Teema: Tugevast ülekaalust vabaks

#3750093:

Mis asi on pump ja millises Eesti raviasutuses sellega tegeletakse?

Mina panin Christinas Cliinikus ja täpne termin kodulehel maopael, aga kliiniku juhataja rääkis kogu aeg et pump ja pump.

Hind 3990 EUR. Mina olen rahul ja paari a pärast võtan välja.

Minu ülekaaluga just see op norm, maovähendust +25 kg ei saa vist, aga selle op saab edasi teha mao vähendus opiks kui vaja.

Maovähendus oppi mina ei soovinud ka.

https://www.christinasclinic.ee/et/hinnakiri/#operatsioonidkehakaalualandamiseks

#3750791:

#3748770:

Lõpuks otustasin nii: panin maopumba/-klambri (erakliinikus ja ise maksin, oli vist mingi 4000€). Vanust oli tol hetkel 40.

Kui kaua sul see pump siis nyyd peal on olnud? Kas toitainete ja vitamiinide puudust ei tule, kui syya ei saa?

pump on olnud 2,5 a. See ei ole maovähendus op, et tekib vitamiinipuudus. Üks tuttav pani ja võttis alla 15 kg, sai sellega nö kaalu languse käima ja pärast võttis veel -15 kg. Lisaks on üks Eesti väga tuntud ja ilus laulja selle endale pannud. Ta oli vist isegi -40kg vahepeal. Nime mõelge ise, mina seda siia kirjutama ei hakka, aga ka temale tundub on see elupäästev olnud. 40 ülekg pole naljaasi.

#3751420:

Ma olen ka ülekaaluliste suguvõsast pärit. Pärast neljakümmet hakkab kaal kogunema, viiekümnendates juba ülekaal enamikul väga suur. Mina ise olen samas vanusegrupis ja see õnnelik, kellel pole üldse kaaluga mingit muret. Isegi eriti toitu ei pea piirama. Aga ma olen ainus, kes eluaeg jõudu on treeninud. Valem on selline: kaks korda nädalas tugev jõutreening (ikka suurte raskustega, nii et lihased punnis, mitte nende väikeste hantlikestega, millest pole midagi kasu) ja kaks korda nädalas aeroobne treening. Arvan, et see aitabki vormis püsida, sest ainevahetus on mul tänu lihastele kiire. Mõni küsib, miks ma ennast piinan, aga minu jaoks oleks näljutamine kordades piinavam.

Ehk siis sa ei ole pärit mitte ülekaaluliste vaid lodevate suguvõsast. Elustiil on see, mis määrab kehakaalu, mitte mingid geenid.

#3751569:

#3750738:

Ma üritasin aastaid abi saada toitumisnõustajatelt, arstidelt ja peale uuringuid ja konsulteerimisi jõudis kolm erinevat arsti samale järeldusele – stress. See on kirjas ka mu haigusloos koos vastavate soovitustega. Kehakaal niimoodi jaotubki, et kõht on ees nagu lõpurasedal, lõua all on kaks lotti, aga käed-jalad-tagumik on suhteliselt OK ja nende järgi rõivaid ostes võiksin kanda suurust 38-40 (kõhu tõttu 48-52). Magusat jälestan! Minu piiriks on pool väikest õuna või pool šokolaadikommi, üle selle võtab südame läikima. Minu nõrkus on kõik tumerohelised (leht)köögiviljad erineval kujul (pesto, hautatud, salatina, wokituna) ja hea kala. Vahel patustan ka aasia toiduga, mis pole nii tervislik.

Ükski inimene kes ise pole veel ülekaaluga kimpus olnud, ei peaks sel teemal teistele näpuga näitama ega õpetusi jagama. Te ei tea ju tegelikult tuhkagi. Olin ka 34a oma elust normaalkaalu alumise piiri peal ja õpetasin inimesi õigesti toituma ja olema, vaatasin paksudele viltu, aga ühel hetkel hakkas endal kaal tõusma ja enda tarkusest polnud enam mingit kasu, kõik see tore teooria on prügi kui jutt pole 5-10kg kaotusest, mis lihtsalt veidi laisema elustiiliga külge istutud. Ülekaaluks on nii palju muid põhjuseid, millega tegeleb meditsiin, mitte Perekooli käod.

