Esileht Ajaviite- ja muud jutud tudengite pressimine sugulaste juurde elama

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 185 )

Teema: tudengite pressimine sugulaste juurde elama

Postitas:
Kägu

Siis sa vaevalt rõhutaks seda, et su suur elamispind on ikka kohutavalt raske töö ja vaevaga saadud

Näita mulle see koht, kus ma seda rõhutasin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siis sa vaevalt rõhutaks seda, et su suur elamispind on ikka kohutavalt raske töö ja vaevaga saadud

Näita mulle see koht, kus ma seda rõhutasin.

Sina mitte, kui sa just mitme ip alt ei kirjuta. Ma nimetasin ihnsuseks seda üht fantaasialennukat postitust (mitte isegi teemaalgatust), mida ka tsiteerisin, ja sulle vastates pidasin ka seda silmas – seda, et kui sa oleks nõus sugulast rahaliselt toetama, siis sa ilmselt ei kirjutaks nii, nagu minu viidatud postitaja tegi.
Asi ongi selles ju, et kuidas midagi väljendatakse, milliseid sõnu ja võrdlusi kasutatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole mitte kunagi kedagi oma koju ööbima võtnud isegi üheks ööks ega kavatse seda teha ka. Privaatsusvajadus on selleks liiga suur, et kedagi oma kodus peale oma pere taluks. Isegi niisama külalised ei meeldi mulle.

Teisest linnast tulijad majutuvad loomulikult hotellis.
Tudengid ostavad korteri või elavad ühiselamus.
Ei oleks selle pealegi tulnud, et tänapäeval keegi kellegi toanurgas ööbiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ole nüüd, tänapäeval on õppetoetus ja muud rahalised abid neile, kelle perekond on liiga vaene, et ühikakoha eest tasuda. Seda, et kaugemalt tulija ei saa ühikakohta, ei juhtu.

Kui tartlane tahab Tartu Ülikooli uusimasse ühiselamusse kohta, siis võib tõesti juhtuda, et ei saa, kuid Tartu peal on teisigi ühiselamuid. Aga see tartlane saab kodus edasi elada. Sama on Tallinnaga, ei pea ilmtingimata kõige uuemasse ja uhkemasse ühikasse end pressima, saab valida mõne odavama. Saladuskatte all võin öelda, et ei pea isegi oma kooli ühiselamus elama, saab avalduse teha ka teiste koolide ühikatesse.

Olukorda, kus õppur peab saama sugulase kapi taha või jääb kooli minemata, ei teki tänasel päeval mitte ühelgi täie mõistusega inimesel. Õppetoetus + 1/3 kohaga töö katab hädavajalikud kulud ära küll, lisaks võivad vanemad ise sadakond eurot kuus oma kallile lapsele anda, et vaeseke nii palju tööd rügama ei peaks.

Mõni aasta tagasi see küll nii ei olnud. Mul laps läks ka Tartusse õppima ja öeldi, et ühikakohta kohe kindlasti ei saa. Kui, siis alles järgmiste õppeaastate jooksul. Sel ajal olid osad ühikad remondis. Ei saanudki aru, kas sellepärast ei saanud või olidki ühikakohad defitsiitsed.

Mingist õppetoetusest ei olnud juttugi. Mu laps ei läinud TÜ-sse, vaid teise kooli. Aga ei tea, kas seal on vahet?

Lõpuks sai laps üürikorterisse ühe toa, minu mõistes üüratu hinnaga. Teistes tubades elasid ka üliõpilased.

Mäletan, et lapse õpingute ajal maksin tema kulusid ca 700 eurot kuus. See oli mõni aasta tagasi minu jaoks väga suur summa. Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu (me elame Tartu suhtes teises Eesti otsas).

