hakkame jooma
Esileht › Ilu ja tervis › Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta
Teema: Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta
Lihtsalt niisama, ilma hinnanguid andmata küsin, mida selline ühe purgi õlle tarbimine annab? Suminat pähe ei saa, lõõgastust ei saa, mingit emotsiooni ei tekita. Samas, on paras kaloripomm, väike teesillutus võimalikule sõltuvusele ja lisaks rahaline kulu (nädala peale tuleb ju üsna korralik summa).
Veel kord, ma ei taha kõlada manitseva tädina, vaid lihtsalt huvitab, et milleks tarbida midagi, millest mingit “kasu” ei ole.
Ma ise tarbin alkoholi regulaarselt – kord-paar nädalas. Aga ikkagi selleks, et vabaneda töönädala jooksul kogunenud pingetest. Et lasta oma sarved longu ja lõdvestuda. Ainult üks purk õlut seda ei tee.
Sina tundud juba alkoholismile lähemal, kui sumina pärast jood. Veini või õlut saab juua ka maitse nautimiseks, mitte selleks, et see purju teeks.
Olen, ei vaidle vastugi! Seda vähem saan ma aru, miks peaks mingit alkohoolset jooki tarbima ilma mingi “eesmärgita”. Lihtsalt niisama – mõttetud, tühjad kalorid, kaotatud raha + ja üsna kindel moodus sõltuvuse tekkeks.
Olen, ei vaidle vastugi! Seda vähem saan ma aru, miks peaks mingit alkohoolset jooki tarbima ilma mingi “eesmärgita”. Lihtsalt niisama – mõttetud, tühjad kalorid, kaotatud raha + ja üsna kindel moodus sõltuvuse tekkeks.
Eks see sumin on tegelikult ka osaliselt Pavlovi refleks. Mina olen ka õhtune tipsutaja, mina joon küll kangemat – harilikult brändit või viskit. Kõige nauditavam on alati esimene lonks – sellega on tunne, et nii, nüüd saavad kõik asjad korda. Koheselt tekib heaolutunne, alkohol ise ei saa veel nii kiiresti mõjuda. Järelikult mõtlen ma heaolu ise välja.
Mul oli sama tunne, kui suitsetamise maha jätsin. Tundsin, et tükk minust on puudu ja ei osanud midagi enam teha oma uue vaba ajaga. Uus mina oli nagu sündinud. Väga harjumatu oli. Mina ehk soovitaks lihtsalt tegevust endale leida, kas jalutada, vaadata mõnda meelepärast sarja, lugeda vms ja mingi aeg ei saa enam arugi, kui oled uue olukorraga harjunud.
Kaua selleks harjumiseks aega kulus sul?
Ma ei harju vist kunagi:(((
Uue harjumuse kujunemine võtab keskmiselt 66 päeva ühe uuringu järgi.
Ma võtan alkoholi just maitse pärast. Lemmikud on kokteilid, siider, vahel harva läheb ka magus vein või šampus. Mingi koksi tegemiseks on ka põhjaks ikkagi Coca-Cola. Purju ei joo kunagi ja probleemide korral ei ole alkohol see, mille poole ma pöördun. Need kaks pole minu jaoks omavahel seoses.
nädal aega veinita ja juba “polegi kaalulangust”?? Anna ikka veidi rohkem aega.
Aga püüa mingi muu õhturutiin tekitada – tee, vann, seriaal, jalutuskäik, raamat.
nädal aega veinita ja juba “polegi kaalulangust”?? Anna ikka veidi rohkem aega.
No seda võid ootama jäädagi. Lugesin kampaaniat, septembris ei joo ja seal toodi välja, mis kõik paremaks muutub. Et näonahk läheb paremaks ja kahe nädala pärast hakkad nägema kaalulangust. Ma pole mitu kuud joonud ja kaalulangust ega naönaha paranemist pole mingisugust.
nädal aega veinita ja juba “polegi kaalulangust”?? Anna ikka veidi rohkem aega.
No seda võid ootama jäädagi. Lugesin kampaaniat, septembris ei joo ja seal toodi välja, mis kõik paremaks muutub. Et näonahk läheb paremaks ja kahe nädala pärast hakkad nägema kaalulangust. Ma pole mitu kuud joonud ja kaalulangust ega naönaha paranemist pole mingisugust.
No kui sa söömises midagi ei muuda, siis tõesti võib seda vaid ootama jääda.
Mina jõin/joon seepärast, et see snnab mulle hetkelist energiat ja nö powerit õhtuni vastu pidada. Eks ma tean loomulikult, et hommiku avrvelt see power tuleb.
Ma nüüd olen ka seda maha jätmas. Lürbin teeb, mullivett ja lahendan ristsõnu. See aitab ilusti päeva õhtusse veeretada.
<p style=”text-align: left;”>Mina joon ainult sellepärast et elurõõmu veidigi tunda ja ebakindlust vähendada</p>
No kui sa söömises midagi ei muuda, siis tõesti võib seda vaid ootama jääda.
Just ju lubataksegi, et kui toitumises midagi ei muuda, siis hakkad hirmsasti maha võtma, sest alkohol annab väga palju kaloreid ja tõstab isu. Seda mina ju just räägingi, et see ei pruugi tõsi olla. Kui hakata dieeti pidama, siis loomulikult kaal langeb, olen ise ka veinitajana kaalu kaotanud, midagi see vein ei seganud. Aga kampaaniates räägitakse ju just sellest, et jäta aga alkohol maha ja siis hakkad hirmsasti alla võtma ja nahk muutub kauniks ka siis, kui toitumisega samamoodi edasi lased, sest alkohol pidi olema suur kaloripomm, isutõstja, kehast vee väljaviija ja terve keha ei tööta korralikult. Äkki kui väga palju jood, ongi see kõik tõsi, ei oska kommenteerida.
Joon ka ja juba pikemat aega tahan maha jätta, aga kuidagi ei õnnestu. Kusjuures maha jätta tahaksin hirmust tervise pärast. Vabalt võin mitu korda nädalas pudeli veini ära juua lihtsalt õhtul. Väljas ja seltskonnas rohkemgi. Eriti raskeks teeb mahajätmiseks tõsiasi, et ei kaalu, näonaha, rahalisi ega isiklikke probleeme mul ei ole, mis oleksid alkoholist tingitud. Olen see õnnelik, kes eriti pohmelli ei põe ja ega väga purju ka ei jää. Just see mõnus “sumin” ja teatav power on need, mis klaasi tõstma panevad. Kui töölt tulles ei viitis vahel mitte midagi teha, siis pokaal või kaks veini teevad olukorra märgatavalt paremaks, võin mitu tundi kokata, koristada, lapsega õppida no mida iganes. Ja siis ongi nö. surnud ring, et tegelikult kardan, et äkki ikkagi hakkab ühel hetkel tervisele ja välimusele või süveneb joomine veelgi, kuni ühel hetkel saab suurepäraselt funktsioneerivast alkohoolikust paadialune. Hea meelega liituks mõne FB grupiga vms. kus saaks ehk samasuguste loobuda proovijatega miskit koos ette võtta, üksteisele toeks olla jne. Kui keegi teab, et selline grupp kuskil eksisteerib, andke teada.
Huvitav on see, et eriti vastikuid ja tüütuid kodutöid on vindisena lihtsam teha. Suurpuhastused, küürimised, kappide koristused, akende pesu, rohimine. Söögitegemist ma iseenesest ei vihka, aga ka süüa on siis palju lihtsam teha. Kõik läheb kiiresti ja ladusalt ning huvitaval kombel kvaliteedile ei saa ka midagi ette heita, kui hiljem klaari pilguga asja üle vaadata.
Huvitav on see, et eriti vastikuid ja tüütuid kodutöid on vindisena lihtsam teha. Suurpuhastused, küürimised, kappide koristused, akende pesu, rohimine. Söögitegemist ma iseenesest ei vihka, aga ka süüa on siis palju lihtsam teha. Kõik läheb kiiresti ja ladusalt ning huvitaval kombel kvaliteedile ei saa ka midagi ette heita, kui hiljem klaari pilguga asja üle vaadata.
See on ka minu puhul kõige halvem asi, et tüütud kodutööd olid vindisena paremini tehtud. Aias näiteks tegin pudeli veiniga ühe päeva jooksul tohutul hulgal töid ära: korraga oksad lõigatud, garaaž koristatud, aknad pestud. Nüüd kohe üldse ei lähe nii lõbusalt asi. Ka suurpuhastusega sama lugu. See on üks tõsiselt halb asi selle mittejoomise juures. Lisaks on veel harjumuse jõud sees. Läksin eile aeda tööle ja siis tuli kohe eriti suur alkoholiisu. Mõtlesin kui mõnus oleks praegu siia juurde veini tinutada, nagu tavaliselt tegin. Tund aega pidasin vastu, siis läksin autoga seenele, et seda alkoholimõtet peast saada. Kusjuures muidu pole mitu kuud tahtmist juua eriti olnud. Ja nüüd on aias tegemata kõik.
Huvitav on see, et eriti vastikuid ja tüütuid kodutöid on vindisena lihtsam teha. Suurpuhastused, küürimised, kappide koristused, akende pesu, rohimine. Söögitegemist ma iseenesest ei vihka, aga ka süüa on siis palju lihtsam teha. Kõik läheb kiiresti ja ladusalt ning huvitaval kombel kvaliteedile ei saa ka midagi ette heita, kui hiljem klaari pilguga asja üle vaadata.
Just, nii on. Eks ta ju tegelikult otseselt sissejoodud energia ongi. Ilmselt see ongi, mis nüüd puudu on – istun õhtul käed rüpes ja ei jaksa nagu midagi teha. Samas oleks minus nagu mitu erinevat inimest – hommikul olen väga rahul endaga ja üldse aru ei saa, et mis mured mul õhtul selle tühjusega olla võiks … tuleb õhtu, ei saa ma aru, mismoodi see hommikune mina küll midagi ei taipa.
Ei lugenud eelnevaid kommentaare, räägin lihtsalt nagu mul on alkoholiga omad lood.
Hakkasin alles oma mehe kõrvalt tipsutama. Mees oli lõpuks aastate pikkusele joomisele võimeline iga päev tühjendama vähemalt pool l viina! Olin nn see, kes püüdis teda päästa, säästa- aitan juua, ehk tema norm kahaneb siis. Muidugi mitte, doosid suurenesid. Lõpuks ta suri. Mina olin ilma alkoholita terve leinamisaja, siis hakkasin tasapisi uuesti napsutama. Kurb ju üksi elada. Vaja mingitki lohutust, mis aitab edasi elada-see aitas mind tõesti!
Abikaasa surmast paar aastat möödund, napsutan edasi. Mõtlen vahel Viivi Sõnajalale aga napsutan edasi, kindlalt
Avastasin enda puhul, et kui alkoholi kodus pole,ei teki mul vähimatki vajadust alkoholi järele. Olen rahulikult ilma nädal aega ja võingi jääda vabalt ei ole ühtki sundmõtet alkohooli suhtes, ei vaja, ei mõtle. Aga nagu ostan, nii lähen tsüklisse. Ei teagi kuidas kutsuda seda käitumist
Avastasin enda puhul, et kui alkoholi kodus pole,ei teki mul vähimatki vajadust alkoholi järele. Olen rahulikult ilma nädal aega ja võingi jääda vabalt ei ole ühtki sundmõtet alkohooli suhtes, ei vaja, ei mõtle. Aga nagu ostan, nii lähen tsüklisse. Ei teagi kuidas kutsuda seda käitumist
Mis seal ikka teada, alkoholism on see käitumine. Lihtsalt osad on tipsutajad, osad tsüklijoodikud. Tervise seisukohast pidavat tsüklijoomine parem olema, sest organism saab vahepeal taastuda, aga toimimise seisukohast saavad tipsutajad oma töö ja kohustused selle kõrvalt tehtud, tsüklijoodikud on tavaliselt kogu joomise aja kõigeks muuks kõlbmatud. Mina isiklikult pelgan sellist tsüklijoomist rohkem, sest nendel inimestel on eriti kerge piir eest ära kaotada, joovad ennast mälutuks.
See “mälutuks” joomine pole sugugi nii hull. Mul toimib see unerohuna, kuna muu ei lase üle 3-4h öösel magada, siis et ajule veidigi puhkust anda, kasutan kord nädalas 0,7-1l kanget (viski või gin) paari tunni jooksul ja saan 10-12 tundi korraga. Arvestan sellega, et järgmine päev läheb nullimisele- st siis vedelen teleka ees ja magan lõunal ja ei suhtle kellegagi. On aasta toiminud, kindlal päeval, ettevalmistustega. Nii ei peagi rohkem tipsutama, selle ühe päeva jõuan ära oodata, kui saab jälle end elust välja keerata.
Võib olla tänu sellele kadus ka igaõhtune poole veini joomine, õhtuti ei tunne niisama alkoholist puudust, loen, vaatan telekat, õpin, koon jne. Kui selle ühe õhtu peaksin ära kaotama (eks ta tervisele hakkab küll, süda puperdab järgmisel päeval), siis tekiks vist paanika. Olen sõltlane, aga mis muud rõõmu mul elus veel on? Ka karskena ei olnud eriti aktiivne ja sotsiaalne. Olgu siis seegi.
Avastasin enda puhul, et kui alkoholi kodus pole,ei teki mul vähimatki vajadust alkoholi järele.
