Esileht Koolilaps Tuletõrjeõppus koolis

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 76 )

Teema: Tuletõrjeõppus koolis

Postitas:
Kägu

Kommentaaride põhjal tundub, et kui koolis tõepoolest tulekahju peaks puhkema, siis külmakartlikud nunnupallid jäävad tuppa sooja. Igaveseks. Ülejäänud oskavad leida kiireima pääsetee majast välja. Ka siis, kui sellega kaasnevad märjad jalad ja haigestumine. Neile pole kodus külma ilma hirmu sisendatud.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui eelmise väide 2 on õige, siis võib ka nii arutada, et väljas õppusel külma saanud lapsel võib tekkida mõte, et ta ei taha välja minna ja ta eraldub grupist ja läheb jope järele või tuleb tal mõni muu mõte, ja õpetaja ei märka. Kui väide 3 vastab tõele, peaks iga lapse kadumist, ükskõik kas ta mõtleb nii- või naapidi, ikkagi märgatama.

Märgatakse. Ka vales suunas liikuva lapse haarab mõni teine õpetaja oma klassiga kaasa. Aga parem, kui ta klassist siiski ei eralduks ega kogemata nii tule või suitsu suunas ei liiguks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jääb mulje, et praegusel aastaajal ongi veel liiga vara õppust korraldada. Peaks ikka miinuskraadid ära ootama. Ja õppusepäeval võiks nendel, kel pusa ja jalanõud juhtuvad olema, käskida ära võtta. Sest kui nunnupallid õppusel ei külmeta, siis nad ei oskagi õige tulekahju korral õue minna. Ja kanaema asi ongi oma nunnupalli pärast kodus tohterdada ja õpetada.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jääb mulje, et praegusel aastaajal ongi veel liiga vara õppust korraldada. Peaks ikka miinuskraadid ära ootama. Ja õppusepäeval võiks nendel, kel pusa ja jalanõud juhtuvad olema, käskida ära võtta. Sest kui nunnupallid õppusel ei külmeta, siis nad ei oskagi õige tulekahju korral õue minna. Ja kanaema asi ongi oma nunnupalli pärast kodus tohterdada ja õpetada.

Utreeriva kanaema meelest on tema nunnupalli jaoks alati liiga külm. Ükskõik millise toavälise tegevuse puhul.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Utreeriva kanaema meelest on tema nunnupalli jaoks alati liiga külm. Ükskõik millise toavälise tegevuse puhul.

Mind siiralt huvitab, kas neid külmetamist kartvaid halvustajad ise ka poolpaljalt välja jookseks? Tuletõrjeõppuseid tehakse ka kontorites ju. Mina igatahes olen alati üleriided kaasa haaranud. Muidugi, meil pole need kuskil eraldi eemal garderoobis.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Majahaldaja poolt on ette teatatud. Kõik panid väljudes jope selga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahaks kohe teada, millises koolis ja millisel hulgal on tuletõrjeõppuse tagajärjel lapsed haigevoodisse sattunud, et selline kisa lahti?

Saaks ainult viriseda ja vinguda. Ükskõik, mida koolis toimetatakse, kõik on paha.

Kool ei korralda päästeõppusi, Päästeamet teeb seda. Ja nõuab koolilt aru, kui kõik pole nii nagu peab.

Nii et vale puu all haugute, kulla kanaemad.

+11
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahaks kohe teada, millises koolis ja millisel hulgal on tuletõrjeõppuse tagajärjel lapsed haigevoodisse sattunud, et selline kisa lahti?

Saaks ainult viriseda ja vinguda. Ükskõik, mida koolis toimetatakse, kõik on paha.

Kool ei korralda päästeõppusi, Päästeamet teeb seda. Ja nõuab koolilt aru, kui kõik pole nii nagu peab.

Nii et vale puu all haugute, kulla kanaemad.

Aga miks sa siis nii isiklikult võtad, kui sul mingit osa ega vastutust selles pole? Keegi pole kuskil haukunud. Kas lapsevanem ei või teistega arutada ja arvamusi ning nõu küsida? Miks sa halvustada?

