Minu tekkinud mõte oli selline, et õhtul on nn. töötasu aeg, kui tegutsemisest väsinud olen. Aga töötasu ei tule 🙁 ja siis muutungi nõrgaks ja kurvaks ja hakkan sööma ja kurbi mõtteid mõtlema. Igihaljas premeerimissüsteem.
Kas näiteks meeldivate raamatute lugemine ei sobiks õhtuseks “töötasuks”?
Kes siin soovitab alles õhtul kella 20 ajal jalutama, jooksma minna või joogat teha, siis mulle nii hiline õhtune füüsiline aktiivus ei sobiks! Kui ma läheks ja jookseks – tulemus oleks see, et ma ei saaks pärast rahulikult uinuda! Kella 20-ks hiljemalt peaks mina olema juba vähemalt jooksuringilt, aiatöölt vms. füüsiliselt tegevuselt tagasi tulnud ja dushi alla läinud.
Ja siis söön hästi kergelt ja kustutan köögis tuled – köök on selleks päevaks “lukus”, rohkem ma sinna ei lähe. Ühtegi tööd-toimetust ka enam ei tee. Istun hästi mugavalt, võtan meeldiva raamatu, loen ja puhkan.
Üks võimalusi oleks vara magama minna, kui tunnen, et too juhtima kipub – aga mul on lapsed, mitte enam väikesed, aga ma ei jää magama, kui majas elu keeb (ja kell 21-22 teismelistel ju elu keeb alles, ei saa sundida neid nii vara hiilima).
Minujaoks õhtul päevast väsinuna istuda ja mitu tundi segamatult meeldivat raamatut lugeda ongi see “töötasu”, mis töötab.