Siis on sul ju väga lihtne sellele piiri panna. Lihtsalt ei osta. Aga tahtmises on küsimus? Jajah, tean seda tunnet. Mingi põrutus või nägemus peab tulema, et muutus tuleks, või siis tõsisem tervisehäda. Või avastad, et oled eelmisel õhtul mõne tõelise rumaluse teinud purjus olekus.
Mul oli sama tunne, kui suitsetamise maha jätsin. Tundsin, et tükk minust on puudu ja ei osanud midagi enam teha oma uue vaba ajaga. Uus mina oli nagu sündinud. Väga harjumatu oli. Mina ehk soovitaks lihtsalt tegevust endale leida, kas jalutada, vaadata mõnda meelepärast sarja, lugeda vms ja mingi aeg ei saa enam arugi, kui oled uue olukorraga harjunud.
Kaua selleks harjumiseks aega kulus sul?
Ma ei harju vist kunagi:(((
Kõige hullem oligi paar nädalat. Sest ise pidevalt mõtlesid selle peale ka. Sest üks regulaarne tegevus oli puudu. Selle aja sees korra libastusin, terve päev tööl olles mõtlesin, et kui koju lähen, siis teen kohe! Tegingi, kuid poole suitsu pealt hakkas nii halb, et see oligi see märk, et nüüd on KÕIK. Ja nüüd novembris saab neli aastat. Aga sellega on ka see, et sa pead ise tahtma. Et sa ei sõltuks enam mingist asjast. Et sa saad olla õnnelik ka ilma selleta ????
See “mälutuks” joomine pole sugugi nii hull. Mul toimib see unerohuna, kuna muu ei lase üle 3-4h öösel magada, siis et ajule veidigi puhkust anda, kasutan kord nädalas 0,7-1l kanget (viski või gin) paari tunni jooksul ja saan 10-12 tundi korraga. Arvestan sellega, et järgmine päev läheb nullimisele- st siis vedelen teleka ees ja magan lõunal ja ei suhtle kellegagi. On aasta toiminud, kindlal päeval, ettevalmistustega. Nii ei peagi rohkem tipsutama, selle ühe päeva jõuan ära oodata, kui saab jälle end elust välja keerata.
Võib olla tänu sellele kadus ka igaõhtune poole veini joomine, õhtuti ei tunne niisama alkoholist puudust, loen, vaatan telekat, õpin, koon jne. Kui selle ühe õhtu peaksin ära kaotama (eks ta tervisele hakkab küll, süda puperdab järgmisel päeval), siis tekiks vist paanika. Olen sõltlane, aga mis muud rõõmu mul elus veel on? Ka karskena ei olnud eriti aktiivne ja sotsiaalne. Olgu siis seegi.
Sa elad üksi et sellist eluviisi endale võimaldad?
Tõsine teema oli see jook millegagi asendada, sest no nii tühi oli see õhtune istumine. Ei saanud alguses üldse pihta, et kui tegevused tehtud ja jäänud selline vaba istumine teleka ees… Mida joovad inimesed kes ei joo alkoholi. Et joon teed, mahla, limonaadi. Appi kui harjumatu oli.
Tuttav tunne. Kui ma alkoholist täielikult loobusin, käisin iga päev poes alkovabade jookide riiuliga tutvumas ning varusin omale igaks päevaks uue käsitöölimonaadi või millegi muu, mis huvitav tundus.
Enne seda olin suhteliselt igapäevane veinitaja ning klaas veini õhtusöögi kõrvale oli elementaarne.
See asendusvajadus kadus paari nädalaga. Nüüd teen vahel õhtuti teed, aga üldiselt ei ole mul näiteks teleka ees või arvuti taga istudes üldse midagi juua vaja.
Alkoholist loobumisega ei ole ma näinud suuri positiivseid muutusi endas ei parema näonaha, väiksema kaalu ega muu näol. Ma pole küll enam 100% alkoholivaba, aga selle ajaga kadus vajadus igaõhtuseks veinitamiseks täielikult ja ma üldse ei tunne sellest puudust.
Seltskonnas ikka klaasikese võtan ja päris purju olen ka end mõnikord hoos joonud, aga mulle ei meeldi need järgmised hommikud pärast liigset alkoholi – väsimus, kehv enesetunne, päevarežiim sassis, normaalselt ei söö jne.
Kui kuskil pakutakse alkoholi, siis tihti tulevadki esimesena need asjad meelde ning ei teki kiusatust piire kompama hakata, kainena on parem.