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Utreeriva kanaema meelest on tema nunnupalli jaoks alati liiga külm. Ükskõik millise toavälise tegevuse puhul.

Mind siiralt huvitab, kas neid külmetamist kartvaid halvustajad ise ka poolpaljalt välja jookseks? Tuletõrjeõppuseid tehakse ka kontorites ju. Mina igatahes olen alati üleriided kaasa haaranud. Muidugi, meil pole need kuskil eraldi eemal garderoobis.

jah, olemegi tööriietes ja ilma jopede, pusadeta välja läinud. Õppusel on meil ka koridore tossupommiga  blokeeritud, et inimesed teaks kuidas siis välja saab.

 

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kurb on lugeda kui paljud algkooli ealiste laste vanemad ei saa aru mistõttu neid õppusi niiviisi korraldatakse. Lisaks sellele, et laps peab oskama koolimajast ohu olukorras väljuda, peab ta oskama ka säilitada rahu ning mõistma, et see ei ole hetk kui hakatakse koolikotti kokku pakkima, ei minda ise wcsse läinud sõpra otsima või garderoobist üleriideid päästma. Kui lapsele see ette öelda ei oska ta siiski päris olukorras käituda, sest ta ei ole seda varem kogenud. Ka õppuste ajal on ette tulnud, et mõni võib end paanikas hoopis wcsse lukustada või kappi ronida ning seal üksi nutta. Just nende olukordade vältimiseks neid õppusi korraldaksegi.

Kuigi täpset aega keegi ei tea (osades koolides ka mitte õpetajad), siis lapsevanem ise võiks siiski arvestada, et tuletõrjeõppus on koolis iga aastane kohustuslik õppus mis toimub alati kooliaasta alguses kui ilmad ei ole enam nii soojad.

Tibuemmedele rahustuseks, siis enamasti viibitakse õues umbes 7-10 min kanti ning normaalse immuunsüsteemiga laps selle aja jooksul haigeks ei jää. Kui õues läheb kauem kui 10 min siis järelikult otsitaksegi koolimajast taga mõnda kadunud last, kes väga vabalt võib olla teie enda oma kui ta reaalset kogemust läbi elada ei saaks. Õues teavitatakse lapsi ning õpetajaid, et tegemist on õppusega alles siis, kui kõik lapsed on üle loetud ning võib suunduda tagasi sisse.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitava arutelu rikub ära osade kirjutajate ülbus nimetada neid, kes laste külmetamise pärast muretsevad, tibummedeks, kamaemadeks ja lapsi halvustavalt nunnupallideks. Miks selline madalus – teiste halvustamine on madal.

Õppused on vajalikud. Samas ma oleks ka murelik, kui laps aetaks nt basseinist märjana õue, kuna tema ujumistunni ajal on õppus. Tema puhul on sellisel juhul sügav bronhiit või kopsupõletik kindel ja järgneks 2 kuud koolist puudumist.

+7
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

<p style=”text-align: left;”>Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

Ja mida teeb sinu nt 8 aastane kui tal varasemalt on vaid üks õppus olnud, kus nii ema kodus kui õpetaja klassi ees rääkisid enne seda mis tegema peab ja kuhu minema? Need õppused ongi just peamiselt tehtud niiviisi, et algkooliealised oskaksid käituda päris olukorras näiteks vahetunnis, kui õpilane ei ole koos õpetaja ning klassikaaslastega. Enamus koolides ei ole eesmärk ette mängitud kohustusliku korra raames tehtud õppus, et kool saaks ristikese kirja vaid siiski see, et õpilaste turvalisus oleks tagatud.</p>

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

<p style=”text-align: left;”>Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

Ja mida teeb sinu nt 8 aastane kui tal varasemalt on vaid üks õppus olnud, kus nii ema kodus kui õpetaja klassi ees rääkisid enne seda mis tegema peab ja kuhu minema? Need õppused ongi just peamiselt tehtud niiviisi, et algkooliealised oskaksid käituda päris olukorras näiteks vahetunnis, kui õpilane ei ole koos õpetaja ning klassikaaslastega. Enamus koolides ei ole eesmärk ette mängitud kohustusliku korra raames tehtud õppus, et kool saaks ristikese kirja vaid siiski see, et õpilaste turvalisus oleks tagatud.</p>

Mida ta teeb? Eeldatavasti tuleb talle meelde, et peab majast kiiresti väljuma, nagu õpetaja/ema rääkis, ja ei lähe kappi peitu või jopet otsima garderoobi. Ma eeldan, et ikka räägitakse seda ka, et kuidas käituda kui oled vahetunnis või sööklas või garderoobis. Ka nendes ruumides on vastutavad täiskasvanud.

