Aga kui probleem ongi selles, et elu tundub mõttetu? Ei suuda seda elumõtet leida.
Mõtlesingi, et see diivanil lösutamine tundub ülimõttetu, aga olgem ausad, elu ongi mõttetu nagu eelmine juba ütles. Pole aimugi, mis suurt mõtet inimesed taga ajavad.
Aga kui probleem ongi selles, et elu tundub mõttetu? Ei suuda seda elumõtet leida.
Ühinen eelnevate kägudega, et kui ei kuulu nende hulka kes leiavad omaelule mingi suure mõtte ja missiooni – näiteks mingi uue ja ajalugu muutva ravimi leiutamine vms. – siis ehk tulebki lõpetada suure elumõtte otsingud ja elada neile pisiasjadele, mis endale meeldivad.
Mõnikord ka püüatakse elada nii, nagu arvatekse, et kellegi teise arvates õige on. Ja siis on see elu mitte-endapärane nagu sea seljas sadul. Ja tekib rahulolematus.
Korralik pikk ööuni ja liigutamine aitab ajukeemia paremini korda saada. Siis tekib ka tagasi see oskus pisiaajadest rõõmu tunda. Eks ma ise tean, et neid kahte on raske saavutada, kui oled parasjagu depressioonis aga samm haaval liigu sinna suunas.
Tühjus, tahtetus ja valu tekib kui sinu reaalne igapäevane elu ei vasta sinu ootustele sellest milline see peaks olema. See on nagu auk millel on kaks äärt. Ja saad tegeleda mõlema äärega. Saad tegutseda selleks et viia oma elu soovitud olukorrale lähemale. Aga saad ka tegeleda teise kaldaga- ehk reaalsemalt hinnata oma soove, kas need on saavutatavad, võibolla peaksid neid vähendama, leidma viise olla õnnelik ja rahul ja tänulik vähemaga.
igati sinu kätes viia see auk võimalikult väikeseks, rahulolusse ülehüpatavalt väikeseks.
