Esileht Ilu ja tervis Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )

Teema: Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta

Postitas:
Kägu

Ära sa ütle! Mina olen küll näinud! Ja kõige veidram – see mees oli samas ka korralik alkohoolik.

Mina kudusin ka palju, kui veel veinitasin, siis läks see väga ladusalt ja oli mõnus ajaviide. Aga nüüd ilma veinita ei viitsi kohe üldse kududa, jumala tüütu.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa oled mees või naine?

Kuidas see oluline on? Et kui mees, siis on ok, aga kui naine, siis on paha-paha?

Ei. Ma küsisin seepärast, et naised ja mehed on (tavaliselt) kehakaalult ja füsioloogialt erinevad ja ma ei kujutanud ette, et naine suudaks 2 tunni jooksul 0,7-1 l kanget alkoholi sisse juua. Ma tõesti ei kujuta seda ette.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei. Ma küsisin seepärast, et naised ja mehed on (tavaliselt) kehakaalult ja füsioloogialt erinevad ja ma ei kujutanud ette, et naine suudaks 2 tunni jooksul 0,7-1 l kanget alkoholi sisse juua. Ma tõesti ei kujuta seda ette.

Seda küll jah. Isegi mina ei suudaks, kuigi olin varem päris kõva viinanina. Õhtu jooksul 0,5 liitrist olin juba koomas.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mainin veel niipalju, et ma ei võta absoluutselt üheski seltskonnas mitte ühtegi tilka.

Miks? Miks end seltskonnas sõpradega maha ei lae?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei. Ma küsisin seepärast, et naised ja mehed on (tavaliselt) kehakaalult ja füsioloogialt erinevad ja ma ei kujutanud ette, et naine suudaks 2 tunni jooksul 0,7-1 l kanget alkoholi sisse juua. Ma tõesti ei kujuta seda ette.

Seda küll jah. Isegi mina ei suudaks, kuigi olin varem päris kõva viinanina. Õhtu jooksul 0,5 liitrist olin juba koomas.

Samad sõnad. Minu norm oli umbes 3/4 0,5-liitrisest pudelist õhtuga. Kui üle selle läks, oli ikka juba õhtulgi paha olla. Ja ma olen üsna kogukas naine.

Miks? Miks end seltskonnas sõpradega maha ei lae?

Mina saan sellest väga hästi aru. Seltskonnas on muud toredat teha kui juua. Mina ka ei taha seltskonnas üle ühe klaasi veini midagi juua. Seal on inimesed, räägid juttu, tantsid – see kõik on palju toredam kainena. Suminat on vaja pähe kodus, omaette istudes.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kanged mutid siin koos. Vaatan, et mina oma harjunumuspärase doosiga olen kõvasti miinuses. Ma võtan max-lt 4 pitsi kanget õhtu jooksul, rohkem ei saa, siis on garanteeritud sitt olek- aga muidugi ma kaalun ka 50kg. Minu arust on hea, et ma pole aastate joksul oma kogust suurendada lasknud.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veider, mul läks see tühjustunne kolmanda nädala alguses üleöö minema. Eelnevalt on ikka aastaid seda napsitamisstaaži olnud, 5-8 aastat kindlasti sellist üle päeva õhtul drink või paar; viimane aasta või isegi poolteist aga lausa igal õhtul (koroona tulekuga algas selline rütm – peletasin hirmu alguses, kuni harjumus tekkis). Nüüd kirjutas arst lühikese antibiootikumikuuri, selle ajal alkohol keelatud. Enne ravi alustamist mõtlesin, et ohh, kuidas ma nii äkki loobutud saan. Oli küll alguses kibelemist, aga kui kuur sai läbi, tahtsin jätkata kainena, kannatasin ebameeldivat olemist – ja ühel õhtul polnudki enam ebameeldiv. Vahetevahel mõtlen veel alkoholile, aga kordagi pole tekkinud kiusatust juua.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahetevahel mõtlen veel alkoholile, aga kordagi pole tekkinud kiusatust juua.