Et siis rohelistest lehtköögiviljadest tüsened? Ise ka usud seda pläma?

Tahtsin sama öelda.
Mitu korda peab siia teemasse kirjutama – organism ei suuda õhust rasva sünteesida. Kui sööd vaid vajaliku hulga kaloreid siis kulutad need ära ja see liigne mida endale sisse kühveldad koguneb pekina sulle polstriks. Olgu sul või kogu maailma stress. Ma usun, et inimesed olid koonduslaagrites väga stressis aga vähemalt pole piltide pealt näha neid õnnelikke “geenetiliselt pakse” inimesi (mingit kapsasuppi neile ju anti ja kommenteerija väidab, et läheb paksuks porgandi nägemisest juba).

Pakkusin mingi aeg tagasi sarnases teemas – tule üheks kuuks minu maamajja suvitama. Pakun sulle vajalikku kaloraaziga tervislikku toitu ja piisavalt füüsilist tegevust. Millegipärast keegi “geneetiliselt paksudest” ei soovinud seda võimalust kasutada. Võib-olla oli asi selles, et kirjutasin ka seda, et lähm pood on ca. 25 km kaugusel (ehk puudub võimalus rämpsu tankimas käia).

#3751591:

#3751569:

#3750738:

Ma üritasin aastaid abi saada toitumisnõustajatelt, arstidelt ja peale uuringuid ja konsulteerimisi jõudis kolm erinevat arsti samale järeldusele – stress. See on kirjas ka mu haigusloos koos vastavate soovitustega. Kehakaal niimoodi jaotubki, et kõht on ees nagu lõpurasedal, lõua all on kaks lotti, aga käed-jalad-tagumik on suhteliselt OK ja nende järgi rõivaid ostes võiksin kanda suurust 38-40 (kõhu tõttu 48-52). Magusat jälestan! Minu piiriks on pool väikest õuna või pool šokolaadikommi, üle selle võtab südame läikima. Minu nõrkus on kõik tumerohelised (leht)köögiviljad erineval kujul (pesto, hautatud, salatina, wokituna) ja hea kala. Vahel patustan ka aasia toiduga, mis pole nii tervislik.

Ükski inimene kes ise pole veel ülekaaluga kimpus olnud, ei peaks sel teemal teistele näpuga näitama ega õpetusi jagama. Te ei tea ju tegelikult tuhkagi. Olin ka 34a oma elust normaalkaalu alumise piiri peal ja õpetasin inimesi õigesti toituma ja olema, vaatasin paksudele viltu, aga ühel hetkel hakkas endal kaal tõusma ja enda tarkusest polnud enam mingit kasu, kõik see tore teooria on prügi kui jutt pole 5-10kg kaotusest, mis lihtsalt veidi laisema elustiiliga külge istutud. Ülekaaluks on nii palju muid põhjuseid, millega tegeleb meditsiin, mitte Perekooli käod.

Et siis rohelistest lehtköögiviljadest tüsened? Ise ka usud seda pläma?

Õpi lugema. Kui isegi üht sõna ei suuda kokku lugeda, siis on palju nõuda, et ülejäänud kommentaaridest mingit laiemat pilti suudaks kokku panna. Seleta nagu lapsele. Paksusaated ja Orgu teavad ja kuniks te saledad olete, võitegi nende tõdede järgi talitada ????

Pole iialgi ühtegi paksusaadet vaadanud ja Orgu saade (vaatasin esimest osa) on minu arust täiesti mõttetu – mängitaks rahaahnuse mitte tervisliku vormi saavutamise peale.