Või arvate, et kui harjutada jopega, siis laps läheb päris ohuolukorras ka jopet otsima? Seda saab ju õpetada ometi, et õppuse ajal paneme, muidu mitte. Räägime mitu korda, harjutame. Pedagoogilis-psühholoogiliselt ei ole õiged etteteatamata õppused.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitava arutelu rikub ära osade kirjutajate ülbus nimetada neid, kes laste külmetamise pärast muretsevad, tibummedeks, kamaemadeks ja lapsi halvustavalt nunnupallideks. Miks selline madalus – teiste halvustamine on madal.

Õppused on vajalikud. Samas ma oleks ka murelik, kui laps aetaks nt basseinist märjana õue, kuna tema ujumistunni ajal on õppus. Tema puhul on sellisel juhul sügav bronhiit või kopsupõletik kindel ja järgneks 2 kuud koolist puudumist.

Inimesed muretsevad pigem laste külmetumise pärast õppuse korral, kui võimaluse pärast, et laps satub reaalses olukorras paanikasse, sest ta ei ole sellega varem kokku puutunud ning põleb sisse.

Kui palju on reaalselt eestis neid koole, kus ujula on koolimajas ja kui suur on siis võimalus, et kõigi siinsete miinustajate lapsed just sellises koolis käivad?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

<p style=”text-align: left;”>Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

Ja mida teeb sinu nt 8 aastane kui tal varasemalt on vaid üks õppus olnud, kus nii ema kodus kui õpetaja klassi ees rääkisid enne seda mis tegema peab ja kuhu minema? Need õppused ongi just peamiselt tehtud niiviisi, et algkooliealised oskaksid käituda päris olukorras näiteks vahetunnis, kui õpilane ei ole koos õpetaja ning klassikaaslastega. Enamus koolides ei ole eesmärk ette mängitud kohustusliku korra raames tehtud õppus, et kool saaks ristikese kirja vaid siiski see, et õpilaste turvalisus oleks tagatud.</p>

<p style=”text-align: left;”>Mida ta teeb? Eeldatavasti tuleb talle meelde, et peab majast kiiresti väljuma, nagu õpetaja/ema rääkis, ja ei lähe kappi peitu või jopet otsima garderoobi. Ma eeldan, et ikka räägitakse seda ka, et kuidas käituda kui oled vahetunnis või sööklas või garderoobis. Ka nendes ruumides on vastutavad täiskasvanud.

Või arvate, et kui harjutada jopega, siis laps läheb päris ohuolukorras ka jopet otsima? Seda saab ju õpetada ometi, et õppuse ajal paneme, muidu mitte. Räägime mitu korda, harjutame. Pedagoogilis-psühholoogiliselt ei ole õiged etteteatamata õppused.

Sinu laps võibolla tõesti, siis sellises olukorras teebki nii nagu on räägitud, kuid sa pead ju arvestama ka nende 7-10 aastastega kes poeski veel paanikasse lähevad kui ema silmapiirilt ära kaob.</p>
<p style=”text-align: left;”>Lapsed on erinevad ja seetõttu ongi oluline, et nad oskaksid käituda ka reaalses olukorras, sest tõepoolest ei mõtle ühte moodi seitsme, seitsmeteistkümne ning kolmekümne seitsme aastane ja halvimal juhul võibki selle vaese seitsme aastase jaoks uues olukorras kõige õigem asi mis paanikas teha olla peitu pugemine, kuigi talle on kümme korda räägitud, et nii ei tohi teha.</p>
<p style=”text-align: left;”>Lapsevanem ise võiks arvestada, et tavaliselt esimese 2 kuu jooksul selline õppus toimub ning lapse saata kooli kampsuniga mille vajadusel saab ära vōtta.</p>

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppuseid tulebki teha erinevates tingimustes, sest ka tulekahju võib alata igasuguse ilmaga. Kui õppuse ajal oli soe, aga päris tulekahju ajal õues külm, võib laps minna õue jooksmise asemel esimese asjana garderoobist soojemaid riideid otsima ja võib-olla jääbki sinna garderoobi… Samal põhjusel ei tohiks õpetajad lapsi “ette valmistada” ja neil paluda sooje riideid-jalanõusid valmis panna – tulekahju korral on oluline KOHE majast välja saada, selle asemel, et hakata oma kodinaid kokku otsima.

Külmetamisest nii palju, et külmetamine üksi ei tee haigeks. Viirused ja bakterid teevad haigeks. Kui meil pandeemia ajal terve pere kuude kaupa kodus püsis, kellegagi kokku ei puutunud ja lapsed distantsõppel olid, mängisid meil lapsed tihtipeale oma hoovis liiga õhukeste riietega, said märjaks, jäid tuule kätte ja mitte keegi polnud kordagi isegi nohus! Koolis-lasteaias käies on pidevalt keegi tõbine.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kurb on lugeda kui paljud algkooli ealiste laste vanemad ei saa aru mistõttu neid õppusi niiviisi korraldatakse. Lisaks sellele, et laps peab oskama koolimajast ohu olukorras väljuda, peab ta oskama ka säilitada rahu ning mõistma, et see ei ole hetk kui hakatakse koolikotti kokku pakkima, ei minda ise wcsse läinud sõpra otsima või garderoobist üleriideid päästma. Kui lapsele see ette öelda ei oska ta siiski päris olukorras käituda, sest ta ei ole seda varem kogenud. Ka õppuste ajal on ette tulnud, et mõni võib end paanikas hoopis wcsse lukustada või kappi ronida ning seal üksi nutta. Just nende olukordade vältimiseks neid õppusi korraldaksegi.

Kuigi täpset aega keegi ei tea (osades koolides ka mitte õpetajad), siis lapsevanem ise võiks siiski arvestada, et tuletõrjeõppus on koolis iga aastane kohustuslik õppus mis toimub alati kooliaasta alguses kui ilmad ei ole enam nii soojad.

Tibuemmedele rahustuseks, siis enamasti viibitakse õues umbes 7-10 min kanti ning normaalse immuunsüsteemiga laps selle aja jooksul haigeks ei jää. Kui õues läheb kauem kui 10 min siis järelikult otsitaksegi koolimajast taga mõnda kadunud last, kes väga vabalt võib olla teie enda oma kui ta reaalset kogemust läbi elada ei saaks. Õues teavitatakse lapsi ning õpetajaid, et tegemist on õppusega alles siis, kui kõik lapsed on üle loetud ning võib suunduda tagasi sisse.

1. Need tibuemmed, nagu sa lugupidavalt nimetad,  on 7 a vaeva näinud, et laps koolieani kasvatada. Mõned lapsed on haigemad, mõned tervemad. Aga kas teil on kogemus 39- kraadise palavikuga, mis ka tabletiga alla ei lähe, öised ülevalolekud ja palavikumõõtmised, öised emo külastused v haiglasviibimised. Osad algkoolilapsedki on veel tihti haiged. Need tibuemmed vaatavad hommikul õue ja käsivad lapsel mütsi ka pähe panna. Ja siis tuleb laps koolist koju ja ütleb, et pidi õues paljalt lõdisema. Nendel tibuemmedel on õigus ja kohustus teada ja kaasa rääkida, lõpuks vastutavad nemad.</p>
2. Kui täpset aega keegi ei tea, kuidas siis osades koolides lastakse jope v pusa klassi võtta?

3.Miks tibuemme peab infot õppuse korralduse kohta, toimumise (aasta)aja kohta, selle kohta, et miks minnakse iga ilmaga õue, ja kas on ainult üks õppus, hankima perekooli foorumist. Kas arusaamatuste vältimiseks ei võiks õppeaasta algul teavitada ja selgitada, et selline asi tulemas?

