Esileht Ilu ja tervis Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 135 )

Teema: Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta

Postitas:
Kägu

Masendav lugemine! Ausalt, ma ei kujutanud ette KUI PALJU on meie keskel joodikuid ja sõltlasi. Lausa paarid koos joovad! Teemaalgataja soiub, aga soovitusi hobiks vm ei taha. No istugu ja hädaldagu siis edasi. Muidu oleksin soovitanud käsitööd teha või mõne uue liigi selgeks õppida, võõrkeeli õppida, aianduse v potipõllunajandusega tegeleda, sportida, maalida, muidugi lugeda… Kujutan juba ette, kuidas neil joodikutel siin mitte ühtegi hobi ei ole, sest nagu kommentaaridest selgus – ootan õhtut, et jooma hakata. Ja joogise peaga juba jooksma või laulukoori ei lähe. Lugeminegi läheb vist sassi, igatahes pikki kommentaare miinustatakse hoolega. Ja see on meie rahvas, meie Eesti naised ja emad, kellega riiki ehitame?

Kõik need joodikud on inimestena oluliselt toredamad ja meeldivamad kui sina. Miks ma seda tean? Sest sina oled lihtsalt üks täiesti empaatiavõimetu eneseimetleja ja sellisest nullist on väga lihtne parem olla.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja soiub, aga soovitusi hobiks vm ei taha. No istugu ja hädaldagu siis edasi. Muidu oleksin soovitanud käsitööd teha või mõne uue liigi selgeks õppida, võõrkeeli õppida, aianduse v potipõllunajandusega tegeleda, sportida, maalida, muidugi lugeda…

Olen teemaalgataja. Tore, et sa seda kõike ei soovitanud – sest see ei aita mitte muhvigi. Hea on ka, et sa seda teemat varem lugema ei juhtunud, sinu põlguseta oli see teema palju rohkem abiks.

Mina sain oma teemast vägagi abi ning tänan kõiki teisi vastajaid, et oma kogemusi jagasite, hea on tunda, et sa pole üksi oma murega, hea on tunda ära teiste jutus iseend, avastada, et ma polegi ainus selliselt asju tajuv isend maailmas. Nüüdseks olen raskest osast üle ja arvan, et olen saanud ree peale. Kes siin eespool arvas, et patupäevi soovitada ei tasu – jah, eks alkoholismi on erinevat, üks on tipsutamine, teine on tsüklis joomine – viimasel juhul tõesti vist ei tohi tilkagi võtta, läheb käest. Minuga nii ei ole, viimaste nädalate jooksul olen teinud 2 patupäeva ja mõlemad on pigem üldisele eesmärgile kasuks olnud – kuna tolerants on kaine olemisega langenud, siis on järgmisel päeval isegi väikeste koguste peale paha olla ja igasugune soov alkoholi tarbida jälle mõneks ajaks läinud, tore 🙂 Täna just ongi selline päev, pea valutab, uni on, ootan juba homset hommikut, et jälle värskena end tunda. See on hea tunne! Peamine, et on midagi oodata. Enne ootasin õhtut ja joomist, nüüd ootan iga uut hommikut, et nautida, et olen värske.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hukka mõista on lihtne. Mõista keeruline. Täpselt nii kaua, kuni ise pole ühel hetkel, mingil põhjusel samas olukorras.

Õige. Suuremal osal alkoholisõltlastest on siiski hing murtud mingil põhjusel ja sellepärast juuakse. Aga ega need tänitajad aru ei saa. Sellest ka ei saa aru, et tegemist on haigusega ja häirega, mitte mingi ise valitud põlastusväärse käitumisega. Et ühiskonna suhtumine ongi selline, nagu üks siin oma arvamust väljendab, siis ei minda abi otsima, vaid varjatakse ja peidetakse oma haigust.

Oo jaa! Nüüd peaks joodiku raskele saatusele kaasa elama ja lausa tunnustama teda? Mingit alternatiivi otsida ei viitsi, pudel ju kõige lihtsam ja kättesaadavam.

Mis mõttes tänapäeval ei minda abi otsima ja varjatakse? Kõik kohad abikohti täis, aga jällegi – see on ju ebamugav. Tüütum, kui “tipsutamine” (hahaa, pool liitrit viina päevas?).

Miinustage ja õigustage end, mul vahet pole. Teie rikute oma tervist, suhteid, välhavaateid, mitte mina. Ja jah, seda tean küll, et kui tahes raske on, siis ennast müüma ei hakka ja alkot-narkot kaaslaseks ei vali. Saan ikka küll EI IIAL! öelda.

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellest ka ei saa aru, et tegemist on haigusega ja häirega, mitte mingi ise valitud põlastusväärse käitumisega.

Inimene, kui sul on nohu, köha, palavik, krambid, murdunud luud – mida sa siis teed? Lähed abi otsima, eks? Sa ei eelda ju kaasa haletsemist?
Miks sa oma sõltuvuse ehk haigusega siis abi ei otsi ja tahad, et sind nii väga mõistetakse ja kaasa tuntakse?
Natuke nagu kahepalgelisus või kuidas?

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miinustage ja õigustage end, mul vahet pole. Teie rikute oma tervist, suhteid, välhavaateid, mitte mina.

Aga ole siis ometi vait, kui sul vahet ei ole.

Saan ikka küll EI IIAL! öelda.

Jah, muidugi saad, kui soovid. Lihtsalt see repliik on üks rumala inimese kindel tunnus.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa oma sõltuvuse ehk haigusega siis abi ei otsi ja tahad, et sind nii väga mõistetakse ja kaasa tuntakse?

Mina isiklikult ei oota mingit kaasatundmist ega mõistmist ja ka hetkel ei joo. Aga mis paneb inimest sellises teemas sõna võtma, mis teda ei puuduta, sellest küll aru ei saa. Ainult selleks, et öelda häbi-häbi, mina olen küll palju parem. Sa ei ole kuidagi parem. Kindlasti on ka sinul nõrkusi, ideaalinimesi pole olemas. Et see on midagi muud, ei tee sind kuidagi kellestki paremaks.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, muidugi saad, kui soovid. Lihtsalt see repliik on üks rumala inimese kindel tunnus.

Rumalad on ikka enesehävitajad, mitte repliikide ütlejad.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa oma sõltuvuse ehk haigusega siis abi ei otsi ja tahad, et sind nii väga mõistetakse ja kaasa tuntakse?

Mina isiklikult ei oota mingit kaasatundmist ega mõistmist ja ka hetkel ei joo. Aga mis paneb inimest sellises teemas sõna võtma, mis teda ei puuduta, sellest küll aru ei saa. Ainult selleks, et öelda häbi-häbi, mina olen küll palju parem. Sa ei ole kuidagi parem. Kindlasti on ka sinul nõrkusi, ideaalinimesi pole olemas. Et see on midagi muud, ei tee sind kuidagi kellestki paremaks.

Miks ma ei või oma arvamust avaldada? Saan aru, et see ei meeldi teile, aga mul on täpselt samasugune õigus teemades käia ja arvata.
Oma kommentaariga aga ju otseselt manitsed ehk halvustad mind. Mis paneb sind nüüd arvama, et oled sellise sõnavõtuga minust parem või õigem?
Kahepalgelususest juba kirjutasin, näen, et see saab veelgi kinnitust.

Aga head lakkumist!

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ma ei või oma arvamust avaldada? Saan aru, et see ei meeldi teile, aga mul on täpselt samasugune õigus teemades käia ja arvata.

Sa oled selle foorumi mõttest valesti aru saanud. Siin ei käida realiseerimas oma õigust suust s**ta välja ajada ja inimesi solvata, vaid käiakse kogemusi saamas ja jagamas, infot küsimas ja andmas, abi palumas ja aitamas. Sinu vastuses pole olnud neist mitte midagi, sest sa ei tea sellest probleemist mitte midagi ning puuduv empaatiavõime takistab ka lihtsalt inimestele tuge pakkumast, kes seda vajavad. Üks osa intelligentsist on ka lihtsalt vait olla õigel hetkel. Sinu jaoks oleks siinkohal nüüd see koht taolist intelligentsi üles näidata, kuigi kipub muidugi juba natuke hilja olema.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rumalad on ikka enesehävitajad, mitte repliikide ütlejad.

Enesehävitaja ei hävita end rumalusest, vaid mingil muul põhjusel – tal on iseendaga mingi kana kitkuda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ma ei või oma arvamust avaldada? Saan aru, et see ei meeldi teile, aga mul on täpselt samasugune õigus teemades käia ja arvata.

Sa oled selle foorumi mõttest valesti aru saanud. Siin ei käida realiseerimas oma õigust suust s**ta välja ajada ja inimesi solvata, vaid käiakse kogemusi saamas ja jagamas, infot küsimas ja andmas, abi palumas ja aitamas. Sinu vastuses pole olnud neist mitte midagi, sest sa ei tea sellest probleemist mitte midagi ning puuduv empaatiavõime takistab ka lihtsalt inimestele tuge pakkumast, kes seda vajavad. Üks osa intelligentsist on ka lihtsalt vait olla õigel hetkel. Sinu jaoks oleks siinkohal nüüd see koht taolist intelligentsi üles näidata, kuigi kipub muidugi juba natuke hilja olema.

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”.
Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma kommentaariga aga ju otseselt manitsed ehk halvustad mind. Mis paneb sind nüüd arvama, et oled sellise sõnavõtuga minust parem või õigem?

Ja seda ütleb inimene, kes on siia teemasse mitu manitsevat ja halvustavat kommentaari kirjutanud. Oma sõnavõttudega ütled otse, et oled teistest parem ja õigem, kuna sina ei joo ja tead täpselt, kuidas tuleb elada. Ja nüüd siis järsku küsid nii?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”. Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Kust sina tead, kas keegi küsib abi või ei küsi. Vaimsete probleemidega pole ravi selline, et annad mingit rohtu ja inimene on terve. Aga ilmselgelt puuduvad sul igasugused teadmised. Sinult ei oota küll keegi midagi. Ainult seda, et sa esineks oma purtsatustega teemades, mis on sulle jõukohasemad.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”. Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Mina eespool kirjutasin ühe pika kommentaari. Ma olen abi otsinud. Olen käinud aastaid arstide juures. Olen käinud ka psühholoogi juures ja erinevates teraapiates. Olen tarvitanud AD-sid. Abi ei ole ma saanud.

Kas sa arvad tõsiselt, et keegi ise tahab olla alkohoolik või alkoprobleemiga?

Veel kord! Ole väga ettevaatlik oma sõnadega. Kunagi ei või teada, kuidas elu pöörab. Juhtuda võib nii endaga või lapsega või mõne teise pereliikmega, kellest väga hoolid. Elu keerdkäikude vastu ei ole meist keegi kaitstud.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina eespool kirjutasin ühe pika kommentaari. Ma olen abi otsinud. Olen käinud aastaid arstide juures. Olen käinud ka psühholoogi juures ja erinevates teraapiates. Olen tarvitanud AD-sid. Abi ei ole ma saanud. Kas sa arvad tõsiselt, et keegi ise tahab olla alkohoolik või alkoprobleemiga? Veel kord! Ole väga ettevaatlik oma sõnadega. Kunagi ei või teada, kuidas elu pöörab. Juhtuda võib nii endaga või lapsega või mõne teise pereliikmega, kellest väga hoolid. Elu keerdkäikude vastu ei ole meist keegi kaitstud.

Ei ole mõtet sellisele inimesele midagi selgitada. Tema mõttemaailm ja teadmised on väga piiratud. Rikkus teema ära enda siia toppimisega. Ainuke mis teha saab, on seda inimest ignoreerida.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin?

Empaatia ei ole miski, mida ühtede vastu tunned ja teiste vastu tunned. Sul kas on empaatia ning sa mõistad inimeste muresid, või sul ei ole empaatiat ja sa ei mõista. Sina ei mõista. Sul ei ole empaatiat. Ja kui sulle tundub, et sa nunnu kutsukese vastu ju ometi tunned empaatiat, siis ei, see ei ole empaatia. Need on sinu hormoonid, mis nunnu asja peale reageerivad. Empaatia on midagi muud.

Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”. Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Tõmba nüüd juba seda va pidurit! Mina olen teemaalgataja. Mina end nii aitasingi, et tegin raskel hetkel siia teema. Sain vastuseid, sain teada, et teistel on ka raske. Mis ma oleks pidanud Wismarisse sinu arust tormama või, nõudma medikamente ja abi? Näe, ma teadsin paremini, mis aitab. Ja aitas ka. Pane nüüd tropp suhu ja mine parem magama. Sa ei suuda midagi arukat siin öelda. Hale hakkab sinust juba, tegelikult rohkem su lähedastest. Nii loll ja nii heal arvamusel endast ning muudkui arvab.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Empaatia ei ole miski, mida ühtede vastu tunned ja teiste vastu tunned.

Korrigeerin, loomulikult pidi siin olema, et “ühtede vastu tunned ja teiste vastu ei tunne”.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma kommentaariga aga ju otseselt manitsed ehk halvustad mind. Mis paneb sind nüüd arvama, et oled sellise sõnavõtuga minust parem või õigem?

Ja seda ütleb inimene, kes on siia teemasse mitu manitsevat ja halvustavat kommentaari kirjutanud. Oma sõnavõttudega ütled otse, et oled teistest parem ja õigem, kuna sina ei joo ja tead täpselt, kuidas tuleb elada. Ja nüüd siis järsku küsid nii?

Küsin, sest mulle antakse mõista, et ma pean ennast teist, joodikutest, paremaks ja seda moraali loeb mulle inimene, kes omakorda ennast minust paremaks peab.
Kolmas kord kirjutan sõna “kahepalgelisus”.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”. Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Mina eespool kirjutasin ühe pika kommentaari. Ma olen abi otsinud. Olen käinud aastaid arstide juures. Olen käinud ka psühholoogi juures ja erinevates teraapiates. Olen tarvitanud AD-sid. Abi ei ole ma saanud.

Kas sa arvad tõsiselt, et keegi ise tahab olla alkohoolik või alkoprobleemiga?

Veel kord! Ole väga ettevaatlik oma sõnadega. Kunagi ei või teada, kuidas elu pöörab. Juhtuda võib nii endaga või lapsega või mõne teise pereliikmega, kellest väga hoolid. Elu keerdkäikude vastu ei ole meist keegi kaitstud.

Ma pean nüüd aru saama, et kogu see punt “tipsutajaid” siin on “elu keerdkäikudega” kimpus?
Ise ka usud seda?

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsin, sest mulle antakse mõista, et ma pean ennast teist, joodikutest, paremaks ja seda moraali loeb mulle inimene, kes omakorda ennast minust paremaks peab. Kolmas kord kirjutan sõna “kahepalgelisus”.

Mis siin nii arusaamatuks siis jääb? Sina oled nõme ja kehva iseloomuga, teised jälle tipsutavad. Igaühel oma vead. Kumb mida olulisemaks peab, see on ju ta enda asi. Minu jaoks on meeldivad inimesed tõesti paremad kui halva iseloomuga inimesed. Sina oled jälle väga uhke oma mittejoomise üle. Igaühele oma. Liigu edasi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liigu edasi.

Loomulikult liigun! Siin võib sellest enesehaletsusest jommi jääda.

* kell on õhtul 6 läbi: huvitav, paljudel juba pudel lahti korgitud?

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liigu edasi.

Loomulikult liigun! Siin võib sellest enesehaletsusest jommi jääda.

* kell on õhtul 6 läbi: huvitav, paljudel juba pudel lahti korgitud?

Igaüks näeb teisi läbi iseenda rikutuse prillide.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma pean nüüd aru saama, et kogu see punt “tipsutajaid” siin on “elu keerdkäikudega” kimpus? Ise ka usud seda?

Mina rääkisin küll enda nimel, aga on ju üldteada, et paljud inimesed kukuvad sellesse auku pärast mõnd isiklikku dramaatilist sündmust ja rasket läbielamist.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ma ei või oma arvamust avaldada? Saan aru, et see ei meeldi teile, aga mul on täpselt samasugune õigus teemades käia ja arvata.

Sa oled selle foorumi mõttest valesti aru saanud. Siin ei käida realiseerimas oma õigust suust s**ta välja ajada ja inimesi solvata, vaid käiakse kogemusi saamas ja jagamas, infot küsimas ja andmas, abi palumas ja aitamas. Sinu vastuses pole olnud neist mitte midagi, sest sa ei tea sellest probleemist mitte midagi ning puuduv empaatiavõime takistab ka lihtsalt inimestele tuge pakkumast, kes seda vajavad. Üks osa intelligentsist on ka lihtsalt vait olla õigel hetkel. Sinu jaoks oleks siinkohal nüüd see koht taolist intelligentsi üles näidata, kuigi kipub muidugi juba natuke hilja olema.

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”.

Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Oh sul on vist tõesti empaatiaga kehvad lood. Aru sa sellest muidugi ei saa. Ilmselt puudub sul ka kogemus olla kaassõltlane.
Mu ema oli joodik. Aga mitte terve elu vaid algas see 40.ndates. Alguses vaikne tipsutaja ja viimased 10a küla sopajoodik, kes lällas, laamendas ja sittus ennast täis.
Ta palus abi. Nii lähedaste proffesionaalide kui ka muude inimeste käest. Tahe olemas oli. Kahjuks puudus tal järjepidavus ja tugevus vastu pidada. Suri ta 59 aastaselt. Muidu tore ja tegus ema aga eluraskused murdsid selle toreda inimese.
Inimesed ei hakka jooma igavusest vaid sellepärast, et nad ei suuda oma sisemise minaga hakkama saada!

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ma ei või oma arvamust avaldada? Saan aru, et see ei meeldi teile, aga mul on täpselt samasugune õigus teemades käia ja arvata.

Sa oled selle foorumi mõttest valesti aru saanud. Siin ei käida realiseerimas oma õigust suust s**ta välja ajada ja inimesi solvata, vaid käiakse kogemusi saamas ja jagamas, infot küsimas ja andmas, abi palumas ja aitamas. Sinu vastuses pole olnud neist mitte midagi, sest sa ei tea sellest probleemist mitte midagi ning puuduv empaatiavõime takistab ka lihtsalt inimestele tuge pakkumast, kes seda vajavad. Üks osa intelligentsist on ka lihtsalt vait olla õigel hetkel. Sinu jaoks oleks siinkohal nüüd see koht taolist intelligentsi üles näidata, kuigi kipub muidugi juba natuke hilja olema.

Ma tõesti ei tunne joodikute vastu empaatiat. Peaksin? Ennast aidata te ei taha, ainult juua ja hädaldada. Kedagi ei saa aidata, kes seda ise ei taha ja teie ei taha. Tahate ainult mingit müstilist “mõistmist”.

Veel kord – miks te professionaalidelt abi ei küsi? Mis takistab?

Oh sul on vist tõesti empaatiaga kehvad lood. Aru sa sellest muidugi ei saa. Ilmselt puudub sul ka kogemus olla kaassõltlane.

Mu ema oli joodik. Aga mitte terve elu vaid algas see 40.ndates. Alguses vaikne tipsutaja ja viimased 10a küla sopajoodik, kes lällas, laamendas ja sittus ennast täis.

Ta palus abi. Nii lähedaste proffesionaalide kui ka muude inimeste käest. Tahe olemas oli. Kahjuks puudus tal järjepidavus ja tugevus vastu pidada. Suri ta 59 aastaselt. Muidu tore ja tegus ema aga eluraskused murdsid selle toreda inimese.

Inimesed ei hakka jooma igavusest vaid sellepärast, et nad ei suuda oma sisemise minaga hakkama saada!

Kus see tahe siis oli, kui “puudus järjepidevus ja tugevus”?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus see tahe siis oli, kui “puudus järjepidevus ja tugevus”?

Sa ei suuda ette kujutada, et on maailmas olukordi, mida sa tahad lõpetada, kuid ei suuda? Sõltuvusi, millest tahad pääseda, aga saa hakkama? Tõesti on nii empaatiavõimetuid inimesi olemas?

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen see, kes ka vahepeal sõna võttis, et mitu kuud juba pole joonud ja kasu nagu ei midagi. Käisin terapeudi juures ja tema ütles, et füüsiliselt keha taastub alkoholist mõne kuuga (kui maks täitsa läbi, siis muidugi mitte), aga aju taastub umbes aasta. Sellepärast umbes aasta ongi kohati meeleolulangus, ärevus, lootusetuse tunne. Et see ongi täiesti normaalne. Sellepärast paljud pöörduvad alkoholi poole tagasi. Aga peaksin seda võtma kui head märki, et aju taastub ja parem elu ootab ees. Mina siis igal juhul lasen edasi, kuigi vahepeal on tõesti meeleolu halb.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen see, kes ka vahepeal sõna võttis, et mitu kuud juba pole joonud ja kasu nagu ei midagi. Käisin terapeudi juures ja tema ütles, et füüsiliselt keha taastub alkoholist mõne kuuga (kui maks täitsa läbi, siis muidugi mitte), aga aju taastub umbes aasta. Sellepärast umbes aasta ongi kohati meeleolulangus, ärevus, lootusetuse tunne. Et see ongi täiesti normaalne. Sellepärast paljud pöörduvad alkoholi poole tagasi. Aga peaksin seda võtma kui head märki, et aju taastub ja parem elu ootab ees. Mina siis igal juhul lasen edasi, kuigi vahepeal on tõesti meeleolu halb.

Mis terapeudi juures sa käisid? Mingi spetsiaalse sõltuvusteemadega tegeleja?
Mis sellesse keha taastumisse puutub, siis mina tegin peale nädalast kainust maksaproovid, tahtsin teada, kas asi hull või mitte. Veider oli see, et näitude pealt ütles arst, et noh, ei tundu, et te viimase 2-3 nädala jooksul alkoholi liigtarvitanud oleks, see näit oli täitsa korras. Aga veel nädal tagasi jõin igal õhtul vähemalt 200-300g brändit, mis on ju üle igasuguse piiri. Lugesin kuskilt, et lahja alkohol hakkab maksa peale, kange aga rikub rohkem aju. Äkki ongi nii? Mälu on mul küll viimase poole aastaga hakanud vigurdama. Vast saab nüüd korda ka selle. Oh, jaksaks ainult vastu pidada.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See teema mõjus mulle hästi, otsustasin ka proovida. Mõned päevad vastu peetud, tunne on, nagu oleks äkki sõbra kaotanud ja väga üksikuks jäänud. Just nimelt üksildustundeks nimetaks seda, mis alkoholist loobumine toonud on. Vaimses mõttes, füüsilises maailmas elan koos perega, mees, lapsed, koerad-kassid, kuid õhtul on igaühel omad tegemised, lapsed omas toas, mees arvutis. On päris karm tegelikult ka teada saada enda joomise põhjust – et oled üksildane. Päris lämmatav, täna hommikul lausa nutsin tilga seepärast.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovin jõudu ja vastu pidamist kõigile, nii tipsutajatele kui tipsutamisest loobunutele!

Mina ise ei ole alkohoolik, aga see tõbi on purenud paljusid minu tutvusringkonnas ja ka peres. Olin aastaid sama pime ja tige nagu see siinne empaatiavõimetu kägu. Olen alkovastane ka täna, aga enam ei otsi süüdlasi, ei näita näpuga.

Sain alles siis aru kui tõsise haigusega on tegu kui nägin kõrvalt, kuidas armastatud inimene oma deemonitega võitles. Süüdistasin teda tahtejõuetuses, hoolimatuses, julmuses. Kui ei süüdistanud teda, siis süüdistasin ennast. Samades pattudes. Tema tahtejõuetus seisnes võimetuses olla kaine, minu oma võimetuses lahkuda. Tema hoolimatus seisnes minu reetmises, minu oma aga ülejäänud pere (laste) reetmises. Tema julmus oli mulle valetamine ja minuga manipuleerimine, mina manipuleerisin teda järelejätmatult tõega vastu.

Mul on piinlik sellele praegu tagasi mõelda. Milliseid kannatusi ma olen põhjustanud ja kui isekas ma olin, arvates, et see on ainult mäng, et alkoholismist saab vaid tahtejõuga vabaneda.

Ma ei tea kuidas, aga ühel päeval sain aru, et nüüd aitab. Palusin purjus inimesel lahkuda ja mitte tagasi tulla. Ta tõstis pea selga ja läks. Ei vaadanud tagasigi. Uhke ja paindumatu nagu ta oli oma solvumises. Ma tundsin hirmu ja täielikku hüljatust. Me olime lahus nädal aega. See on pikim periood kogu meie tutvuse jooksul, ei enne ega pärast pole me olnud nii kaua eraldi.

Sel päeval kui mina olin murdumas ja talle helistamas, helistas ta ise. Me kohtusime ja me rääkisime. Esimest korda 11 aasta jooksul rääkisime me sellest, miks ta joob. Mis oli teda pannud tundma, et ta peab saama juua, sest muidu läheb ta katki. Ta oli sattunud mustrisse, nagu palju noored 90ndate ajal: ühe seltskonnaga pidu siin, teisega läbu seal, kuni avastas, et purjuspäi ei tundugi tema elu nii troostitu, on soe ja lõbus, ei ole komplekse, muremõtteid, isegi kõhutäie või peavarju pärast pole väga tarvis muretseda. Keegi on alati, kes pudeliga tulija sisse kutsub ja on veel tänulikki.

Seda seni kuni reaalsus välguna sisse lõi ja selgus, et ta ei suudagi enam toimida ilma alkoholita. Tahaks püsivamat töökohta pidada, aga ei oska oma tööstressiga toime tulla. Tahaks midagi õppida, aga ei suuda enam kainena keskenduda. Tahaks romantikat ja ilu enda ellu, aga ei julge kaine peaga enam meeldivale inimesele läheneda.

Meie tutvusime siis, kui ta esimest korda päriselt üritas joomata hakkama saada. Ta oli juba mõnda aega kaine olnud ja uskus ise, et halvim on möödas. Oligi, päris mitmeks aastaks. Kuni meie suhtesse jõudis stress laste sünniga, suurem surve hoida head sissetulekut, õppida midagi uut…

Siis tutvusin ma poisikesega, kelleks ta sisemiselt oligi jäänud. Kõik see, mida ta varem oli alkoholiga endast eemale tõrjunud, oli õppimata jäänud. Siis ma veel ei mõistnud seda, olin ju ise hirmul ja vihane.

Selle puntra lahti harutamine võttis kaua aega. Mitu aastat. Kuni päevani, mil ta oli esimest korda pärast paljusid aastaid veetnud nädala iseendaga. Ta oli valmis rääkima. Pihtima.

Ma ei ole veel valvsust kaotanud, ka minu sees on veel värsked armid, aga meie suhe on muutunud. See on kaine ja see on aus. Mul on abikaasa, kellest ma lugu pean ja lastel on isa, keda nad usaldavad. Ma õppisin väga palju alkoholismi ja empaatia kohta. Mul ei ole raske kaasa tunda neile, kes veel oma hirme peidavad. Ei ole raske kaasa tunda neile, kes püüavad end uuesti üles leida ja üles ehitada. Ma rõõmustan siiralt kaasa igaühega, kes on suutnud järgmise klaasitäie valamist edasi lükata, olgu siis 1 tund, päev, aasta… Me kõik oleme moel või teisel oma hirmude vangid, meil kõigil on omad salajased viisid selle varjamiseks, alkohooliku viis paistab lihtsalt paremini välja.

+2
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 135 )


Esileht Ilu ja tervis Tühjustunne õhtuti, kui enam ei tipsuta