Aga sina ole ilus, rõõmus ja tubli trulla edasi 🙂

#3751487:

#3751418:

#3751293:

#3751244:

#3751224:

#3751122:

Trennil on kaalukaotuse juures suhteliselt väike osa, esmane on siiski toitumine. See teema on toitumisest ja kogu oma päevakava ja tegevusnimekirja ei pidanud keegi ette tooma. Juba ainuüksi minu stressiallikad (veider neid nii nimetada) tingivad selle, et iga päev saab nii aeroobset kui ka jõutrenni korralikult. Lisaks on mul kolm koera, kellest kahega teen trenni ja võistlen agility’s, mis nõuab väga head võhma. Teeme nii, et tuled siia uuesti rääkima 20a pärast kui sul mingi elukogemus on. Praegu võib lihtsalt kokku leppida, et me ei nõustu üksteisega.

Ma olen hetkel 49 aastat vana, seega elukogemust on küll.

Miks ei saa kõrvaldada stressiallikaid? Või kui ei saa, siis muudad oma suhtumist.

Oled sa jah. Elu vähegi näinud inimene teab väga hästi, et kõik siin elus pole inimese enda teha ja suudab ise välja mõelda mitmeid stsenaariume kas ja miks. Muuda suhtumist? ???? Kulla inimene, kõik minuga kokku puutuvad ja mind tundvad inimesed niigi küsivad ja imestavad kuidas ma enda olukorras nii positiivseks olen suutnud jääda ja mingi kägu räägib et muuda suhtumist. ???? Minu olukorrast leebemas olevad inimesed teevad suitsiide, aga mul on neid stressiallikaid korda kolm. Märksõnadeks töö eesliinil, ööpäevaringset hoolt vajavad lähedased kahes erinevas maakonnas, nõrga tervisega mees, suitsiidne laps, sügava puudega laps. Hakka kõrvaldama, tarkpea. Mille/kelle sa esimesena välja praagiksid?

Mul endal pole enda saatusega mingit probleemi, ümber kõik teevad nägusid et nii raske kindlasti. Minu jaoks igapäevaelu. Nii haige suhtumisega ühiskonnas on mul aga küll probleeme nagu siin teemas. Selliste koolikiusajate tõttu ongi mu laps suitsiidne näiteks. Pole vahet kui palju talle kodus korrutame et ta on kõike kõige paremat väärt, sellised kiusajad teevad selle töö kõik maatasa. Ole sale, sa ei ole seetõttu rohkem väärt ja seda on korduvalt lahatud selles teemas, miks. Suurem osa saledaid ei mõtle ju üldse oma toitumise peale, mõtlema hakatakse alles siis kui kg juurde tulevad. Näen seda hästi oma klientide pealt.

Ja õgimine teeb meele rõõmsamaks ? Normaalkaalus on kergem rabeleda eesliinil, aidata abituid jne. ….

Kui inimesel on nii suur koormus peal, siis ta peab ka sööma. Pool näljane inimene ei ole meeldiv kaaslane ega aitaja. Toitainete ja vitamiinidefitsiidis kehaga võid joogat teha, lugeda ja ehk ka harjumuspärast kontoritööd teha, aga mitte sellist pinget taluda nagu tsiteeritul. Paljudele geneetiliselt mittesaledatele saab kehakaalu normis hoidmusest tihti elu sisu ja prioriteet, inimesed, kel on aga suuremad väljakutsed elus, ei saa sellele “üllale” eesmärgile keskenduda. Pealegi nagu siinsest foorumist aru saada, teeb pooltühi kõht ja pidevate piirangute ja range distsipliini läbi saavutatud kõhnus inimese kurjaks ja kibestunuks. Ja mõtlemise must-valgeks. Parem sööge ise kõht täis ja jätke teised trullakamad ka rahule. kas üks 49 aastane kaalub 10 kilo vähem või rohkem ei oma ka erilist tähtsust.