Ma nüüd pole mitu kuud joonud ja on tekkinud isu küll. Eriti reede õhtuti näiteks. Siis jälle mõtlen, et täis ka nagu ei tahaks olla. Mõlten, et kui praegu võtaksin, siis ei saaks seda enam nautida, sest süütunne tekib, et jälle võtsin. Mõnikord teeb nagu kurvaks, et selline meeldiv asi, mis minu elus oli, et see on nüüd siis kadunud, samas ega midagi eriti meeldivat pole asemele tulnud. Selged hommikud ja parem uni on muidugi toredad, aga ei tundu piisav. Inspiratsiooniks muudkui loen inimeste lugusid, kes on alkoholist loobunud, et mis nad kõik siis ära tegid, sest aega jäi nii palju üle, energiat tuli, välimus läks palju paremaks jne. Mõtlen, et äkki selleks kulub lihtsalt palju kauem aega, ega see alkoholism ju ka paari kuuga ei tekkinud. Tahaks nagu preemiat, et nii suure pingutuse tegin, aga preemia ongi see, et hullemaks ei lähe, aga see ei tundu piisav.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahaks nagu preemiat, et nii suure pingutuse tegin, aga preemia ongi see, et hullemaks ei lähe, aga see ei tundu piisav.

Minu preemiaks on õnneks boonusena langev kehakaal ning abikaasa rõõmus ja tänulik pilk, kui tuleb õhtul mu kõrvale telekat vaatama ja näen, et ta kiirelt vaatab üle, kas pole kuskil pokaali. Eks ta kartis, mis sellest asjast tulla võib.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu preemiaks on õnneks boonusena langev kehakaal

See oleks küll väga hea boonus, aga minul seda pole.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

aga mina arvan nii

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel. Eri ihästi pidavat punane vein mõjuma südamele. Mina ise, mingivahe tarbisin päris palju õlut. Lausa tundsin, et tahan juua. Nüüd aga võibolla õlle või kaks kui sedagi. Pigem õhtul teen endale mõnusat teed ingveri ja sidruniga. Nädalavahetusel aga luban endale siis mida ja kui palju tahan.

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei lugenud eelnevaid kommentaare, räägin lihtsalt nagu mul on alkoholiga omad lood.

Hakkasin alles oma mehe kõrvalt tipsutama. Mees oli lõpuks aastate pikkusele joomisele võimeline iga päev tühjendama vähemalt pool l viina! Olin nn see, kes püüdis teda päästa, säästa- aitan juua, ehk tema norm kahaneb siis. Muidugi mitte, doosid suurenesid. Lõpuks ta suri. Mina olin ilma alkoholita terve leinamisaja, siis hakkasin tasapisi uuesti napsutama. Kurb ju üksi elada. Vaja mingitki lohutust, mis aitab edasi elada-see aitas mind tõesti!

Abikaasa surmast paar aastat möödund, napsutan edasi. Mõtlen vahel Viivi Sõnajalale aga napsutan edasi, kindlalt

Avastasin enda puhul, et kui alkoholi kodus pole,ei teki mul vähimatki vajadust alkoholi järele. Olen rahulikult ilma nädal aega ja võingi jääda vabalt ei ole ühtki sundmõtet alkohooli suhtes, ei vaja, ei mõtle. Aga nagu ostan, nii lähen tsüklisse. Ei teagi kuidas kutsuda seda käitumist

Kas mees suri joomise tagajärjel?

Minu eks lõpuks suri pankreatiiti ja see hoiab mindki valvsana.

Joon 2,,3x nädalas, armastan ainult rummi, võin päevaga väikese pudeli üksi ära juua.

Ja minul sama, et kui kodus pole, siis ei isuta, aga kui on, siis tilgatumaks.

Mul on kindlad päevad: kolmapäeval ja kas reede v laup või mõlemad.

Kahjuks kodutööde ja muuga sama, et töö lausa lendab, kui promill sees, ilma on end raske motiveerida.

Samas pole mul seda füüsilist vajadust juua, just see energia ja mõttelend on need, mis meeldivad ja muidugi ka elavnev voodielu😄😄

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel.

