Teema: Tuletõrjeõppus koolis

Jah, tuletõrjeõppuse täpne aeg ei ole ette teada, ka õpetajatele mitte, mõte ongi selles ju, et see peab osalejate jaoks ootamatult toimuma. Aga meil on kool siiski hoiatanud, kui lähinädalatel on õppus plaanis, just selleks, et lapsed ja vanemad teaksid dressikad/kampsunid vms selga/kaasa panna.
Seda ma ei tea, kes ja kus selle täpse aja paika paneb, aga mu lapse koolis oli see viimati esimese tunni ajal, poole 9 paiku – võimaluse korral võiks ju tegelikult selle veidi hiljem teha, kui õues juba soojem.
Vastuseks su küsimusele siis – jah, see on minu teada enam-vähem igal pool nii, on normaalne, nii võib ja nii ongi ette nähtud. Aga ma isiklikult arvan ka, et tuleks vähemalt üritada seejuures lapsi võimalikult vähe külmetada.

Eelmisel aastal minu 2. klassi lapsel oli tuletõrjeõppus nii, et lörtsi sadas, lapsed olid kehalisest tulnud, alles veidi higised, ja enamik õhukestes särkides-teksastes-sandaalides, ei lubatud isegi õuejalatseid võtta. Laps totaalselt vappus külmast peale õppust ning enamikul polnud ka kuivi sokke jalga panna enam, sest kehkasokid olid niisked-higised ja teised sokid lörtsist läbi ligunenud.

Minu lapse õpetajale oli õnneks ikka teada antud, et tuleb õppus ja mis tunni ajal. Nii et õpetaja oli käskinud neil juba tunni alguses joped tooli seljatoele valmis panna ja botased jalga tõmmata. Väga normaalne minu meelest. Jah, läbi harjutada on vaja, aga mitte ebainimlikes tingimustes.

Oh, mis hädakisa lahti. Pane siis oma võsukesele mõni dressikas kooli kaasa.

Esiteks on minu hinnangul tuleohutus lõpmata kordi tähtsam kui väike nohu.

Teiseks, kas teie lapsed istuvad ainult soojas toas ja õues käivad pambuks pakituna? Minu lapsed käivad pidevalt minu mõistes poolpaljana õues. Ei ole keegi neist seetõttu haigeks jäänud.

Nii õrn on tänapäeva inimene 🙁

Olen nõus, et tuleohutus on tähtis.

Arvan ikkagi, et tervis on ka tähtis. Kui laps haigestub, on vanematel vaja töölt haigusleht võtta, laps jääb õppimises maha, korduvad haigestumised praegusel viirusperioodil nõrgestavad immuunsust, haigus võib jääda pikemalt vinduma jne.

Seega oleks loogiline, et õppuse korraldamisel mõeldakse läbi, mis saab edasi pärast kiiret evakuatsiooni. Ka päris tulekahju korral, mis võib juhtuda talvel miinuskraadidega, sooviks ma, et laps pärast tulekahjuohust pääsemist ei jääks kooli ette seisma ja ootama alajahtumist vaid on mingi plaan, mis saab edasi.

Võib lõputult arutada selle üle, et osa inimesi ja lapsi ongi külma suhtes tundlikumad ja nõrgema tervisega ja õrnad helbekesed ja vot, kuna minu laps käib vabatahtlikult praeguse ilmaga paljalt ringi ja ei jää haigeks, siis sinu laps on äpu, kui külmetab. Selline tänitamine ei vii kuhugi.

#3868176:

#3868169:

Eelmisel aastal minu 2. klassi lapsel oli tuletõrjeõppus nii, et lörtsi sadas, lapsed olid kehalisest tulnud, alles veidi higised, ja enamik õhukestes särkides-teksastes-sandaalides, ei lubatud isegi õuejalatseid võtta. Laps totaalselt vappus külmast peale õppust ning enamikul polnud ka kuivi sokke jalga panna enam, sest kehkasokid olid niisked-higised ja teised sokid lörtsist läbi ligunenud.

Karm. Kas jäi terveks? Kuidas sulle tundub, kas selline õppus õigustab ennast?

Minu oma jäi terveks, samas tema klassiõde haigestus, nende pere oli ka tagantjärele kõige pahasem – ma ise usun, et külmetamine on ohtlik siis, kui organism nagunii parasjagu mingi viirusega maadleb, niisama korraks külma saada pole hullu. Päev läbi märgade sokkidega olemine ja koolibussi ootamine ja paljudel pikk kojuminemine (elame maal) jälle tundub küll mulle ekstreemne ning ei pea õigeks, et neid õppuseid päris nii tehakse.

Olen nõus et õppus on oluline ja peaks olema võimalikult tõepärane. Kuid siiski peaks mõtlema ka sellele, et mitte lapsi haigeks külmetada. Minu arvates et olnud põhjendatud kogemus oma lapse koolis, kus esimese klassi lapsed pidid välja jooksma otse basseinist, ujumisriietes, märjana ja paljajalu päris tükk aega õues seisma. Mingid pleedid oli küll õlgadele antud, aga sügisese ilmaga märjana (ja märgade juustega) ja paljajalu õues seistes see palju ei päästa.

#3868094:

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

kas reaalse tulekahju korral oleks siis ka vaja ette teada, et homme kool põleb ja paned lapsele pusa kaasa?

#3868482:

#3868094:

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

kas reaalse tulekahju korral oleks siis ka vaja ette teada, et homme kool põleb ja paned lapsele pusa kaasa?

Päris tulekahju korral annab tuli sooja. Tegelikult on ilmselt ka plaan, kuhu siis päris ohuolukorras lapsed viiakse, ilmselt neid kauaks õue külmetama ei jäeta, samuti on närvis inimesel adrenaliin kõrge ja see ehk aitab ka külmale vastu pidada. Ikkagi ei leia ma, et peaks olema sellised ekstreemsused nagu ujumistrikooga inimesed õues (miks sel päeval ujumistunde lihtsalt ära ei jäetud?) ja õhukestes pluusides lapsed õue kamandatud, kui mingit reaalset ohuolukorda pole.

Meil on päev õpetajatele teada olnud ja lastel on palutud joped sel päeval klassi kaasa võtta. Seda, mis kell õppus toimub, seda ei tea ei lapsed ega ka õpetajad.

• Kui õppust teha ainult soojal ajal, siis on raskem õpetada, et k õ i k läheks otse välja, mitte garderoobi riiete järele.
• Kui laps teab, et enne välja minekut võib jope selga panna (kui see on sel päeval klassis), siis võib tal tegeliku ohu korral ka tulla tahtmine garderoobi jope järele minna. See võib juhtuda nii, et õpetaja ei märka, sest õpetaja peaks minema kõige ees ja jälgima, et teekond on ohutu.
• Keegi ei saa koolimajja peitu jääda, sest tunnis olnud õpetaja loeb väljuvad lapsed üle (ta ju teab, palju neid klassis oli). Igas koridoris on inimene, kes väljub viimasena ja kontrollib kõik ruumid, ka WCd ja koristusvahendite ruumi üle.
• Kõikidel koolidel on ohuolukorra plaan, milles on kirjas, kuhu ja kuidas lapsed tulekahju korral edasi viiakse. Kooli juures õues ollakse ainult nii kaua, kuni kõik klassid on välja jõudnud ja kõik õues üle loetud.

<p style=”text-align: left;”>Kui eelmise väide 2 on õige, siis võib ka nii arutada, et väljas õppusel külma saanud lapsel võib tekkida mõte, et ta ei taha välja minna ja ta eraldub grupist ja läheb jope järele või tuleb tal mõni muu mõte, ja õpetaja ei märka. Kui väide 3 vastab tõele, peaks iga lapse kadumist, ükskõik kas ta mõtleb nii- või naapidi, ikkagi märgatama.</p>
 

#3868644:

Aga õppuse point ongi ju see, et selline olukord võib tekkida äkki ja vahet pole, mis ilma ja riietusega.

Kas te siis eelistate, et laps ei oska evakueerida külmetamise hirmus ja jääb tulekahju/pommi/vms intsidendi ohvriks?

Külmetuse saab terveks ravida aga väga õnnetu õnnetuse puhul last ju tagasi ei saa. Pigem ennast päästa oskav, teadlik ja külmast lõdisev laps, kui kirst!

Aga kas teie loogika siis on, et kui laps on õppusel külmast lõdisenud, et siis ta enam külma ei karda?

Loen ja üldse enam ei imesta, et lapsed on vati sees kasvatatud.

Meie koolis oli tuletõrjeõppus ja osad lapsed olid sokkides õues. Miks? Lastel polnud vahetusjalanõusid. Siinset loogikat järgides peaks koolijuht enne õppust kontrollima, kas nunnupallidel on vahetusjalanõud, pusad? Mis õppus see on? Kui päriselt on tulekahju ja väljas sajab lörtsi, lähevad ju samuti need jalaõudeta lapsed sokkides õue. Õpetage parem lastele distsipliini ja harjutage end kanaema rollist välja.