Hakkasin alles oma mehe kõrvalt tipsutama
See oli ka minu valikus, ent ma valisin ärakolimise ja lahutuse. Möödas üle 20 aasta, siiani olen kaine. Saan hakkama ilma alkoholist tingitud võltslõbususeta.
Mainin veel niipalju, et ma ei võta absoluutselt üheski seltskonnas mitte ühtegi tilka. Samuti mitte tööpäevadel. Napsutan üksi omaette vabadel päevadel. Keegi sellest ei tea. Ja mitte terve päeva jooksul, vaid ainult õhtutundidel. Mul on nagu oma mõõdustik või rütm, mille olen sisse juurutanud ja see toimib. Alles kell 20.00 võtan oma esimese satsi sisse ja tiksun siis kuni keskööni. Sealt alates enam mitte ühtegi tilka, sest magama lähen tavaliselt 2-3 paiku öösel.
Küsimus siis selles et miks võtan. Aitab muresid leevendada. Aitab eriti hingelist üksildust leevendada(abikaasa surnud, lapsi pole)sõbrannad on, aga ega siis need pere eest pole. Ei võta selle pärast et olla rõõmsam, vaid igapäeva muresid leevendada ja lõõgastuda.
Kas ma tunnen, et tahaksin alkoholist vabaneda? Kui ma teaks, et siis muutub mu elu igati paremaks, siis jah, muidu mitte.
Kas ma tunnen, et tahaksin alkoholist vabaneda? Kui ma teaks, et siis muutub mu elu igati paremaks, siis jah, muidu mitte.
See on kõigi meie küsimus. Ja seepärast ongi, et enne kui päriselt midagi viga pole või mõni probleem ei teki, keegi meist sellest tipsutamisest lahti ei saagi 🙁
Aga on ka selge, et varem või hiljem need probleemid algavad.
ma ka ei saa sellest igaõhtusest väikese koguse lürpimisest. suminat ei tekita ehk lõõgastavalt ja hea une tekitajana ju väikeses koguses ka ei mõju. ma tarbin alkoholi küll ja reede või laup õhtu ning siis ikka koguses, et tõesti lõõgastab ja hea tuju tekitab. peamiselt tarbin käsitööõlut, sest neid erinevaid ning huvitavate maitsetega, suurtootjate tavalurri ma ka tõesti ei suuda juua. aastas korra või paar teen kuu või paari pikkuse pausi ning siis hea ju asendajana alkovaba õlut juu kui soov tekib st ei pea pead vaevama teemal kas üritan kalja või piparmünditeed juua
See “mälutuks” joomine pole sugugi nii hull. Mul toimib see unerohuna, kuna muu ei lase üle 3-4h öösel magada, siis et ajule veidigi puhkust anda, kasutan kord nädalas 0,7-1l kanget (viski või gin) paari tunni jooksul ja saan 10-12 tundi korraga. Arvestan sellega, et järgmine päev läheb nullimisele- st siis vedelen teleka ees ja magan lõunal ja ei suhtle kellegagi. On aasta toiminud, kindlal päeval, ettevalmistustega. Nii ei peagi rohkem tipsutama, selle ühe päeva jõuan ära oodata, kui saab jälle end elust välja keerata.
Võib olla tänu sellele kadus ka igaõhtune poole veini joomine, õhtuti ei tunne niisama alkoholist puudust, loen, vaatan telekat, õpin, koon jne. Kui selle ühe õhtu peaksin ära kaotama (eks ta tervisele hakkab küll, süda puperdab järgmisel päeval), siis tekiks vist paanika. Olen sõltlane, aga mis muud rõõmu mul elus veel on? Ka karskena ei olnud eriti aktiivne ja sotsiaalne. Olgu siis seegi.
Kas sa oled mees või naine?
Kas sa oled mees või naine?
Kuduvat meest tahaks küll oma silmaga näha 😀
Kas sa oled mees või naine?
Kuduvat meest tahaks küll oma silmaga näha ????
Ära sa ütle! Mina olen küll näinud! Ja kõige veidram – see mees oli samas ka korralik alkohoolik.
Olen teemaalgataja. Tegin vahepeal ühe patupäeva ja, teate, soovitan. Kuna olin alkoholist juba ikka paar nädalat eemal olnud, siis sain nüüd tavapärast kogust tarbides ikka korraliku hommikupaha paketi ja see andis hea tõuke karskusega jätkamiseks! Isegi lihtsam on kui enne, eile ei tulnud näiteks üldse pähe, et alkoholi tahaks.
Esileht › Ilu ja tervis › Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta