Teema: Tuleb vaim valmis panna …

Meile sobib 🙂

Loodan, et selleks ajaks on mingi plaani riigil, haridusministeeriumil jmt vastavatel asutustel, et distantsõpet vältida. Ei saa panna täiskohaga tööl käivatele vanematele kuude viisi laste õpetamise kohustust. Tõsiasi ju on, et veebitunde teevad vaid osad õpetajad, on väga palju õpetajaid, kes täidavad vaid e-kooli, ei toimu reaalset õpetamist ega tagasisidestamist. Augud õpilaste teadmistes kasvavad iga nädalaga. Näen seda oma laste peal iga päev. Ja tunnen ka seda, et oma täiskohaga töö kõrvalt ei suuda ma lõputult ka “tunde anda”. Kahjuks on minu laste õpetajad just sellised, kes täidavad e-kooli ja kogu moos. Kuidas nende ülesannetega hakkama saada, aine endale selgeks teha, see on täiesti õpilase ja vanemate teha.

Ühes Delfi erisaates just Kadastik rääkis, et tegelikult ei ole märgata suurt vahet selles, kui paljude inimestega kooliõpilased kokku puutuvad näiteks koolivaheajal ja kooliajal. Nii et õpilaste koju isoleerimine ei pruugi anda mingit märgatavat mõju viiruse levikul.

Ise arvan, et palju mõttekam on järgmise puhangu ajal panna ressursid kontaktsete otsimisele ja isoleerida vaid üksikud grupid. Näiteks kui mõnes koolis mõnes klassis on teada, et õpilase pereliige või lähedane on koroonaviirusesse nakatunuga kokku puutunud, siis validagi see kitsas ring tema või nakautnu ümber, kes peab koju jääma, mitte kõiki riigi koole kinni panema.

Võtku või alternatiivseid ruume kasutusele, kus õpilased ja õpetajad saaks 2 x 2 reeglit järgida, kui tavakoolid on selleks liiga halva planeeringuga. Igasugune lahendus on parem kui kuude viisi distantsõpet. Ja kui sügisel tuleb uus puhang, sis on selge, et enne järgmist suve sellele nii arvestataval viisil piiri ei pane, et saaks öelda, et jah, võite nüüd kooli minna. Nii et tuleb otsida muid võimalusi. Õpetajad, kellest väga paljud on ju vanuse poolest rohkem ohustatud, võiks klassiruumis olla kasvõi õpilastest barjääriga eraldatud (u nagu poe kassapidajad), aga midagi annaks kindlasti välja mõelda, et ohtu vähendada. Täiesti ohutuks ei saa ilmselt ühtegi ruumi teha, kus rohkem õpilasi koos, aga teatud meetmed kindlasti aitaks nakatumisohtu vähendada.

Lapsed on lisaks ka stressis, tahavad näha sõpru, õpetajaid, tahavad tavalisse õpikeskkonda tagasi. Nooremale (8 a) tundub koolist ja sõpradest eemalolemine kuidagi eriti rusuvalt mõjunud olevat, võtab seda kodus olemist ja õppimist väga raskelt.

Kui tahta, et lapsed ka järgmise suurema puhangu ajal kodus õpiksid, siis tuleb kehtestada kõigile õpetajatele ühtsed nõuded, veebitundide, konsultatsioonide jne osas. Mitte nii, nagu minu ühel lapsel praegu on, et võõrkeelegi jaoks pole ühtegi veebitundi olnud. E-kooli märgitud töövihiku leheküljed või töölehed ei ole veel tund. Või peaks olema klasside ja ainete kaupa avalikud salvestatud veebiloengud, mida saab teatud teema juures kasutada ja vastab teatud õpiku-töövihikukomplektile vmt. Praegu kulutame hullu aja sellele, et otsida lisamaterjale jmt. Kui see oleks kõik tunnile vastavalt kohe võtta, oleks palju lihtsam.

Ise tahaks siiski 8-9 h päevas keskenduda enda tööle ja tööandjat mitte alt vedada, mitte jagada end töö ja laste juhendamise vahel, et siis õhtul veel enda tööd tasa teha. Nii ei saa lõputult. Mulle on minu töö ja see, et ma seda hästi teha saaks, samavõrra tähtis kui see, et lapsed saaks õpitud, et neil ei tekiks ainetes lünki jne. Aga praegu tunnen end küll üsnagi läbipõlenuna. Erinevalt ilmselt paljudest ei ole minu töökoormus eriolukorraga vähenenud, pigem vastupidi, tööd rohkem, samas kliendid kärsitumad, tähtajad lühemad. Kõik see kokku annab tunda.