Nõus sinuga, et kui on inimesel koormus siis ta peab sööma aga süüa saab ka nii, et ei ole näljast nõrkemas ja ei tangi endale tühja rasva selga.

Ürita endale ette kujutada, et kõik normaalkaalus inimesed ei tee ainult joogat ja ei ole vitamiini ega toitainete vaeguses – mõni jookseb maratone, teeb kaasa triatlone ja treenib päevas keskmiselt 2-3 tundi. Ja seda mitte selleks, et olla kõhn vaid selleks, et tegeleda omale meelepärase harrastusega. Ja toitub TERVISLIKULT ehk tarbib nii palju häid kaloreid kui vajalik ja mitte rohkem.

Kujutan muidugi ette. See kõik, mis sa välja tood ongi arutu oma kehale pühendumine. Sellistel inimestel ongi elus peamine motivatsioon ja eesmärk kaalu kontrollida ja keha vormida. See tiivustab neid. Aga kujuta ette, et osadel on elus suuremaid väljakutseid ja sisukam elu kui maratonid ja 3 kuni 4 tundi päevas treenimine. Omaste hooldamine ja eesliini töö on suur vaimne ja füüsiline pinge, inimesel ei jää selle kõrvalt vaimuenergiat veel kaloreid lugeda ja pooltühja kõhtu kannatada.

#3751628:

inimesel ei jää selle kõrvalt vaimuenergiat veel kaloreid lugeda ja pooltühja kõhtu kannatada.

Kus sul see pooltühi kõht on, kui sa paks oled?

#3751610:

Ja paljud saavad ka valimatult saiakesi süüa, ilma kosumata.

Ei, need ei ole paljud, need on väga vähesed. Ja isegi kui saaks, siis miks peaks valimatult saiakesi sööma? Kas see on mingi nägemus ideaalsest elust?

#3751628:

#3751487:

#3751418:

#3751293:

#3751244:

#3751224:

#3751122:

Trennil on kaalukaotuse juures suhteliselt väike osa, esmane on siiski toitumine. See teema on toitumisest ja kogu oma päevakava ja tegevusnimekirja ei pidanud keegi ette tooma. Juba ainuüksi minu stressiallikad (veider neid nii nimetada) tingivad selle, et iga päev saab nii aeroobset kui ka jõutrenni korralikult. Lisaks on mul kolm koera, kellest kahega teen trenni ja võistlen agility’s, mis nõuab väga head võhma. Teeme nii, et tuled siia uuesti rääkima 20a pärast kui sul mingi elukogemus on. Praegu võib lihtsalt kokku leppida, et me ei nõustu üksteisega.

Ma olen hetkel 49 aastat vana, seega elukogemust on küll.

Miks ei saa kõrvaldada stressiallikaid? Või kui ei saa, siis muudad oma suhtumist.

Oled sa jah. Elu vähegi näinud inimene teab väga hästi, et kõik siin elus pole inimese enda teha ja suudab ise välja mõelda mitmeid stsenaariume kas ja miks. Muuda suhtumist? ???? Kulla inimene, kõik minuga kokku puutuvad ja mind tundvad inimesed niigi küsivad ja imestavad kuidas ma enda olukorras nii positiivseks olen suutnud jääda ja mingi kägu räägib et muuda suhtumist. ???? Minu olukorrast leebemas olevad inimesed teevad suitsiide, aga mul on neid stressiallikaid korda kolm. Märksõnadeks töö eesliinil, ööpäevaringset hoolt vajavad lähedased kahes erinevas maakonnas, nõrga tervisega mees, suitsiidne laps, sügava puudega laps. Hakka kõrvaldama, tarkpea. Mille/kelle sa esimesena välja praagiksid?

