“Vana kooli” punased, kollased, roosad-lillad, need ongi vastupidavad ja meil aastaid maas ning õitsevad. Igasuguste narmasäärsete, täidisõieliste jne uute sortidega näen hullu vaeva- võtan üles, kuivatan, panen uuesti uude kohta ja uude kompostmulda, et õitseks. Kui jäävad 2-3a maha samasse kohta, siis ei õitse või kaovad üldse ära.
Üles võtta ei tohi enne lehtede täielikku kolletumist (NB! õisikuvars lõika kohe pärast õitsemist ära, et ei raiskaks sibula jõudu)-varastel juunis, hilistel lausa juulis. Ja korralikult kuivatada. Tagasi mulda septembris.
“Ümberistutamise suhtes tundlikumad on erilisemate õitega tulbisordid (papagoitulbid, täidisõielised jt), nad eelistavad kuiva ja kuuma suvist puhkeperioodi, seetõttu on hea sibulad suveks üles kaevata. Iga-aastane kaevamine on eriti põhjendatud märjema mulla puhul või ka siis, kui on olnud märke haigustest (näiteks hahkhallitus) või kahjuritest. Kuiv puhkeperiood aitab kaasa sibulate paremale tervisele ja hoiab neid märja suve korral haiguste laialdase leviku eest. Pikkade vihmaperioodide jooksul võivad mõned kuiva armastavad sibullilled ka sootuks hävida.
Ka papagoitulpide, roheliseõieliste tulpide jt erilisemate sortide sibulad tuleks igal aastal välja kaevata – see aitab neil kauem aias kaunina püsida. Nõnda tegutsedes säilivad hästi nende sordiomadused ja nad õitsevad rikkalikult igal kevadel.
Looduslikumad varajased ja lihtõielised tulbid võivad kaks-kolm või isegi enam aastat.”
Nartsissi tuleb üles võtta ja harvemalt panna kui puhmas tihe. Aga mitte kuivatada vaid kohe pärast puhastamist uuesti mulda. Kindlasti kontrollida, ega muld pole selles kohas liigniiske. Et sibul kosuks, lõika õievars pärast õitsemist kohe ära, lehed aga alles pärast kolletumist. Ja väetist tahavad igal aastal.