Väga hästi sobib. Meil on nagunii plaan maale metsa ära kolida ja lapsed koduõppele jätta. Kahjuks on tänapäeva kooliprogrammis endiselt palju jama, millega tulevikumaailmas suurt midagi peale hakata pole. Viimane asi oleks lapsevanematel hakata oma lastele reaalseks eluks vajalikke teadmisi õpetama. Kuidas endale ise toitu kasvatada ja kõikvõimalikes tingimustes hakkama saada. Probleem muidugi selles, et paljudel vanematel pole endalgi enam selliseid teadmisi.

#3440109:

Ise tahaks siiski 8-9 h päevas keskenduda enda tööle ja tööandjat mitte alt vedada, mitte jagada end töö ja laste juhendamise vahel

Lastekodu varianti oled kaalunud? Hoiuperet?

#3440290:

#3440109:

Ise tahaks siiski 8-9 h päevas keskenduda enda tööle ja tööandjat mitte alt vedada, mitte jagada end töö ja laste juhendamise vahel

Lastekodu varianti oled kaalunud? Hoiuperet?

Kas töötav täiskasvanu on Eesti vabariigis nii suureks imeks muutunud, et tööpäeva mainimine sellise kommentaari esile kutsub?

Mulle meeldib võimalikult efektiivselt ja katkestusteta süveneda ja oma töö järjest ära teha. Seejärel oli vanasti (enne eriolukorda) aeg iseendale ja perele. Nüüd on tööpäev väga sagedaste katkestustega. Mõni päev, kui noorema laps rohkem juhendamist vajab, läheb õpetamisele 3-4 h päevas. See tähendab, et ära on kadunud õhtune vaba aeg, sest päevane tööpäeva katkestamine tuleb õhtul tasa teha. Või alustan varahommikul 5-6 ajal enda tööga. Peaks ju arusaadav olema, et on inimesi, kes ei tee üht või teist (tööd või laste kasvatamist), vaid mõlemat. Kõik ei ole kodused või praeguse eriolukorraga koju saadetud.

Või on tõesti kõik vanemad, kes tööl käia tahavad, sellised sinu arust, et nende lapsed tuleb riigile kasvatada anda? Ma olen siin perekoolis igasugu imesid näinud, aga mõnikord on kommentaariumis nõmetsemine küll selline, et piinlik on inimeste pärast. Mõned torked ja “vaimukused” on lihtsalt nii madalalaubalised, et ma ei tea, mis nipiga inimene ise end selles veenda suudab, et see süljepritsimine seda väärt oli. Anonüümne foorum küll, aga mingi sisemine enesekriitika võiks ikka olla.

14:16 postitaja võiks FB-st üles otsida selle kirja, mille andmekaitseinspektsioon täna või eile paljudesse koolidesse saatis, ja mida paljudes õpetajate fb gruppides arutatakse.
varustage end sügiseks aegsasti õppekirjanduse ja töövihikutega

Kui vanemad tegelevad juba selliste totrustega, et kaebavad sammulugemisäppide peale andmekaitsesse, siis peaks õpetajate privaatsust ka kaitsma- kui üldse mingeid videoloenguid, siis selja tagant filmituna, udustatud pildiga ja et privaatsus tõeliselt kaitstud oleks, siis ikka moonutatud häälega. Pole õpetaja mure, kui lapsed millestki aru ei saa-talle peavad küll sellised videod sobima.

#3440422:

Seepärast ma pooldangi muid variante, nt varupindade leidmist koolidele, et saaks lapsed ja õppetöö hajutada nii, et uue viiruselaine korral 2 x 2 reeglit järgides õppetöö ikkagi õpetajaga jätkuda saaks. Praegu on tunne, et kontakt kooli ja õpetajatega on kadunud, lapsed õppimises üksi jäetud (st vanematega).

Pole ju probleemi, töö alafoorumis ju keegi hädaldab, et spad on kinni ja teistmoodi nad raha teenida ei oska. Tuleb lihtsalt basseinid veest tühjaks lasta ja koolipingid asemele panna, piisavalt suured vahed saab hoida ja üks olümpiamõõtmetega bassein mahutab isegi mõne suurkooli terve lennu korraga ära. kov võib koolimaja rendi asemel (enamik remonditud koolimaju kuuluvad ju mingitele kinnisvarafirmadele) spadele rendiraha maksta

Saan emast aru, vãga emotsionaalne kiri. Eks pea kôigil koolilaste emadel on keeruline.
Olen õpetaja ja väga väsinud. Tundide planeerimine, tagasisidestamine, õppevahendite valmistamine on nii teistmoodi. Minu töö muutus päevapealt, peame kiirelt kohanema ja seisma selle eest, et lapsed õpiksid ka praegu parimal võimalikul moel. Kellel pole arvutit, kes kasutab seda vaid harva, kes jagab pereliikmetega. Laste motiveerimine, stressis vanematega suhtlemine, uute vahendite ja keskkondade tundma õppimine.
Ahjaa, tegelikult tahtsin öelda, et olen ka koolilaste ema ja tean, mida tunned.
Paljud õpetajad on emad ja teavad, mis tunne on olla lapsega kodus distantsõppel.
Õpilased helistavad, videotund käib, enda lapsed ootavad järjekorras, et saaks õpetajale pilte saata ja abi küsida. Nii need päevad läevad. Lõunat valmistada ei jõua, õue ei jõua ise päevade viisi.
Me oleme kõik samas seisus ja tegeleme samuti hilisõhtul enda palgatööga, õpilaste tundide ja töödega.

#3440512:

Saan emast aru, vãga emotsionaalne kiri. Eks pea kôigil koolilaste emadel on keeruline.

Olen õpetaja ja väga väsinud. Tundide planeerimine, tagasisidestamine, õppevahendite valmistamine on nii teistmoodi. Minu töö muutus päevapealt, peame kiirelt kohanema ja seisma selle eest, et lapsed õpiksid ka praegu parimal võimalikul moel. Kellel pole arvutit, kes kasutab seda vaid harva, kes jagab pereliikmetega. Laste motiveerimine, stressis vanematega suhtlemine, uute vahendite ja keskkondade tundma õppimine.

Ahjaa, tegelikult tahtsin öelda, et olen ka koolilaste ema ja tean, mida tunned.

Paljud õpetajad on emad ja teavad, mis tunne on olla lapsega kodus distantsõppel.

Õpilased helistavad, videotund käib, enda lapsed ootavad järjekorras, et saaks õpetajale pilte saata ja abi küsida. Nii need päevad läevad. Lõunat valmistada ei jõua, õue ei jõua ise päevade viisi.

Me oleme kõik samas seisus ja tegeleme samuti hilisõhtul enda palgatööga, õpilaste tundide ja töödega.

Tore kuulda, et on ikkagi ka õpetajaid, kes distantsõppe ajal oma õpilastega suhtlevad, tagasisidestavad jne. Meil ei ole sellega vedanud, õpetajate meiliaadressid küll on, aga need paar korda, kui olen pidanud näiteks noorema lapse klassiõpetajale kirjutama, et lapse küsimus mõne arusaamatu asja kohta edastada, siis on vastuse saamisega mitu päeva läinud. Ühel juhul jõudis töö esitamise tähtaeg juba kätte, aga vastust küsimusele polnud laps õpetajalt saanud. Olen ka kuulnud, et osadel õpetajatel on nö konsultatsiooniaeg, kui laps saab Teamsi või Zoomi vmt keskkonna kaudu ühendust võtta ja õpetajaga otse rääkida. Minu lastel seda võimalust ei ole. Kogu tagasiside saamine on täheline hinne e-koolis, pole mingit selgitust, kui on selline hinne, et aru saada, et midagi oli valesti, siis pole ka vigade selgitust, nii et mõistata ise, mis siis valesti oli ja millele peaks tähelepanu pöörama. Kogu see koduõpe on seetõttu nagu kotis, nagu kirjutasin eelmises kommentaaris, side kooli ja õpetajatega oleks nagu katkenud. Üksijäetuse tunne. Lastel ka motivatsioon täiesti läinud, otsime igasugu nippe, et veel need viimased nädalad õppeaasta lõpuni vastu pidada.

Õpetajana ehk oskan uue puhangu ajal rohkem oma asju teha, aga marutüütu on küll juba olemasolevaid materjale kohendada eõppele vastavaks, lõimida ülesandeid ja nuputada, kuidas minul, lapsevanematel ja lastel oleks võimalikult huvitavam/vaheldusrikkam/teadlikum õpe ja kogemus.
Endla lapsed gümnaasiumis ja nendega probleeme pole.

#3440679:

#3440512:

Saan emast aru, vãga emotsionaalne kiri. Eks pea kôigil koolilaste emadel on keeruline.

Olen õpetaja ja väga väsinud. Tundide planeerimine, tagasisidestamine, õppevahendite valmistamine on nii teistmoodi. Minu töö muutus päevapealt, peame kiirelt kohanema ja seisma selle eest, et lapsed õpiksid ka praegu parimal võimalikul moel. Kellel pole arvutit, kes kasutab seda vaid harva, kes jagab pereliikmetega. Laste motiveerimine, stressis vanematega suhtlemine, uute vahendite ja keskkondade tundma õppimine.

Ahjaa, tegelikult tahtsin öelda, et olen ka koolilaste ema ja tean, mida tunned.

Paljud õpetajad on emad ja teavad, mis tunne on olla lapsega kodus distantsõppel.

Õpilased helistavad, videotund käib, enda lapsed ootavad järjekorras, et saaks õpetajale pilte saata ja abi küsida. Nii need päevad läevad. Lõunat valmistada ei jõua, õue ei jõua ise päevade viisi.

Me oleme kõik samas seisus ja tegeleme samuti hilisõhtul enda palgatööga, õpilaste tundide ja töödega.

Tore kuulda, et on ikkagi ka õpetajaid, kes distantsõppe ajal oma õpilastega suhtlevad, tagasisidestavad jne. Meil ei ole sellega vedanud, õpetajate meiliaadressid küll on, aga need paar korda, kui olen pidanud näiteks noorema lapse klassiõpetajale kirjutama, et lapse küsimus mõne arusaamatu asja kohta edastada, siis on vastuse saamisega mitu päeva läinud. Ühel juhul jõudis töö esitamise tähtaeg juba kätte, aga vastust küsimusele polnud laps õpetajalt saanud. Olen ka kuulnud, et osadel õpetajatel on nö konsultatsiooniaeg, kui laps saab Teamsi või Zoomi vmt keskkonna kaudu ühendust võtta ja õpetajaga otse rääkida. Minu lastel seda võimalust ei ole. Kogu tagasiside saamine on täheline hinne e-koolis, pole mingit selgitust, kui on selline hinne, et aru saada, et midagi oli valesti, siis pole ka vigade selgitust, nii et mõistata ise, mis siis valesti oli ja millele peaks tähelepanu pöörama. Kogu see koduõpe on seetõttu nagu kotis, nagu kirjutasin eelmises kommentaaris, side kooli ja õpetajatega oleks nagu katkenud. Üksijäetuse tunne. Lastel ka motivatsioon täiesti läinud, otsime igasugu nippe, et veel need viimased nädalad õppeaasta lõpuni vastu pidada.

Jah, selline asi pole küll õige, olen sinuga nõus.
Mina just tunnen, et tagasisidestamist on kordades rohkem kui koolis käies. Pean kõikidele kirjutama, mis hästi,kus vead jms. Igaühele eraldi, see on väga aeganõudev. Kurb, kui sul kehv kogemus.

#3440290:

Lastekodu varianti oled kaalunud? Hoiuperet?

Kas sinul on mingi geniaalne plaan kuidas ilma tööl käimata lapsed ära toita, katta ja koolitööks vajalike digivahenditega varustada? Teoreetilises plaanis me enamik hea meleega tegeleme kodus laste digiõppega, aga kiuslik tööandja näe ei taha tegemata töö eest palka maksta.

#3440290:

#3440109:

Ise tahaks siiski 8-9 h päevas keskenduda enda tööle ja tööandjat mitte alt vedada, mitte jagada end töö ja laste juhendamise vahel

Lastekodu varianti oled kaalunud? Hoiuperet?

Mu meelest ka jube imelik suhtumine, et inimene orjaks pigem suurema osa päevast tööandjat kui tegeleks oma lastega. 9 tundi teed tööd, teised 9 tundi lapsed magavad. Sa neid üldse näha ka tahad?

#3441779:

#3440290:

#3440109:

Ise tahaks siiski 8-9 h päevas keskenduda enda tööle ja tööandjat mitte alt vedada, mitte jagada end töö ja laste juhendamise vahel

Lastekodu varianti oled kaalunud? Hoiuperet?

Mu meelest ka jube imelik suhtumine, et inimene orjaks pigem suurema osa päevast tööandjat kui tegeleks oma lastega. 9 tundi teed tööd, teised 9 tundi lapsed magavad. Sa neid üldse näha ka tahad?

Taaskord, väga tore, et on töökohti, kus tööaeg on lühem kui kaheksa tundi. Ja väga tore, kui on peresid, kus vanemad ei pea töötama. Meie näiteks peame töötama, sest muidu tõstab pank meid kuuse alla, kui säästud otsa saavad. Süüa, sooja ja natuke meelelahutust tahaks ka saada. Meie säästudest ei jätkuks järgmise aasta lõpuni, mil loodetavasti vaktsiini oodata on. Ja mina ei ole kunagi oma tööst kui orjamisest mõelnud. Vastupidi, tavaolukorras naudin oma tööd, teen seda hea meelega ning näen selles ametis võimalust eneseteostuseks. Kuidas see kõik oma lastest mittehoolimisega seotud, ei saa ma aru…

Eestis ei ole üldiselt tavaks, et vanemad lapse koolitee lõpuni koduseks jäävad. Ikka käiakse laste kõrvalt töölt, lapsed käivad koolis, trennides, sõpradega väljas ning õhtuti veedetakse pereringis aega. Ei usu mina, et eriolukorras nüüd ühtäkki kõik töötavad vanemad koduseks saavad jääda. Ja siin ei ole küsimus selles, et ei tahaks oma lastega aega veeta, vaid ikka selles, et ei taha oma lastega kuuse alla kolida.