Kohe, kui laps Tartusse läks, hakkas aktiivselt tööd otsima. See oli täiesti võimatu missiopon, sest kõik õpilasele sobivad ametid (ettekandjad, müüjad jne) olid hõivatud, ja just üliõpilaste poolt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu

Hm, ja mida veel vaja oli? See ongi, mida väga paljud meist endale töötasu eest üldiselt lubada saavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu

Hm, ja mida veel vaja oli? See ongi, mida väga paljud meist endale töötasu eest üldiselt lubada saavad.

Mis mõttes, mida veel vaja oli? Postituse põhirõhk oli sellel, et ühikakohta ei olnud võimalik saada. Ja ainus võimalus oli üüripind. Ja see ei olnud odav mitte lõbu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu

Hm, ja mida veel vaja oli? See ongi, mida väga paljud meist endale töötasu eest üldiselt lubada saavad.

Mis mõttes, mida veel vaja oli? Postituse põhirõhk oli sellel, et ühikakohta ei olnud võimalik saada. Ja ainus võimalus oli üüripind. Ja see ei olnud odav mitte lõbu.

Saan aru, aga selle mitteodava lõbu eest oli kõik vajalik olemas. Ehk ilma töötamata kõik käes, mis teistel on töötades. Ja selle üle nuriseda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nuriseda?

Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu

Hm, ja mida veel vaja oli? See ongi, mida väga paljud meist endale töötasu eest üldiselt lubada saavad.

Mis mõttes, mida veel vaja oli? Postituse põhirõhk oli sellel, et ühikakohta ei olnud võimalik saada. Ja ainus võimalus oli üüripind. Ja see ei olnud odav mitte lõbu.

Saan aru, aga selle mitteodava lõbu eest oli kõik vajalik olemas. Ehk ilma töötamata kõik käes, mis teistel on töötades. Ja selle üle nuriseda?

Kas ma ütlesin, et laps nurises? Sugugi mitte! Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

Minu kommentaar läheb juba teemast välja. Vastasin vaid sellele ühele kommenteerijale, kes väitis, et kõik on nii lilleline – ühikakoht on garanteeritud, õppetoetused samuti jne. Võib-olla nüüd tõesti on. Lähiminevikus nii ei olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma ütlesin, et laps nurises? Sugugi mitte! Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

Ja kujutad ette, kui oleks kusagil sugulase juures kügelenud, siis oleksid kohe tasuta saanud oma last koolitada, küll sugulane oleks kõik suuremad kulud kandud ja nii mitu aastat järjest! Ära võta isiklikult, aga põhimõtteliselt sellepärast ju tudengit sugulaste juurde topitakse ju, et oma kaela pealt koormat vähemaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

No aga kes selles süüdi on, et sul on nii palju lapsi ja teise Eesti otsa vaja kooli minna jmt?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind aga hämmastasid peamiselt argumendid – et tema on suure töö ja vaevaga sellise suure elamispinna hankinud ja ei suvatse seda küll – isegi hädaolukorras – nii lähedase sugulasega nagu õe-/vennalaps jagada.

Ole nüüd, tänapäeval on õppetoetus ja muud rahalised abid neile, kelle perekond on liiga vaene, et ühikakoha eest tasuda. Seda, et kaugemalt tulija ei saa ühikakohta, ei juhtu.

Kui tartlane tahab Tartu Ülikooli uusimasse ühiselamusse kohta, siis võib tõesti juhtuda, et ei saa, kuid Tartu peal on teisigi ühiselamuid. Aga see tartlane saab kodus edasi elada. Sama on Tallinnaga, ei pea ilmtingimata kõige uuemasse ja uhkemasse ühikasse end pressima, saab valida mõne odavama. Saladuskatte all võin öelda, et ei pea isegi oma kooli ühiselamus elama, saab avalduse teha ka teiste koolide ühikatesse.

Olukorda, kus õppur peab saama sugulase kapi taha või jääb kooli minemata, ei teki tänasel päeval mitte ühelgi täie mõistusega inimesel. Õppetoetus + 1/3 kohaga töö katab hädavajalikud kulud ära küll, lisaks võivad vanemad ise sadakond eurot kuus oma kallile lapsele anda, et vaeseke nii palju tööd rügama ei peaks.

Palun rääkige, kus on ühikad mis majutavad teiste koolide noori. Meil üks gümnasist vajaks kohta, aga ei KHK ega tervishoiu kõrgkool paku vaba tuba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ma ütlesin, et laps nurises? Sugugi mitte! Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

Ja kujutad ette, kui oleks kusagil sugulase juures kügelenud, siis oleksid kohe tasuta saanud oma last koolitada, küll sugulane oleks kõik suuremad kulud kandud ja nii mitu aastat järjest! Ära võta isiklikult, aga põhimõtteliselt sellepärast ju tudengit sugulaste juurde topitakse ju, et oma kaela pealt koormat vähemaks.

Miks sa trollid mind? Sa rebid minu jutu mõtte kontekstist välja. Ma ei ole sugulasi sõnagagi maininud. Vastasin konkreetselt sellele postitusele, mis väitis, et ühikakohad Tartus ei ole mitte mingi probleem. Hea, kui enam ei ole! Mina väidan, et veel mõni aasta tagasi see oli probleem.

Kui teemaalgatusele vastata, siis loomulikult ei pea ma õigeks, et laps peab saama sugulaste juures elada. Ei tasuta ega tasu eest. Mul elab vend Tartus ja veel terve hulk lähisugulasi. Mul ei tulnud pähegi last nende juurde sokutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

No aga kes selles süüdi on, et sul on nii palju lapsi ja teise Eesti otsa vaja kooli minna jmt?

Absoluutselt mitte keegi! Veel kord, ja hästi aeglaselt. Vastasin ainult ja ainult sellele postitusele, mis väitis, et ühikakohad ei ole Tartus probleem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nuriseda?

Selles summas sisaldus vaid üür, söök, esmatarbekaup, sõidukulu

Hm, ja mida veel vaja oli? See ongi, mida väga paljud meist endale töötasu eest üldiselt lubada saavad.

Mis mõttes, mida veel vaja oli? Postituse põhirõhk oli sellel, et ühikakohta ei olnud võimalik saada. Ja ainus võimalus oli üüripind. Ja see ei olnud odav mitte lõbu.

Saan aru, aga selle mitteodava lõbu eest oli kõik vajalik olemas. Ehk ilma töötamata kõik käes, mis teistel on töötades. Ja selle üle nuriseda?

Kas ma ütlesin, et laps nurises? Sugugi mitte! Mina nurisesin, sest peale selle lapse olid mul sel ajal veel 3 alaealist last üleval pidada. Kujuta nüüd ette, et suure pere eelarvest (kus sissetulek on keskpärane) läheb selline summa ainult ühe lapse koolitamise peale? Ja nii mitu aastat järjest, iga kuu?

Minu kommentaar läheb juba teemast välja. Vastasin vaid sellele ühele kommenteerijale, kes väitis, et kõik on nii lilleline – ühikakoht on garanteeritud, õppetoetused samuti jne. Võib-olla nüüd tõesti on. Lähiminevikus nii ei olnud.

Õppetoetust saab ja sai ka lähiminevikus hea õppimise eest.

Vaatasin järgi, et minu ajal olid õppetoetused ja vajaduspõhised õppetoetused, nüüd nimetatakse esimesi tulemusstipendiumideks. Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud, aga kui tulemuspõhist toetust ei saanud, siis järelikult ei õppinud hästi, mis teha.
Miks tudeng õppelaenu ei võtnud siis? See ongi ju mõeldud selleks, et saaks ülikoolis käia, mitte et ülejäänud pere sellepärast virelema peab, sest ühe lapse peale kulub liiga palju raha. Mul tasusid omal ajal vanemad korteriüüri, aga muud kulud maksin ise õppetoetuse (tulemuspõhise) ja õppelaenu abil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppetoetust saab ja sai ka lähiminevikus hea õppimise eest.

Vaatasin järgi, et minu ajal olid õppetoetused ja vajaduspõhised õppetoetused, nüüd nimetatakse esimesi tulemusstipendiumideks. Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud, aga kui tulemuspõhist toetust ei saanud, siis järelikult ei õppinud hästi, mis teha.
Miks tudeng õppelaenu ei võtnud siis? See ongi ju mõeldud selleks, et saaks ülikoolis käia, mitte et ülejäänud pere sellepärast virelema peab, sest ühe lapse peale kulub liiga palju raha. Mul tasusid omal ajal vanemad korteriüüri, aga muud kulud maksin ise õppetoetuse (tulemuspõhise) ja õppelaenu abil.

Õppelaen oli sel ajal 1 920 eurot. Mõtle nüüd ise. Kas ja kui palju see abiks oleks selliste väljaminekute puhul? Sellest oleks jätkunud 2-3 -kuuks ja noorel oleks olnud aastateks kohustus kaelas. Õnneks, ülejäänud pere siiski ei virelenud. See, et laps lõpetab keskkooli ja läheb edasi õppima, ei tulnud mulle ju üllatusena. Olin selleks juba pikalt ettevalmistunud ja säästnud. Nurisesin vaid selle üle, et tõesti oleksin eelistanud, et laps oleks saanud elada 100-euroses (ehk sel ajal olid odavamadki hinnad?) ühikatoas kui, et 350-euroses (280 üür+ülejäänu kom.kulud) üürikorteri ühes toakeses. Sellega, et laps ühikakohta ei saa, ma tõesti ei osanud arvestada.

Sinu sellest lausest: “Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud…”, ei saanud ma üldse aru. Mis mõttes, kui oli võimalik tasuda 700 eurot? Kes ja kuidas seda oleks kontrollinud, mis võimalused mul on? Lapse kulud said ju tasutud suuresti säästudest, mitte palgast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin foorumis on palju juttu olnud sellest, kuidas looduskaunis kohas asuvas suvilas/majas hakkavad külaliste hordid suvitama/grillima/ööbima pressima.

Mul on veidi sarnane probleem – elan Tartus, kolmetoalises korteris mehe ja kahe väikese lapsega. Ja KORDUVALT on üritatud Tartusse sisse saanud sugulasi, a la vanaema õe lapselapsi jms lehma lellepoegasid meie poole elama sokutada, ikkagi sugulased ju. Olen alati otse ära öelnud. Kas kellelegi on veel olnud sellist probleemi ja kas see on teie arvates ok ja mina imelik ja isekas? Üks isegi veel mainis, et teil lapsed alles nii väiksed, oma tuba pole vaja, sugulane X võiks ju seal toas elada. Teine ütles minu väite peale, et kitsaks läheb ja väiksed lapsed – ‘noh, mis seal ühikaski parem on’. Pealtnäha nagu normaalsed inimesed. Olgu mainitud, et paar aastat tagasi kolisime siia suuremasse korterisse oma püksirihma pingutamise hinnaga, et rohkem ruumi oleks (enne elasime kahe väga pisikese toaga ning avatud köögiga korteris). Pärast seda hakkaski see massiline tudengite manulisteks toppimine peale. Mis liigub sellise inimeste peades, kes arvavad, et me selleks suuremasse korterisse kolisime, et üks mitte-pereliige siia juurde toppida?

Tsiteerin teemaalgatust, tundub, et see on kuhugi kaotsi läinud.
Poiss astus eelmisel aastal ülikooli, ühikakoha sai valitud ühiselamusse tänu sellele, et sai eelisjärjekorras sisse ja siis on võimalik varem end järjekorda panna. Väga paljud tema kursusest ühikakohta ei saanud – mõned neist said korteri üüritud, mingi seltskond elab/elas jõuludeni kuskil hostelis. Tegelikult pole see olukord üldse niiväga kiita, aga ikka kõik võimalused leiavad. Soovita sugulastel hosteleid vaadata – minu arust poja kursakaaslased elasid vist Hektoris.
Ise õppisin Tartus 1990. aastate alguses – õppeaasta algul paigutati u 20 I kursuse noormeest madratsitega ühe ühiselamu kunagisse õppimistuppa. Üüriturgu siis polnud, majanduslikest võimalustest rääkimata. Jõuludeks olid kõik erinevate ühikate vahel ära jagatud. Muide, kuuesed toad olid tollal täiesti tavalised. Mina sugulaste juurde minna ei tahtnud ja sain õnneks koha ühiselamus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õppetoetust saab ja sai ka lähiminevikus hea õppimise eest.