Mul endal pole enda saatusega mingit probleemi, ümber kõik teevad nägusid et nii raske kindlasti. Minu jaoks igapäevaelu. Nii haige suhtumisega ühiskonnas on mul aga küll probleeme nagu siin teemas. Selliste koolikiusajate tõttu ongi mu laps suitsiidne näiteks. Pole vahet kui palju talle kodus korrutame et ta on kõike kõige paremat väärt, sellised kiusajad teevad selle töö kõik maatasa. Ole sale, sa ei ole seetõttu rohkem väärt ja seda on korduvalt lahatud selles teemas, miks. Suurem osa saledaid ei mõtle ju üldse oma toitumise peale, mõtlema hakatakse alles siis kui kg juurde tulevad. Näen seda hästi oma klientide pealt.

Ja õgimine teeb meele rõõmsamaks ? Normaalkaalus on kergem rabeleda eesliinil, aidata abituid jne. ….

Kui inimesel on nii suur koormus peal, siis ta peab ka sööma. Pool näljane inimene ei ole meeldiv kaaslane ega aitaja. Toitainete ja vitamiinidefitsiidis kehaga võid joogat teha, lugeda ja ehk ka harjumuspärast kontoritööd teha, aga mitte sellist pinget taluda nagu tsiteeritul. Paljudele geneetiliselt mittesaledatele saab kehakaalu normis hoidmusest tihti elu sisu ja prioriteet, inimesed, kel on aga suuremad väljakutsed elus, ei saa sellele “üllale” eesmärgile keskenduda. Pealegi nagu siinsest foorumist aru saada, teeb pooltühi kõht ja pidevate piirangute ja range distsipliini läbi saavutatud kõhnus inimese kurjaks ja kibestunuks. Ja mõtlemise must-valgeks. Parem sööge ise kõht täis ja jätke teised trullakamad ka rahule. kas üks 49 aastane kaalub 10 kilo vähem või rohkem ei oma ka erilist tähtsust.

Nõus sinuga, et kui on inimesel koormus siis ta peab sööma aga süüa saab ka nii, et ei ole näljast nõrkemas ja ei tangi endale tühja rasva selga.

Ürita endale ette kujutada, et kõik normaalkaalus inimesed ei tee ainult joogat ja ei ole vitamiini ega toitainete vaeguses – mõni jookseb maratone, teeb kaasa triatlone ja treenib päevas keskmiselt 2-3 tundi. Ja seda mitte selleks, et olla kõhn vaid selleks, et tegeleda omale meelepärase harrastusega. Ja toitub TERVISLIKULT ehk tarbib nii palju häid kaloreid kui vajalik ja mitte rohkem.

Kujutan muidugi ette. See kõik, mis sa välja tood ongi arutu oma kehale pühendumine. Sellistel inimestel ongi elus peamine motivatsioon ja eesmärk kaalu kontrollida ja keha vormida. See tiivustab neid. Aga kujuta ette, et osadel on elus suuremaid väljakutseid ja sisukam elu kui maratonid ja 3 kuni 4 tundi päevas treenimine. Omaste hooldamine ja eesliini töö on suur vaimne ja füüsiline pinge, inimesel ei jää selle kõrvalt vaimuenergiat veel kaloreid lugeda ja pooltühja kõhtu kannatada.

Soovid suuremat sorti medalit või väiksemat sorti ausammast ? Jah, rügad teiste nimel aga oma elu jääb elamata …..

Mis arutu oma kehale pühendumine ? Lisaks trennidele ja maratonidele olen suutnud teha ka karjääri, huvituda kunstist, ajaloost, reisinud tarbeks, lapsed üles kasvatanud, koeraga koolis käinud ja temaga tegelenud, jumaldan kokkamist …

Sa meenutad mulle minu ema – ta tagus/taob vastu rinda kuidas tema on oma elu perekonna ja abitute aitamisele pühendanud  ja nüüd kõik peavad talle elu lõpuni tänulikud olema, tegelikult ei ohverdanud ta midagi – talle lihtsalt meeldis kui keegi vajas tema abi (tundis ennast kuidagi paremana …).

#3751887:

#3751833:

#3751804:

#3751610:

Ja paljud saavad ka valimatult saiakesi süüa, ilma kosumata.

Ei, need ei ole paljud, need on väga vähesed. Ja isegi kui saaks, siis miks peaks valimatult saiakesi sööma? Kas see on mingi nägemus ideaalsest elust?

Mitte ideaalne vaid tavaline elu võiks olla selline, et ei peaks end liigselt piirama. Võib ju süüa seda, mille järgi isu on ja söömine muuseas ka üks olulisemaid ja lihtsamaid naudinguid siin elus. Milleks see masohhism vajalik. Elage oma elu ja jätke teiste kehakoostis rahule.

Aga kui saiakesed ei meeldi ? Siis olen tühine ? Meeldivad hoopis mereannid, puuviljad, juurikad. Iga kell valin pähklid/oliivid enne valget suhkrusaia – mitte kaalu jälgimise eesmärgil vaid lihtsalt ei maitse. Selle eest söön jäätist liitrite kaupa ????

Söö ükskõik mida peaasi et saad kõhu korralikult täis, siis tuju ka rõõmsam. Las teised ka söövad, mida tahavad. Arvan, et olulisem kui kehakaal ja koostis on ikka inimese isiksuseomadused, võimed, see kui palju inimesel maailmale anda on ja et ta ise elust rõõmu oskab tunda. Maratoni jooksmine ei too erilist kasu maailmale ja ka inimesele endale. Pigem ka ju sõltuvus, arstid on sellest palju rääkinud ja ei soovitata küll kuidagi sellist ekstreemset koormust kehale. Samuti 3 tunnised treeningud-ogar värk. Liigne füüsiline koormus on kehale suuremgi stress kui mõningane ülekaal. Eriti vanemate üle 40 aastaste inimeste puhul. Kehas tekib lausa põletikuline aktiivsus.

#3751833:

#3751804:

#3751610:

Ja paljud saavad ka valimatult saiakesi süüa, ilma kosumata.

Ei, need ei ole paljud, need on väga vähesed. Ja isegi kui saaks, siis miks peaks valimatult saiakesi sööma? Kas see on mingi nägemus ideaalsest elust?

Mitte ideaalne vaid tavaline elu võiks olla selline, et ei peaks end liigselt piirama. Võib ju süüa seda, mille järgi isu on ja söömine muuseas ka üks olulisemaid ja lihtsamaid naudinguid siin elus. Milleks see masohhism vajalik. Elage oma elu ja jätke teiste kehakoostis rahule.

Et siis ikka pigem määravad need “geenid” sul tahtejõudu mitte midagi muud.

Väga stressirikas töö tekitab kortisoli.. kirjutad nii.
Kuidas seda määratakse ja mis ravi selleks on?

#3752294:

Kui inimene peab normaalkaalus püsimiseks kasutama pidevalt tahtejõudu, on ta siiski geneetiliselt aeglase ainevahetusega inimene. Ma ei usu et minu suguvõsa ja paar sõbrannat on nii ebardlikud anomaaliad. Kaloreid pole kunagi arvestanud. Jõusaale pole külastanud.  Tahtejõud on olemas küll aga söögilauas seda keegi rakendama ei pea.

Sa oma sõbrannadega oled vanuses 45+?

#3751934:

#3751522:

Lisaks on üks Eesti väga tuntud ja ilus laulja selle endale pannud. Ta oli vist isegi -40kg vahepeal.

Synne ????

kas ta ütles selle meedias kuskil välja või rahvas spekuleerib?

• #3752411:

  #3752344:

  35+

  Oodake siis veel 10 aastat, siis peaks näha olema, mis treenimatus ja vabalt söömine teeb.

  Kui kehakaal sõltub vaid toidu kaloraazhist, nagu te siin veenda üritate, siis miks peaks viiekümnendaid kartma. Te ei taha ju kuidagi väita et ainevahetuslikud muutused toidust saadavat energiat kuidagi mõjutavad.