Esileht Ajaviite- ja muud jutud tugi, kui on raske

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: tugi, kui on raske

Postitas:
Kägu

Kas teie saate tuge teiste rasket elu rõhutavast ja/või riiki kiruvast “lohutamisest”? Näiteks käite arstil, saate diagnoosi, jagate seda ning siis kuulete lugusid, kuidas nendel on ja keda nad veel teavad haige olevat. Teine variant, kui hakatakse tulihingeliselt riiki, arste ja süsteemi kiruma.
Näited ei pruugi olla tervisega seotud, ka teiste raskete elusündmuste puhul – kas sinu probleemi nn ületrumpamine on sulle abiks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei ole. See näitab “aitaja” kehva psühholoogilist ettevalmistust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
janejane

Jah, mina olen saanud teiste kogemustest nõu ja abi ja tuge.
Teadmine, et teised on sama tee läbi käinud ja elu läheb lõpuks ikka edasi annab mingi…perspektiivitunnetuse vms.
Üks nõmedamaid asju, mida mina oma mätta otsast näen, ongi selline “vaikides ja väärikalt” üksi kannatamine. Tegelikkuses ei ole selles midagi väärikat ega kangelaslikku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, mina olen saanud teiste kogemustest nõu ja abi ja tuge.

Teadmine, et teised on sama tee läbi käinud ja elu läheb lõpuks ikka edasi annab mingi…perspektiivitunnetuse vms.

Üks nõmedamaid asju, mida mina oma mätta otsast näen, ongi selline “vaikides ja väärikalt” üksi kannatamine. Tegelikkuses ei ole selles midagi väärikat ega kangelaslikku.

Siin tuleks eristada kogemusnõustamist ja ületrumpamist stiilis “ah, sul on see tühiasi, vaat kus mul / minu tuttaval ikka…”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas teemaalgatus on ajendatud Õhtulehe töökiusamise artiklist? Seal tõepoolest töökaaslane usaldas oma kolleegile oma raske eluperioodi ja mida tegi kolleeg? Arvas et ta “aitab” ning laterdas töökaaslase probleemid teistele edasi, millega kaotas oma usalduse. Kui usaldus on kaotatud, siis on see kaotatud. On inimesi, kes võivad toeks olla, kuid suurem jagu inimesi elab siiski oma egost lähtudes oma elu ning neile ei lähe korda teiste inimeste raskem eluperiood. Sõpru tuntakse hädas ja olete ise meediast lugenud paljude inimeste killukesi sellest, kuidas raskemal eluperioodil jooksevad paljud minema ning tulevad tagasi alles siis kui hädaline on jälle jalgele tõusnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kogemusnõustamist meie meditsiini- ja sotsiaalsüsteemis paraku (tararah, jõudsingi kiirelt riigi jms kirumiseni) vajalikul määral olemas ei ole.
Jääbki vaid nö ületrumpamine, mis vbl esimesel hetkel tundubki nõme, et nojah, niipalju siis minu probleemist, pisut hiljem aga kui oma egost üle oled saanud, annab perspektiivitunde.
Inimestel on vahel kalduvus uppuda enesehaletsusse, iga asi, mis sellest välja raputab, on abiks.
Iseasi, kui see on korduv muster ja inimene tunneb, et teda tõesti ei kuulata. Siis võiks oma suhted üle vaadata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin on jah vahe, et kas seda räägitakse nö. ületrumpamiseks, et “oh, mis nüüd sina.. mul/tal/kellelgi kolmandal on ju hoopis hullem” või siis osatakse seda teha nii, et just annab tunnet, et ei ole oma mure ja probleemiga ainus ja üksik maailmas…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui mina oma tervisemuret jagasin, siis ei mäleta, et oleksin teiste samaväärseid või veel kurvemaid lugusid kuulnud. Mäletan, et mind kuulati ja kuulati, tagantjärgi imestan, kuidas küll jaksati. Mul oli vaja rääkida, oli vaja kuulajaid. Ise ma ei suutnud olla kuulaja, kõik keerles minu, mitte teiste haiguse ümber. Õnneks sain terveks, suured tänud minu nn kaaskannatajatele!
Teiste hädad ei pisenda minu oma sugugi!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas lohutamisest abi on, aga rääkimisest on kindlasti. Elus on lihtsam elada avatud kaartidega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas lohutamisest abi on, aga rääkimisest on kindlasti. Elus on lihtsam elada avatud kaartidega.

Aga võita on kergem vähem avatud kaartidega. Avatud kaartidega ju teised teavad, mis kaardid sul on, ja kui on viletsad kaardid, siis on isegi sellel sind kerge lüüa, kellele ainult natuke paremad kaardid kätte on juhtunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas lohutamisest abi on, aga rääkimisest on kindlasti. Elus on lihtsam elada avatud kaartidega.

Aga võita on kergem vähem avatud kaartidega. Avatud kaartidega ju teised teavad, mis kaardid sul on, ja kui on viletsad kaardid, siis on isegi sellel sind kerge lüüa, kellele ainult natuke paremad kaardid kätte on juhtunud.

Noh, mis sorti löömist sa ootad ja kardad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga võita on kergem vähem avatud kaartidega. Avatud kaartidega ju teised teavad, mis kaardid sul on, ja kui on viletsad kaardid, siis on isegi sellel sind kerge lüüa, kellele ainult natuke paremad kaardid kätte on juhtunud.

Kui sa suudad mängida lahtiste kaartidega, siis on sind raske, kui mitte võimatu lüüa! Teisel, susserdajal, kukuvad kaardid lihtsalt käest!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei, ei saa. See oleks äärmiselt ärritav. Esiteks, miks peaksin oma hädasid kellelegi rääkima? Enamus inimesi hakkaks (kas vöi viisakusest) lohutama vöi maailma kiruma, ja see oleks juba eriti ärritav. Räägin oma probleemidest musta huumoriga vöi neutraalselt paari sönaga ja ainult neile paarile inimesele kellelt tuleb vastu mingi sarkastiline yhelauseline nali, vöi siis “nojah, nii se vahel läheb” ja siis jätkame teisel teemal. Vihkan totaalselt probleemide heietamist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei, minu probleemi ületrumpamine kindlasti abiks ei ole. Samas aga on mõni selline lugu siiski ka julgustav ja lootust andev, et kõik võiob siiski veel ka paremuse poole minna.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud tugi, kui on raske