Kindel see, et neil on tervis just veini pärast parem (kui muidugi üldse on parem – mida sa mõtled parema tervise all?). Mitte seepärast, et kliima on sõbralikum, elatustase kõrgem?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Otsustasin, et jätan igaõhtuse tipsutamise maha. On teine nädal, aga aina raskemaks läheb, sest elust on mingi rõõm kadunud. See väike vein õhtuti oli nagu asi, mida oodata, nüüd seda enam ei ole – ja ma olen selgelt tujutum, kurvem, loium. Ka loodetud kaalulangust pole eriti palju veel näha, no natuke on, aga mitte piisavalt, et sellest vaimustuda. On keegi olnud sarnases olukorras? Mis tegite? Mingeid “leia hobi” või “otsi uus armastus” taolisi soovitusi pole vaja 🙂

isegi reedel ei luba endale seda lõbu?? Patupäevad on ju ka kaalulangetajatele lubatud.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei lugenud eelnevaid kommentaare, räägin lihtsalt nagu mul on alkoholiga omad lood.

Hakkasin alles oma mehe kõrvalt tipsutama. Mees oli lõpuks aastate pikkusele joomisele võimeline iga päev tühjendama vähemalt pool l viina! Olin nn see, kes püüdis teda päästa, säästa- aitan juua, ehk tema norm kahaneb siis. Muidugi mitte, doosid suurenesid. Lõpuks ta suri. Mina olin ilma alkoholita terve leinamisaja, siis hakkasin tasapisi uuesti napsutama. Kurb ju üksi elada. Vaja mingitki lohutust, mis aitab edasi elada-see aitas mind tõesti!

Abikaasa surmast paar aastat möödund, napsutan edasi. Mõtlen vahel Viivi Sõnajalale aga napsutan edasi, kindlalt

Avastasin enda puhul, et kui alkoholi kodus pole,ei teki mul vähimatki vajadust alkoholi järele. Olen rahulikult ilma nädal aega ja võingi jääda vabalt ei ole ühtki sundmõtet alkohooli suhtes, ei vaja, ei mõtle. Aga nagu ostan, nii lähen tsüklisse. Ei teagi kuidas kutsuda seda käitumist

Kas mees suri joomise tagajärjel?

Minu eks lõpuks suri pankreatiiti ja see hoiab mindki valvsana.

Joon 2,,3x nädalas, armastan ainult rummi, võin päevaga väikese pudeli üksi ära juua.

Ja minul sama, et kui kodus pole, siis ei isuta, aga kui on, siis tilgatumaks.

Mul on kindlad päevad: kolmapäeval ja kas reede v laup või mõlemad.

Kahjuks kodutööde ja muuga sama, et töö lausa lendab, kui promill sees, ilma on end raske motiveerida.

Samas pole mul seda füüsilist vajadust juua, just see energia ja mõttelend on need, mis meeldivad ja muidugi ka elavnev voodielu😄😄

Mees jõi viimaks tohututes kogustes viina, vabal päeval 0.7l võis ära juua. Aga ta tarvitas ka samal ajal kangeid ravimeid, eks see panigi tõenäoliselt põntsu. Minu tekkis mehe kõrvalt see mõte, et aitan nagu tema koguseid vähendada  juues ka ise, tegelikult muidugi mõttetus. Napsutamine jäigi külge,  vabadel päevadel õhtuti, aga siiani on mul kindel norm, mida ei ole ületanud.  Manin nagu paljudki alkoholiga maiustajad,  ka mu mees polnud diivanil kügeleja-lämisev alkohoolik, vaid väga tegus ja ettevõtlik mees e. nagu öeldakse kuldsete kätega(alkoholiparadoks)ja mulgi kipub nii olema, alkoholi tarvitanult olen oma sõiduvees, kõik tööd saavad tehtud ja korralikult. Ei tunne otseselt sundust alkoholi järele, aga näen, et alkoholi manustades olen igati asjalikum ja energislisem  inimene(alkohol on tarkade inimeste jook, kes ei joo end umbjoobe) ja kuna ei näe ka siiani ühtegi sümptomi, kus alkohol oleks mu elu segama või tervisele hakanud, siis jätkan alkoholiga, kui oma turgutajaga.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel.

Kindel see, et neil on tervis just veini pärast parem (kui muidugi üldse on parem – mida sa mõtled parema tervise all?). Mitte seepärast, et kliima on sõbralikum, elatustase kõrgem?

Neil on vähem südame-veresoonkonna haigusi, ja vist ka vähem alkoholismi ja sellest tulenevaid haigusi. Põhjuseks arvatakse nende söömisharjumusi üldse: vähem rasvast liha, rohkem köögivilju ja oliiviõli pluss väike punane vein. Kusjuures viimane söögi juurde (mitte telekavahtimise juurde!) ja tõesti mõõdukas koguses, üldjuhul ei joo keegi nii, et käpp maas. Võimalik, et selle väikese veini asemel alkoholivaba viinamarjamahl mõjuks sama hästi. Aga võimalik ka, et väikese söögikõrvase veini traditsioon hoiab ära käpp-maha-joomise laialdasema leviku.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga võimalik ka, et väikese söögikõrvase veini traditsioon hoiab ära käpp-maha-joomise laialdasema leviku.

arvan, et pigem hoiab käpp-maha-joomise ära nende mõnus kliima, rohkelt päikest ja palju suhtlust.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

arvan, et pigem hoiab käpp-maha-joomise ära nende mõnus kliima, rohkelt päikest ja palju suhtlust.

Mina arvan ka nii. Mina näiteks palavaga ei tahagi üldse mingit kanget alkoholi juua. Väike vein või siider ja täiesti piisab väiksest kogusest. Soojamaareisidel joon ülivähe või üldse mitte. Suur hunnik kanget alkoholi tuleb kõne alla pigem ikka üksi kodus, talvel, pimeda ja külmaga.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei lange see kaal ja ei lähe näonahk paremaks, kui te asendate alkoholi magusate jookidega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei lange see kaal ja ei lähe näonahk paremaks, kui te asendate alkoholi magusate jookidega.

Ei lähe ka siis, kui ainult vett ja suhkruta taimeteed jood.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel.

Kindel see, et neil on tervis just veini pärast parem (kui muidugi üldse on parem – mida sa mõtled parema tervise all?). Mitte seepärast, et kliima on sõbralikum, elatustase kõrgem?

Neil on vähem südame-veresoonkonna haigusi, ja vist ka vähem alkoholismi ja sellest tulenevaid haigusi. Põhjuseks arvatakse nende söömisharjumusi üldse: vähem rasvast liha, rohkem köögivilju ja oliiviõli pluss väike punane vein. Kusjuures viimane söögi juurde (mitte telekavahtimise juurde!) ja tõesti mõõdukas koguses, üldjuhul ei joo keegi nii, et käpp maas. Võimalik, et selle väikese veini asemel alkoholivaba viinamarjamahl mõjuks sama hästi. Aga võimalik ka, et väikese söögikõrvase veini traditsioon hoiab ära käpp-maha-joomise laialdasema leviku.

Olen pikemalt Hispaanias elanud ja käsi südamel võin öelda – hispaanlased joovad kogu aeg veini või õlut (toidu kõrvale nii lõuna ajal kui õhtusöögil ja tapas baarides) aga purjus inimene on haruldus (mõni turist vaid). Eestlaste jama ongi selles, et meil ei ole veinikultuuri vaid pigem kange alkohol.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eestlaste jama ongi selles, et meil ei ole veinikultuuri vaid pigem kange alkohol.

Ütlen jälle – ei, eestlaste jama ei ole selles, et meil pole veinikultuuri, vaid selles, et meie kliima ei ole nende imetlusväärsete hispaanlaste ja itaallaste omaga võrreldav.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel.

Kindel see, et neil on tervis just veini pärast parem (kui muidugi üldse on parem – mida sa mõtled parema tervise all?). Mitte seepärast, et kliima on sõbralikum, elatustase kõrgem?

Neil on vähem südame-veresoonkonna haigusi, ja vist ka vähem alkoholismi ja sellest tulenevaid haigusi. Põhjuseks arvatakse nende söömisharjumusi üldse: vähem rasvast liha, rohkem köögivilju ja oliiviõli pluss väike punane vein. Kusjuures viimane söögi juurde (mitte telekavahtimise juurde!) ja tõesti mõõdukas koguses, üldjuhul ei joo keegi nii, et käpp maas. Võimalik, et selle väikese veini asemel alkoholivaba viinamarjamahl mõjuks sama hästi. Aga võimalik ka, et väikese söögikõrvase veini traditsioon hoiab ära käpp-maha-joomise laialdasema leviku.

Olen pikemalt Hispaanias elanud ja käsi südamel võin öelda – hispaanlased joovad kogu aeg veini või õlut (toidu kõrvale nii lõuna ajal kui õhtusöögil ja tapas baarides) aga purjus inimene on haruldus (mõni turist vaid). Eestlaste jama ongi selles, et meil ei ole veinikultuuri vaid pigem kange alkohol.

Kuidas see on võimalik? Sale naine, tühja kõhu peale… üks pokaal veini, teeb raudselt tongi pähe.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas see on võimalik? Sale naine, tühja kõhu peale… üks pokaal veini, teeb raudselt tongi pähe.

Kui oled rohkem harjutanud, siis ei tee midagi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Masendav lugemine! Ausalt, ma ei kujutanud ette KUI PALJU on meie keskel joodikuid ja sõltlasi. Lausa paarid koos joovad!

Teemaalgataja soiub, aga soovitusi hobiks vm ei taha. No istugu ja hädaldagu siis edasi. Muidu oleksin soovitanud käsitööd teha või mõne uue liigi selgeks õppida, võõrkeeli õppida, aianduse v potipõllunajandusega tegeleda, sportida, maalida, muidugi lugeda…
Kujutan juba ette, kuidas neil joodikutel siin mitte ühtegi hobi ei ole, sest nagu kommentaaridest selgus – ootan õhtut, et jooma hakata. Ja joogise peaga juba jooksma või laulukoori ei lähe. Lugeminegi läheb vist sassi, igatahes pikki kommentaare miinustatakse hoolega.

Ja see on meie rahvas, meie Eesti naised ja emad, kellega riiki ehitame?

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike vein õhtuti teleka ees ei tee kellegile halba. Itaallased ja muud lõunamaalased joovad ju kaa lõunasöögi ja õhtusöögi juurde veini. Tervis on parem kui põhjamaalastel.

Kindel see, et neil on tervis just veini pärast parem (kui muidugi üldse on parem – mida sa mõtled parema tervise all?). Mitte seepärast, et kliima on sõbralikum, elatustase kõrgem?

Neil on vähem südame-veresoonkonna haigusi, ja vist ka vähem alkoholismi ja sellest tulenevaid haigusi. Põhjuseks arvatakse nende söömisharjumusi üldse: vähem rasvast liha, rohkem köögivilju ja oliiviõli pluss väike punane vein. Kusjuures viimane söögi juurde (mitte telekavahtimise juurde!) ja tõesti mõõdukas koguses, üldjuhul ei joo keegi nii, et käpp maas. Võimalik, et selle väikese veini asemel alkoholivaba viinamarjamahl mõjuks sama hästi. Aga võimalik ka, et väikese söögikõrvase veini traditsioon hoiab ära käpp-maha-joomise laialdasema leviku.

Kes vähegi Vahemeremaades käinud teab, et sealse kliima ja soojuse juures ei hakkgi alkohol pähe. Samuti nagu higi ei haise, aurustub see pokaal-paar suht kiiresti ja purjus inimesi tõesti pole. Õlled valdavalt 4-5 kraadi vahel, veinid alates 10st kraadist.
Kogemused 10-12 reisikorra järel (erinevad riigid).

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suur hunnik kanget alkoholi tuleb kõne alla pigem ikka üksi kodus, talvel, pimeda ja külmaga.

Miks sa oma kodu nii vihkad, et seda mõnusamaks või hubasemaks pead jooma?

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Masendav lugemine! Ausalt, ma ei kujutanud ette KUI PALJU on meie keskel joodikuid ja sõltlasi. Lausa paarid koos joovad!

Teemaalgataja soiub, aga soovitusi hobiks vm ei taha. No istugu ja hädaldagu siis edasi. Muidu oleksin soovitanud käsitööd teha või mõne uue liigi selgeks õppida, võõrkeeli õppida, aianduse v potipõllunajandusega tegeleda, sportida, maalida, muidugi lugeda…

Kujutan juba ette, kuidas neil joodikutel siin mitte ühtegi hobi ei ole, sest nagu kommentaaridest selgus – ootan õhtut, et jooma hakata. Ja joogise peaga juba jooksma või laulukoori ei lähe. Lugeminegi läheb vist sassi, igatahes pikki kommentaare miinustatakse hoolega.

Ja see on meie rahvas, meie Eesti naised ja emad, kellega riiki ehitame?

Mina oleksin sõnade loopimisega väga ettevaatlik. Mitte kunagi ei tea, kuidas sinu enda elu võib pöörduda. Seda tean juba ammu, et ära iial ütle iial… Vähemalt minul on küll päris mitmes elu aspektis juhtunud nii, et see, mida olen raiunud: minuga küll kunagi ei juhtu nii, mina küll mitte kunagi ei tee nii… Ühesõnaga, tunnistan, et olen pidanud päris mitu korda oma sõnu sööma.

Minu mehe õde oli joodik. Õde oli mu mehest 15 aastat vanem. Kui meie olime noor, lastega pere. Siis tema oli juba keskealine, lahutatud, täiskasvanud ja eraldi elavate laste ema. Õde jõi ikka korralikult, mitte ei tipsutanud vaikselt õhtuti.

Oi, kuidas ma mehe õde põlgasin. Ma lihtsalt ei saanud aru, miks üks inimene niimoodi endaga teeb. Ta tegi ka häbiväärseid tegusid. Ta küll kunagi ei varastanud, aga alandas end muul moel. Peaasi, et oma pudel kätte saada. Viinasurma ta paraku surigi.

Nüüd olen mina keskealine, täiskasvanud laste ema. Mul on elus juhtunud kolm kohutavat sündmust, mis murdsid mu nii pikali, et edasi elada on keeruline. Nendest taastuda ei ole mitte kunagi võimalik, kuna juhtunut ei saa muuta ja pean iga päev selle õudusega silmitsi seisma. Lihtsalt püüan kuidagi elada selle taagaga nii kaua, kuni päevi on antud.

Jah, mina ka tipsutan. Juba mitu aastat. Ma ennast päris joodikuks ei pea. Nädala sees ma ei tarbi, kuid reede ja laupäeva õhtul joon veini. Ma ei joo end käpuli. Järgmine päev olen täiesti tegus inimene. Kuid siiski tunnistan, et selle nimi on sõltuvus. Veinisumin on ainus, mis aitab mul korraks, vähemalt selleks hetkeks mured unustada. Aitab lõõgastuda.

Olen käinud psühholoogide, psühhiaatrite juures, teraapias jne. Olen tarvitanud antidepressane. Olen igati endale abi otsinud. Lahendus puudub. Olen otsinud asendustegevusi. Olen teinud sporti. Mul on hobid – jah, ka potipõllundus on üks neist… Ainus, mis natukene aitab, ongi nädalalõpu vein.

Hukka mõista on lihtne. Mõista keeruline. Täpselt nii kaua, kuni ise pole ühel hetkel, mingil põhjusel samas olukorras.

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hukka mõista on lihtne. Mõista keeruline. Täpselt nii kaua, kuni ise pole ühel hetkel, mingil põhjusel samas olukorras.

Õige. Suuremal osal alkoholisõltlastest on siiski hing murtud mingil põhjusel ja sellepärast juuakse. Aga ega need tänitajad aru ei saa. Sellest ka ei saa aru, et tegemist on haigusega ja häirega, mitte mingi ise valitud põlastusväärse käitumisega. Et ühiskonna suhtumine ongi selline,  nagu üks siin oma arvamust väljendab, siis ei minda abi otsima, vaid varjatakse ja peidetakse oma haigust.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hukka mõista on lihtne. Mõista keeruline. Täpselt nii kaua, kuni ise pole ühel hetkel, mingil põhjusel samas olukorras.

Õige. Suuremal osal alkoholisõltlastest on siiski hing murtud mingil põhjusel ja sellepärast juuakse. Aga ega need tänitajad aru ei saa. Sellest ka ei saa aru, et tegemist on haigusega ja häirega, mitte mingi ise valitud põlastusväärse käitumisega. Et ühiskonna suhtumine ongi selline, nagu üks siin oma arvamust väljendab, siis ei minda abi otsima, vaid varjatakse ja peidetakse oma haigust.

Jah, aga kuna alkoholism on just nimelt haigus, siis väga loll on soovitada “patupäevi”. On inimesi, kes on paar aastat kained olnud ja mõelnud, et võtan siis pokaali tähistamiseks nt pulmad ja sealt algas kõik taas.

+3
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )


Esileht Ilu ja tervis Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta