naudin niigi seda aega kui oma peregi kodust ära on ja saan vahepeal ka täiesti üksi olla. Samuti väsitavad mind külalised, seega ma ütlen ausalt, et ei naudi seda, kui sugulased teisest linnast vahel pikemaks (mis on ka ainult nädalavahetuseks) külla tulevad. Nad on mulle kallid ja nendega on tore, aga siiski on alati kergendus, kui nad lõpuks ära lähevad. Tore, et on ka selliseid inimesi, kes meeleldi enda juurde lähedasi või vähem lähedasi pikemaks peatuma võtavad, aga kõigilt ei saa selleks valmisolekut eeldada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ikka ülihoolitsevad lapsevanemad on need “laste” eest muretsejad.

Tundub küll niiviisi. Kunagi oli ka minul tudengist kostiline, kuid ega ma rahalist tuge ei toidu ega majanduskulude jaoks ei saanud ja ega ma küsima ka ei hakanud. Kui aga aastaid hiljem jõudis kätte aeg, kus palusin ise neilt vaid üheks ööks öömaja, sest äkki asjatoimetused sealkandis võivad hilja peale jääda, siis seisis oma täiskasvanud “lapse” eest muretseja ja vahendaja mamsel mul tee peal risti ees ja öeldi “ei”. Nüüd on suhted nii kaugel, et vajaduse korral ööbin parem kusagil hotellis või motellis kui et hakkan neile isegi märku andma, et sinnakanti satun.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ikka, 300 eur+1/5 kommunaalmakseid+väikelaste hoidmine, kui nad lasteaeda/kooli haiguste tõttu minna ei saa – welcome! Või mõtlesid tasuta saada???

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei pea sugulasi enda juures majutama. Mina olin nii nahaalne, et ei lubanud isegi õetütrel oma tühjas korteris Tartus elada. Üürisin pigem võõrale inimesele, kui talle. Õel oli suhtumine, et ma peaksin tema lapsel laskma tasuta seal elada. Mina ei olnud sellega nõus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu noorem õde astub sel aastal gümnaasiumisse, mis asub samas linnas, kus mina elan, aga mitte samas linnas, kus meie vanemad elavad. Elan 2-toalises elukaaslasega. Õde läheb ühiselamusse, sest minu hinnangul ei ole mu korteris piisavalt ruumi ja kogu lugu. Vanemad ei teinud sellest probleemi, vaid leidsid kõigile sobiva lahenduse.

See elutoas diivani peal elamine on jube mõlemale osapoolele, olen olnud mõlemas rollis ja üle nädala ei kannata kumbagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen olnud ka sellises olukorras – algselt kokku lepitud mõned nädalad said lõpuks kuueks kuuks. Siis olime küll juba kogu perega tüdinud, kuigi tudengil endal polnud viga midagi. Vaikne ja viisakas inimene. Lihtsalt graafikud kuidagi ei klappinud omavahel – justkui saad oma lapsed magama, aga üks suur laps ikka veel hulgub elamises ja teleka ees ringi. Meie kui abikaasade õhtune privaataeg kadus täiesti ära.
Pesupesemist ja nõudepesu tuli juurde, sest tudeng sõi päevas kodus mitu korda, meie jõudsime töölt-trennidest koju nii, et ainult õhtusöök oli ühine. Kui varem panime ööseks nõudepesumasina tööle, siis nüüd oli nõudepesumasin töös kaks korda ööpäevas.
Külalistetuba polnud ja seetõttu oli meil ühe lapse toas põrandal kogu aeg madrats ja laager laiali, olgugi, et eraldasime garderoobist riiulid – kohvrid ja õppeasjad ikkagi laual ja põrandal. Minu laps, kes on muidu suur suhtleja ja külalistekutsuja, sai aru, et kuus kuud külalist on raske ja hakkas küsima, millal saaks oma toa tagasi.
Lõpuks hakkasidki sellised pisiasjad häirima, mis olid justkui ükshaaval võttes vähetähtsad, aga erinesid meie harjumuspärasest elukorraldusest ja kõik koos võttes muutusid meie jaoks väsitavaks. Selle perega on suhted muidugi natuke rikutud, kuna me andsime mõista, et enam ei jaksa. Kui tahad sugulastest lahti saada, siis võta 1. külaline vastu (oled ise väsinud ja tüdinud ja teematõstatusest tuleb tüli) või 2. ära võta (paluja on solvunud ja tõuseb tüli), ikka on halvasti.
Nüüdsest ma enam ei hellita sellist mõtet, et kangesti tahaksin kedagi aidata ja majutada. Ja nüüd on mul ka õppetund, et mingil juhul ei saada tulevikus oma tudengeid kellegi juurde kostile.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tudengid peavad elama õppima. Elama õppimine tähendab seda, et enda asjad hoitakse ise korras, oma arved makstakse ise ja käiakse tööl. Kogu lapsepõlv on niigi ainus töö olnud õppimine, ei ole vaja teiste kaela peal seda ludritamist jätkata. Kui vanemad soovivad oma last tudengipõlve ajal toetada (täiesti normaalne soov), siis seda võib teha, aga soovitatavalt mitte nii, et kõik kinni makstakse ja kindlasti mitte kellegi teise arvel.
Maailm on täis noori, kes pole elu sees mingitki tööd teinud (lapse ainus töö on õppimine!), ülikooli ajal elatakse ka kellegi teise arvel ja siis imestatakse, et noored on suhtumisega “alla 2000 ma ei viitsi hommikul voodistki tõusta”, “mina kella 9-ks küll tööle ei viitsi tulla, mina armastan hommikuti magada” jne.

Küllalt neid noori nähtud, kelle eest kõik makstakse ja kes tööle minemise soovi kunagi ei avaldagi, mõni juba 30 täis, mõnel lapsedki, aga istub kodus, mängib arvutimänge ja ootab, et keegi teda ülal peaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures ka öömaja teema jahmatab mind sageli. Meil on ka 3-toaline korter, kus me elame küll abikaasaga kahekesi. Koduse töö tõttu on üks tuba kontor/stuudio, üks magamistuba ning üks elutuba. Korter ise asub Kalamajas, on väga hea asukohaga ja tegelikult ka planeeringuga – kõik kolm tuba on eraldatud, meie magamistuba veel ka koridori lõpus niiet täitsa privaatne.

Me puutume kokku sageli sellega, et sõbrad ja isegi kolleegid (st samal alal tegutsevad, mitte samas ettevõttes, st põhimõtteliselt võõrad) paluvad Tallinnasse tulles öömaja. Umbes nii, et eelmisel päeval või halvemal juhul ka samal päeval öeldakse, et ma tulen nüüd Tallinna, teie juures saab ju ikka “diivanile pikali visata”.

Minu jaoks on selline suhtumine ka nati mõistetamatu – küsida saab ka ju kenasti või vähemalt aru saades, et see on pererahva jaoks tüli. Siin on 2 lehekülge mingeid aitaja-kägusid, ja ma aitangi hea meelega kui on sõber, keda ma tunnen. Aga millegipärast need sõbrad on teistsuguse suhtumisega, nad kunagi ei saja lihtsalt niimoodi sisse.

Jah, olengi isekas! Võib-olla tahan minna paljalt öösel külmkapi kallale moosileiba tegema ja pakist piima jooma. Mul võib tuhin peale tulla ka öösel, siis tahan stuudios töötada. Võib-olla muusikat kuulata. Võib-olla ma tahtsin sellel õhtul vanni minna.

Lugupidamatu on suhtumine, et see on lihtsalt “diivani peale pikali viskamine”. Ei, see on minu kodu! Ka üheks ööks, ka lähisugulastele.

Mina olen ka introvert ja vajan iseolemiseks aega, aga ma ei mõista, miks ekstroverdid peaksid siis lahtise uksega elama? Mingi kindlus peab ju inimesel ikka olema.

Ma olen paar korda vastu tulnud küll ja on olnud ebameeldivad kogemused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

elame kahekesi 200 ruuduse pinna peal, aga ükski sugulane pole küll julgenud sellise tudengi majutamise teemaga lagedale tulla. ilmselt teaved, et me pehmod ei ole ja ei lase ennast ära rääkida. küll aga ühe tühjaks jäänud müügis oleva pinna puhul palusin ise noort sugulast seal elada ainult kommunaalide eest. see oli selline mõlemale kasulik tehing, sest mina ei pidanud kütte jms eest maksma kuniks müüdud sain ja noor sugulane ootas oma uue korteri valmimist ning ei piodanud vahepeal kalli raha eest üürima. kui sõber/sugulane kuskilt kaugelt justnimelt meile külla tuleb, siis muidugi pakume vajadusel öömaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vau, et niipaljude inimeste meelest defineeritakse häid lähisuhteid kaupluse põhimõttel “sina mulle, mina sulle”! Vaadake, tegelikult peavad omavahelised suhted olema korras ka ilma selleta, et saad teise inimese koju elama/grillima vms tulla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et teemaalgataja tegi teema selleks, et saada kinnitust, et tema ei ole imelik. See tunne võib tekkida, kui su ümber paljud (ja tal just nii on), mõtlevad mingil teemal teisiti. Eelnev siis selgituseks nendele, kes ei saa aru, miks selline teema?
Jah, minu arust ka veider, et niipalju küsitakse. VÕimalik, et minu tutvusringkond on niivõrd jõukas juba, et võetakse hotell. Minu juurde diivanile pole keegi end pressinud. Ema ja paar lähisugulast välja arvatud, aga nemad ei pressi vaid see on kuidagi loomulik ning maksimaalselt jäädakse vast kaheks ööks. Kui mul oleks rohkem ruumi (eraldi külaliste tuba või toad), siis võibolla oleks neid ööbida soovijaid küll, aga ausalt öeldes sel juhul ma juba pakuks mõnedele aegajalt ise selle variandi välja, et tulge ikka meile ka.
Teemaalgataja taolise juhtumi puhul, kus tal niigi lapsed on kahekesi ühes toas, ei tuleks ma eales selle peale, et hakata enda võsukest talle elama pressima. See võiks minu puhul olla mõeldav ainult siis, kui teemaalgatajal oleks 4 magamistoaga elamine, st üks tuba vaba. Ja siis ka teeks koos küsimisega kohe rahalise ettepaneku (et mis ma selle toa eest maksta võiksin või kuidagi muul viisil kulusid kanda).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin foorumis on palju juttu olnud sellest, kuidas looduskaunis kohas asuvas suvilas/majas hakkavad külaliste hordid suvitama/grillima/ööbima pressima.

Mul on veidi sarnane probleem – elan Tartus, kolmetoalises korteris mehe ja kahe väikese lapsega. Ja KORDUVALT on üritatud Tartusse sisse saanud sugulasi, a la vanaema õe lapselapsi jms lehma lellepoegasid meie poole elama sokutada, ikkagi sugulased ju. Olen alati otse ära öelnud. Kas kellelegi on veel olnud sellist probleemi ja kas see on teie arvates ok ja mina imelik ja isekas? Üks isegi veel mainis, et teil lapsed alles nii väiksed, oma tuba pole vaja, sugulane X võiks ju seal toas elada. Teine ütles minu väite peale, et kitsaks läheb ja väiksed lapsed – ‘noh, mis seal ühikaski parem on’. Pealtnäha nagu normaalsed inimesed. Olgu mainitud, et paar aastat tagasi kolisime siia suuremasse korterisse oma püksirihma pingutamise hinnaga, et rohkem ruumi oleks (enne elasime kahe väga pisikese toaga ning avatud köögiga korteris). Pärast seda hakkaski see massiline tudengite manulisteks toppimine peale. Mis liigub sellise inimeste peades, kes arvavad, et me selleks suuremasse korterisse kolisime, et üks mitte-pereliige siia juurde toppida?

See, et inimesed küsivad, pole ju probleem. Saad ennast kehtestada ja teada anda ja väga tore, et sisse sai, aga kahjuks majutus pakkuda ei ole võimalik. Probleem algaks hetkes, kui keegi ilma küsimata, vaikimisi sul ukse taga on, ilma midagi küsimata, eeldades, et elab järgmised aastad sinu juures. Niikaua kui massiliselt seda ei tehta, niikaua pole mingit probleemi. Kindlasti ei tasu teha probleemi asjast, kui sinult küsitakse ja sina vastad. Või on sul eeldusi arvata, et küsijad on selgeltnägijad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

minu arvates ei tohiks isegi küsida – küsimisega paned sa oma lähisugulase raskesse olukorda. Tal on halb ära öelda – siin ei ole head lahendust, kui ta võtab tudengi vastu, on see väga suur elumuutus ja kui ta ei võta vastu, on ikkagi oht, et sugulased solvuvad. Ma usun ka, et sellist asja saab paluda vanaemalt, kes elab üksi või mõnelt, kes elab üksi ja tal on vabu ruume, aga siis peab kohe pakkuma ka hüvitust kulutuste eest, et küsitaval ei tekiks ärakasutamise hirmu ja tunnet.Sellisel puhul on vaba toa omanikul ka sellest tehingust võita, mitte ainult kaotada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka elanud ca kuu aega vanatädi juures ülikooli minnes, kuna ühikakohta koheselt ei saanud ja meie pere oli piisavalt vaene, et korterit saaksin üksi üürida. Vanatädi muidugi ise kutsus,et tema poolt oli kõik hästi. Aga reaalsus oli see, et käia ta mul kuskil ei lubanud. Ükskord jäin vennapruudi juurde ööseks, kes üüris ka seni tuba, kui ühikasse saime, siis sellest tuli suur probleem. Süüa ei julgenud teha, kuna tema arvates kasutasin liigselt vett, poest jogurtit ei tohtinud osta, kuna see oli liigne raharaiskamine, pesemas ei tohtinud seal käia. Igatahes oli tegemist ülimalt ahistava kuuga ja olin väga rahul kui lõpuks saime ühikasse.

Vennapruudil oli sarnane olukord, üüritava toa omanik oli tal vanemate tuttav, kuid sõjaväelasena väga nõudlik (tuled kustu kell 22jne).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen ka elanud ca kuu aega vanatädi juures ülikooli minnes, kuna ühikakohta koheselt ei saanud ja meie pere oli piisavalt vaene, et korterit saaksin üksi üürida. Vanatädi muidugi ise kutsus,et tema poolt oli kõik hästi. Aga reaalsus oli see, et käia ta mul kuskil ei lubanud. Ükskord jäin vennapruudi juurde ööseks, kes üüris ka seni tuba, kui ühikasse saime, siis sellest tuli suur probleem. Süüa ei julgenud teha, kuna tema arvates kasutasin liigselt vett, poest jogurtit ei tohtinud osta, kuna see oli liigne raharaiskamine, pesemas ei tohtinud seal käia. Igatahes oli tegemist ülimalt ahistava kuuga ja olin väga rahul kui lõpuks saime ühikasse.

Vennapruudil oli sarnane olukord, üüritava toa omanik oli tal vanemate tuttav, kuid sõjaväelasena väga nõudlik (tuled kustu kell 22jne).

Sellega tuli meelde tädi, kes pakkus ühte juustvõileiba kolm hommikut kuni pidin tasku peitma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paarkümmend aastat tagasi paljudel nii käiski, et kui lapsed tahtsid minna teise linna ülikooli, siis küsiti lähimate sugulaste käest, kas oleks võimalik majutada, kasvõi seniks, kuni leitakse ühikasse koht.

Ei olnud see midagi nii tavaline. Umbes 20 aastat tagasi elasin ma koos mehe ja kahe väikelapsega Tartus koemtoalises korteris. Mulle helistas mu tädipoja naine, kellega polnud väga ammu suhelnud ja küsis mult, kas saan majutada ta ülikooli õppima tulevat poega. Olin sügavas hämmingus ja keeldusin, sest tõesti kuhu sa seal kolmetoalises korteris viienda inimese paned. Ei olnud see tõesti tavaline, et nii majutatakse siis.
Ühikas ju olemas.. Kui oleks palunud ajutiselt, kuni nädalaks-kaheks, kuniks ise erakat otsivad, oleksin muidugi nõus olnud. Aga niimoodi õpingute ajaks määramata tähtajaga? Ei, see ei olnud normaalne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei olnud see midagi nii tavaline. Umbes 20 aastat tagasi elasin ma koos mehe ja kahe väikelapsega Tartus koemtoalises korteris. Mulle helistas mu tädipoja naine, kellega polnud väga ammu suhelnud ja küsis mult, kas saan majutada ta ülikooli õppima tulevat poega. Olin sügavas hämmingus ja keeldusin, sest täesti kuhu sa seal kolmetoalises korteris viienda inimese paned.

Tavaline oli see, et küsiti sugulaste ja tuttavate käest abi, kasvõi ajutiselt ööbimiseks. Aidati, kui oli võimalik, lühemaks või pikemaks ajaks. Sa ise ka kirjutasid, et sulle helistas tädipoja naine ja soovis abi, poja majutamiseks. Ühiselamutes polnud kohti lihtne saada, eriti esimese kursuse tudengitel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tundub, et on tegu inimestega, kes üritavad igal võimalusel odavalt ära ajada, mõtlemata kas teistele nende soovid sobivad.
Kas nad ikka kõigepealt raha ka pakkusid teie juures elamise eest?
Ma küsiks selliste nahaalide käest 1000.-/kuus. Võibolla siis saavad ise ka oma idiootsusest aru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

150 eurot kuus 15-ruutmeetrise toa eest ja kõik lehmalellepojad on teretulnud! Mul oli sama teema, hakkasingi raha küsima (sest ega minagi saa oma korteris täiesti tasuta elada – vesi, elekter, küte, prügi, halduskulud jne) – läks paar kuud ja koliti välja. Enam ei taha keegi sisse pressida. Tehakse küll haledat nägu, aga tehku neid nägusid näiteks üürikorterite maaklerile – äkki tema leiab kuskilt tasuta elamispinna.

Kui 15ruuduses toas elava inimese vesi, elekter ja küte selle 150 sisse mahuvad, siis on ju väga odav majutus. Tartus elad või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aeg-ajalt majutamine tähendab ka pikemat perioodi. Ma ei või nüüd peast öelda, kaua see rekord on olnud, aga 3-4 kuud kindlasti. Päevasel ajal on koolis, õhtul õpib vaikselt või on väljas, sessi ajal oma kodus-koolis, vaheajal nagunii ära – mul käib sisuliselt vaid magamas. Nojah, ma pole ka ise enamasti päevasel ajal kodus, sina järelikult oled.

Minu maailmapilti ei mahu jah väiklased inimesed, kes vihkavad oma kaaskondlasi ja sussutavad vaid üksi nurgas.

Sul väga ilmselgelt puudub väikelastega koos elamise kogemus.
Lastetu inimene võib muidugi majutada igasugu lehma lellepoegi ja seda olukorda ka nautida, väikelastega perel on pidev melu päev otsa majas ja oluliselt suurem rahuldamata privaatsusvajadus. Juba pere psühhohügieeni huvides peab lapsevanematel olema natukenegi võimalik aegajalt eralduda kas üksi või kaksi. Sellise pere puhul nii kitsastes oludes saab veel ühe majulise võtta ainult äärmise häda korral. Nende tulevaste tudengite puhul, kellel on ju valikus ka ühiselamu koht, sellist häda ma ei näe.

Kusjuures. Ma olen ka ise majutanud oma poja sõpra ligi kolm aastat üsna kitsas korteris. Aga mul oli see võimalik, ka mina elasin siis ise harva kodus; ja ma saan väga hästi aru olukordadest, mil see pole võimalik või vähemalt tervislik. Kahe väikelapse kasvatamise juurde ma sellist lahkust mitte kellelegi ei soovitaks. Lisaks tegin ma kohe alguses selgeks, et oma kulud ja tülid katab poiss ise – tema osa kuludest sai ilusti välja arvestatud ja makstud, söögi osas oli omal valikul eraldi leivas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aeg-ajalt majutamine tähendab ka pikemat perioodi. Ma ei või nüüd peast öelda, kaua see rekord on olnud, aga 3-4 kuud kindlasti. Päevasel ajal on koolis, õhtul õpib vaikselt või on väljas, sessi ajal oma kodus-koolis, vaheajal nagunii ära – mul käib sisuliselt vaid magamas. Nojah, ma pole ka ise enamasti päevasel ajal kodus, sina järelikult oled.

Uskumatu jah, aga väikelaste puhul on üks vanematest tõesti enamasti päevasel ajal kodus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vau, et niipaljude inimeste meelest defineeritakse häid lähisuhteid kaupluse põhimõttel “sina mulle, mina sulle”! Vaadake, tegelikult peavad omavahelised suhted olema korras ka ilma selleta, et saad teise inimese koju elama/grillima vms tulla.

Defineeritakse hoopis selle järgi, kas ollakse samal tasemel oma rahakoti paksuse poolest. Kui jääd alla, siis pole mõtet oma külaskäikudest juttu teha ja lihtsam on lebotada motellis või hotellis või võtta kasvõi telk kaasa. Milleks tülitada, kui tajud et oled võõras.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui tudeng on minu venna laps, siis ikka majutaksin. Loomulikult ütleks kohe et kuni 1 kuu, selle ajaga peaks ta muu elamise leidma.
Ma ise pole ka rikas ja kuu aja eest küsiks ehk kuni 100.-nn kulude katteks.
Kui on võõram sugulane, siis majutaks kuni nädala. Mõlemal juhul on see võimalus oma sugulast tundma õppida.
Mina olen ise ka nooremana abi saanud ja ööbinud kuni 3 ööd tuttava pool. Jah polnud siis raha hotelli jaoks ja bussid ei käinud nii tihti, et kodulinna sõita.
Praegu olen üldiselt hotelli võtnud ja max ehk 1 öö külas olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleme majutanud. Enam ei soovi. Tahan oma kodus rahulikult vetsus istuda, hommikuti poolpaljalt köögis toimetada, kaasaga omi privaatseid jutte rääkida just siis, kui neid on vaja rääkida, seksida häälekalt jne. Miks ma pean hakkama ennast jumal teab, kui mitmeks aastaks piirama oma kodus? Unustage ära. Paar päeva- jah, pole probleem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tuli veel meelde, ööbisin sugulaste juures ja sugulane oli öelnud perele, et sööme hea toidu ära enne kui ta (mina siis) koju tulen. Ütleme nii, et tulin õhtul alati koju ja ei söönud seal midagi aga nii kartsid.

Teine sugulane pidi mind ÜKS kord bussijaama viima ja kuulen aastaid mis bensiinikulu tal oli olnud. See oli 5 min Tartus.
Kolmas pani mind magama õue peal kuuri kus ust polnud. Ja see kõik oli ainult nädalaks.
Selle jama peale üürisid vanemad mulle toa võhivõõraste juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tuli veel meelde, ööbisin sugulaste juures ja sugulane oli öelnud perele, et sööme hea toidu ära enne kui ta (mina siis) koju tulen. Ütleme nii, et tulin õhtul alati koju ja ei söönud seal midagi aga nii kartsid.

Teine sugulane pidi mind ÜKS kord bussijaama viima ja kuulen aastaid mis bensiinikulu tal oli olnud. See oli 5 min Tartus.

Kolmas pani mind magama õue peal kuuri kus ust polnud. Ja see kõik oli ainult nädalaks.

Selle jama peale üürisid vanemad mulle toa võhivõõraste juurde.

Varasemalt selliseid opakaid käitumismaneere inimestel ei olnud ja ka suhted olid teised. Nüüd kus kapitalism oma sendisaagimistega vohab nagu rakvere raibe keset põldu, on alati lihtsam jääda iseseisvaks. Vähemalt ei jää kellelegi võlgu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 185 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud tudengite pressimine sugulaste juurde elama