Vaatasin järgi, et minu ajal olid õppetoetused ja vajaduspõhised õppetoetused, nüüd nimetatakse esimesi tulemusstipendiumideks. Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud, aga kui tulemuspõhist toetust ei saanud, siis järelikult ei õppinud hästi, mis teha.

Miks tudeng õppelaenu ei võtnud siis? See ongi ju mõeldud selleks, et saaks ülikoolis käia, mitte et ülejäänud pere sellepärast virelema peab, sest ühe lapse peale kulub liiga palju raha. Mul tasusid omal ajal vanemad korteriüüri, aga muud kulud maksin ise õppetoetuse (tulemuspõhise) ja õppelaenu abil.

Õppelaen oli sel ajal 1 920 eurot. Mõtle nüüd ise. Kas ja kui palju see abiks oleks selliste väljaminekute puhul? Sellest oleks jätkunud 2-3 -kuuks ja noorel oleks olnud aastateks kohustus kaelas. Õnneks, ülejäänud pere siiski ei virelenud. See, et laps lõpetab keskkooli ja läheb edasi õppima, ei tulnud mulle ju üllatusena. Olin selleks juba pikalt ettevalmistunud ja säästnud. Nurisesin vaid selle üle, et tõesti oleksin eelistanud, et laps oleks saanud elada 100-euroses (ehk sel ajal olid odavamadki hinnad?) ühikatoas kui, et 350-euroses (280 üür+ülejäänu kom.kulud) üürikorteri ühes toakeses. Sellega, et laps ühikakohta ei saa, ma tõesti ei osanud arvestada.

Sinu sellest lausest: “Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud…”, ei saanud ma üldse aru. Mis mõttes, kui oli võimalik tasuda 700 eurot? Kes ja kuidas seda oleks kontrollinud, mis võimalused mul on? Lapse kulud said ju tasutud suuresti säästudest, mitte palgast.

Kui mina ülikoolis käisin, siis oli õppelaen 17 000 krooni, õppetoetus koos sõidukompiga oli vist 1200 krooni, seega oli mul ilma suvekuid arvestamata igal kuul võimalik kulutada ca 3000 krooni, kuna üüri ei pidanud ise maksma, siis sain ilusti hakkama. Muidugi tol ajal oli 3000 krooni natuke teine raha kui täna 200 eurot, aga jagades õppetoetuse kuude peale ära, oleksid saanud igakuiselt 200 eur vähem maksta ja tudeng oleks midagi ka ise panustanud õppelaenu võrra. Aga iga pere enda otsus muidugi.

Vajaduspõhise õppetoetuse osas eeldasin, et ei oleks kvalifitseerunud, selleks peab sissetulek pereliikme kohta olema alla 468 euri kuus ja seega eeldasin, et 4-lapseline pere, kellel on võimalik iga kuu 700 euri maksta (või siis koguda säästudena summa, mis võimaldaks mitu aastat sellist summat maksta), on suurema sissetulekuga. Vajaduspõhine toetus on nagu sotstoetus, selleks peab oma sissetulekuid tõestama

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oojaa, see sugulaste juurde toppimine…

Ma olin üks selline, keda topiti. Onu juurde. Kahetoalisesse korterisse. Ja ei, mitte teise tuppa. See oli juba kahele õppurile – õele ja vennale – välja üüritud. Minu nurgakeseks oleks olnud elutuba, kus onu ise elas. Ja pummeldas. Ühes semudega.

Toppijateks olid mu vanemad, kes teatasid, et selle lõbu pean ma muuseas ise kinni ka maksma. 1500 kr kuus. Ei, mul ei olnud töökohta. Ja ma alles tegelesin ülikooli astumisega. Õnneks läks mul teistmoodi hästi ja ma ei ööbinud seal ühtki ööd. Küll aga käisin sealt vähehaaval oma asju ära viimas, mille armastavad vanemad sinna viinud olid. No ja vahel siis oli korteriuks üleüldse praokil, onu koos semudega viinaaurude sees magamas. Pft, siiamaani tulevad värinad peale.

Oma lastele sellist elluastumiskooli ei korralda ja palun ärge teie ka kunagi kellelegi nii tehke.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui mina ülikoolis käisin, siis oli õppelaen 17 000 krooni, õppetoetus koos sõidukompiga oli vist 1200 krooni, seega oli mul ilma suvekuid arvestamata igal kuul võimalik kulutada ca 3000 krooni, kuna üüri ei pidanud ise maksma, siis sain ilusti hakkama. Muidugi tol ajal oli 3000 krooni natuke teine raha kui täna 200 eurot, aga jagades õppetoetuse kuude peale ära, oleksid saanud igakuiselt 200 eur vähem maksta ja tudeng oleks midagi ka ise panustanud õppelaenu võrra. Aga iga pere enda otsus muidugi.

Vajaduspõhise õppetoetuse osas eeldasin, et ei oleks kvalifitseerunud, selleks peab sissetulek pereliikme kohta olema alla 468 euri kuus ja seega eeldasin, et 4-lapseline pere, kellel on võimalik iga kuu 700 euri maksta (või siis koguda säästudena summa, mis võimaldaks mitu aastat sellist summat maksta), on suurema sissetulekuga. Vajaduspõhine toetus on nagu sotstoetus, selleks peab oma sissetulekuid tõestama

Uudishimust läksin selle kooli ühikakohtade hindu vaatama. Ma siin enne arvasin, et on 100 eurot, siis näen, et 2-kahetoalises toas üks koht on 48 eurot, millele lisandub marginaalne summa kommunaalide eest. Nüüd ma olen ikka täitsa nördinud!

Õppelaenu võtmist mina õigeks ei pea. Ei ole lubanud ka teistel lastel seda võtta. Eelistan rahaasju planeerida ning aegsasti ettevalmistuda sellisteks kuludeks, mis on teada, et on ees ootamas. Säästa saab ka keskpäraste sissetulekute juures.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veel kord, ja hästi aeglaselt. Vastasin ainult ja ainult sellele postitusele, mis väitis, et ühikakohad ei ole Tartus probleem.

Paraku lisasid nii palju infot, et nüüd me arutame seda, et sul oli võimalik katta lapse vajadused pea täiel määral. Millega jäi mulje, et sa oleksid tahtnud meeleldi odavamalt läbi ajada sugulaste juures.
Oleksid pidanud paremini fokusseerima. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun rääkige, kus on ühikad mis majutavad teiste koolide noori. Meil üks gümnasist vajaks kohta, aga ei KHK ega tervishoiu kõrgkool paku vaba tuba.

Maaülikool. Aga ilmselt mitte enne oktoobrit, septembris tegeldakse vaid Maaülikooli tudengitega (kes soovib, kes kuhu mahutada jne)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun rääkige, kus on ühikad mis majutavad teiste koolide noori. Meil üks gümnasist vajaks kohta, aga ei KHK ega tervishoiu kõrgkool paku vaba tuba.

Maaülikool. Aga ilmselt mitte enne oktoobrit, septembris tegeldakse vaid Maaülikooli tudengitega (kes soovib, kes kuhu mahutada jne)

Tartu ülikool pakkus varem ka, sellest aastast pakuvad teiste koolide õpilastele millalgi sept-okt. Nende vanematesse hoonetesse saab sisuliselt kohe toa, kui oma õpilaste eelisaeg on läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks sa trollid mind? Sa rebid minu jutu mõtte kontekstist välja. Ma ei ole sugulasi sõnagagi maininud.

Issake, ma ju kirjutasin, et ära võta isiklikult, seega see oli näitlik neile, kes ei saa aru, et oma tudengi toppimine teise koju, pole ka seal kinnisvaras elavale perele odav lõbu, lisaks privaatsuse puudumisele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Halloo, kui inimesel pole raha, siis ta ei üüri 280 eurot + kommunaalid korterit. Siis üüritakse selline korter 4-6 peale! Ei pea elama tudengipõlves nagu miljonär, eriti mitte teiste arvel. Alati on tudengid olnud vaesed, elanud kasinalt, raha kokku hoidnud. Alles tänapäeva lumehelbekesed arvavad, et olgu kohe elamistingimused nagu Brunei sultanil. Kägu, ise ka vaene tudeng olnud ja 4-kesi ühes toas elanud ülikooli ajal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Halloo, kui inimesel pole raha, siis ta ei üüri 280 eurot + kommunaalid korterit. Siis üüritakse selline korter 4-6 peale! Ei pea elama tudengipõlves nagu miljonär, eriti mitte teiste arvel. Alati on tudengid olnud vaesed, elanud kasinalt, raha kokku hoidnud. Alles tänapäeva lumehelbekesed arvavad, et olgu kohe elamistingimused nagu Brunei sultanil. Kägu, ise ka vaene tudeng olnud ja 4-kesi ühes toas elanud ülikooli ajal.

Ma arvan lausa, et igaüks peaks “vaese tudengi” perioodi elus läbi tegema, see tuleks edaspidi kasuks, kui raskemad ajad peaksid ette tulema. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppelaen oli sel ajal 1 920 eurot. Mõtle nüüd ise. Kas ja kui palju see abiks oleks selliste väljaminekute puhul? Sellest oleks jätkunud 2-3 -kuuks ja noorel oleks olnud aastateks kohustus kaelas. Õnneks, ülejäänud pere siiski ei virelenud. See, et laps lõpetab keskkooli ja läheb edasi õppima, ei tulnud mulle ju üllatusena. Olin selleks juba pikalt ettevalmistunud ja säästnud. Nurisesin vaid selle üle, et tõesti oleksin eelistanud, et laps oleks saanud elada 100-euroses (ehk sel ajal olid odavamadki hinnad?) ühikatoas kui, et 350-euroses (280 üür+ülejäänu kom.kulud) üürikorteri ühes toakeses. Sellega, et laps ühikakohta ei saa, ma tõesti ei osanud arvestada.

Sinu sellest lausest: “Kui oli võimalik tasuda 700 eur kuus tudengi eest, siis vajaduspõhisele ei kvalifitseerunud…”, ei saanud ma üldse aru. Mis mõttes, kui oli võimalik tasuda 700 eurot? Kes ja kuidas seda oleks kontrollinud, mis võimalused mul on? Lapse kulud said ju tasutud suuresti säästudest, mitte palgast.

aga miks laps seal üürikas üksi laiutas? oleks võinud 1-2 kaasüürilist võtta ning elada nagu ühikas mitmekesi koos, oleks kulud 2-3x väiksemad olnud ning jäänud samasse suurusjärku ühikas elamise kuludega. ühikas ju samuti mitmekesi toas.
tartus on alati olnud noortel võimalus töötada, kasvõi mäkis, kauplustes (öösel) kaupa välja panna, toitlustusasutustes jne. pisikestes kohtades elades võib olla probleeme töö leidmisega, tartus on osaajaga lihttööd alati saada. lihtsalt paljud ei taha seda.
oma suguslastegi hulgas on selliseid, kes vanematele kurdavad, et tööd on võimatu leida, ise aga ei kandideerigi või ei lähe vestlusele kohale. tundes palju personalijuhte olen mõnel sugulase võsukesel silma peal hoidnud ning nö soovituse (lapsukese teadmata) kaasa andnud, kui vanem räägib, et näe, seal pakuti tööd, laps pidi ka kandideerima, äkki lõpuks näkkab. tulemuseks on see, et lapsuke ei ilmu isegi vestlusele, pärast vanemad kurdavad, kuidas laps ei leia kuidagi tööd.
no miks peakski helbeke pingutama ja tööle minema, kui vanemad kõik asjad niikuinii kinni maksavad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga miks laps seal üürikas üksi laiutas? oleks võinud 1-2 kaasüürilist võtta ning elada nagu ühikas mitmekesi koos, oleks kulud 2-3x väiksemad olnud ning jäänud samasse suurusjärku ühikas elamise kuludega. ühikas ju samuti mitmekesi toas.

Inimene kirjutas ju, et ei laiutanud üksi:
“Lõpuks sai laps üürikorterisse ühe toa, minu mõistes üüratu hinnaga. Teistes tubades elasid ka üliõpilased.”
Ühe toa eest 280+kommunaalid tundub üüratu tõesti, kui see tuba just väga suur, eriliselt uhkes majas ja eriliselt uhke sisustusega polnud.
Ühikas on odav, sest toad on enamasti pisikesed, pmst rendid voodikohta, kogu aeg kellegagi ninapidi koos.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

aga miks laps seal üürikas üksi laiutas? oleks võinud 1-2 kaasüürilist võtta ning elada nagu ühikas mitmekesi koos, oleks kulud 2-3x väiksemad olnud ning jäänud samasse suurusjärku ühikas elamise kuludega. ühikas ju samuti mitmekesi toas.

Inimene kirjutas ju, et ei laiutanud üksi:

“Lõpuks sai laps üürikorterisse ühe toa, minu mõistes üüratu hinnaga. Teistes tubades elasid ka üliõpilased.

Ühe toa eest 280+kommunaalid tundub üüratu tõesti, kui see tuba just väga suur, eriliselt uhkes majas ja eriliselt uhke sisustusega polnud.

Ühikas on odav, sest toad on enamasti pisikesed, pmst rendid voodikohta, kogu aeg kellegagi ninapidi koos.

kus ta seda kirjutas, et teistes tubades elasid ka üliõpilased???

tsitaat oli

Nurisesin vaid selle üle, et tõesti oleksin eelistanud, et laps oleks saanud elada 100-euroses (ehk sel ajal olid odavamadki hinnad?) ühikatoas kui, et 350-euroses (280 üür+ülejäänu kom.kulud) üürikorteri ühes toakeses. Sellega, et laps ühikakohta ei saa, ma tõesti ei osanud arvestada.

ning siin pole teistest üliõpilastest samas korteris sõnagi ning 280 + kommunaalid on tavaline 1toalise korteri üür tartus. kusagil ühiskorteris 1 toa eest on 280 ilmselge liialdus maksta

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Öösel töötmist ma küll normaalseks ei pea. Need paar aastat ülikooli tuleks maksimaalselt õppida.

Lähedase sugulase puhul, näiteks minu vennatütar, poleks probleemi võtta, kui on selline hädaolukord ja mul on korteris ruumi. Probleem oleks pigem mehele, sest temale on ta ju võõras inimene. Ja minule oleks probleem, kui kostile tahab mehe sugulane.

Tänapäeva uued korterid ja majad on väga avatud planeeringutega. Elutuba enamasti ilma ukseta ja ühendatud köögiga. Sinna ei saa isegi paariks ööks kedagi majutada. Ostetakse kinnisvara enamasti siis kui lapsed väiksed ja ei mõelda, et laste teismeliseks saades tahavad kõik rohkem privaatsust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veidi jääb segaseks, et kuidas see ülikooli minek nii ootamatult tuleb? Kui ei ole endal pead varem hakata lapse/laste jaoks koguma, siis tuleb tulevasel üliõpilasel endal tööle minna ja kooli jaoks koguma hakata. Sugulasi või muud maailma oma saamatuses süüdistada on naiivne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 185 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud tudengite pressimine sugulaste juurde elama