4. On arusaadav, miks korraldatakse õppus. Kõik ei saa aru, miks peab õppuse ajal külmetama. On mitmeid argumente, mis räägivad selle poolt, et saaks  või lausa peaks tegema teisiti.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

1. Need tibuemmed, nagu sa lugupidavalt nimetad,  on 7 a vaeva näinud, et laps koolieani kasvatada. Mõned lapsed on haigemad, mõned tervemad. Aga kas teil on kogemus 39- kraadise palavikuga, mis ka tabletiga alla ei lähe, öised ülevalolekud ja palavikumõõtmised, öised emo külastused v haiglasviibimised. Osad algkoolilapsedki on veel tihti haiged. Need tibuemmed vaatavad hommikul õue ja käsivad lapsel mütsi ka pähe panna. Ja siis tuleb laps koolist koju ja ütleb, et pidi õues paljalt lõdisema. Nendel tibuemmedel on õigus ja kohustus teada ja kaasa rääkida, lõpuks vastutavad nemad.

Armas.

Ja millal ja kus see juhtus, et ta sul paljalt õues lõdises?

Kohe täiesti alasti?

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

<p style=”text-align: left;”>Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

Ja mida teeb sinu nt 8 aastane kui tal varasemalt on vaid üks õppus olnud, kus nii ema kodus kui õpetaja klassi ees rääkisid enne seda mis tegema peab ja kuhu minema? Need õppused ongi just peamiselt tehtud niiviisi, et algkooliealised oskaksid käituda päris olukorras näiteks vahetunnis, kui õpilane ei ole koos õpetaja ning klassikaaslastega. Enamus koolides ei ole eesmärk ette mängitud kohustusliku korra raames tehtud õppus, et kool saaks ristikese kirja vaid siiski see, et õpilaste turvalisus oleks tagatud.</p>

Küsisin oma (etteteatamata) õppuse läbinud lapselt, kas ta teadis, et on õppus. Jah, paariline olla kohe öelnud, et on (kuigi keegi ei teadnud). Küsisin, kas teab, milleks õppust vaja on. Ei. Selgitasin ise. Küsisin, kas midagi üldse on räägitud tuleohutusest. Ei. Küsisin, kas teab, mida teha, kui on vahetund, söögivahetund, läks wc-sse, jäi viimasena kehalise riietusruumi vms. Ei.

Mine nüüd võta kinni, kas tõesti pole räägitud või pold õues külmetamisest kasu. Tagajärg igaljuhul on, et isegi teoreetiliselt ei tea, mis päris olukorrast me räägime?

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata  ja õue. Selga ajada võib juba õues.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kurb on lugeda kui paljud algkooli ealiste laste vanemad ei saa aru mistõttu neid õppusi niiviisi korraldatakse. Lisaks sellele, et laps peab oskama koolimajast ohu olukorras väljuda, peab ta oskama ka säilitada rahu ning mõistma, et see ei ole hetk kui hakatakse koolikotti kokku pakkima, ei minda ise wcsse läinud sõpra otsima või garderoobist üleriideid päästma. Kui lapsele see ette öelda ei oska ta siiski päris olukorras käituda, sest ta ei ole seda varem kogenud. Ka õppuste ajal on ette tulnud, et mõni võib end paanikas hoopis wcsse lukustada või kappi ronida ning seal üksi nutta. Just nende olukordade vältimiseks neid õppusi korraldaksegi.

Kuigi täpset aega keegi ei tea (osades koolides ka mitte õpetajad), siis lapsevanem ise võiks siiski arvestada, et tuletõrjeõppus on koolis iga aastane kohustuslik õppus mis toimub alati kooliaasta alguses kui ilmad ei ole enam nii soojad.

Tibuemmedele rahustuseks, siis enamasti viibitakse õues umbes 7-10 min kanti ning normaalse immuunsüsteemiga laps selle aja jooksul haigeks ei jää. Kui õues läheb kauem kui 10 min siis järelikult otsitaksegi koolimajast taga mõnda kadunud last, kes väga vabalt võib olla teie enda oma kui ta reaalset kogemust läbi elada ei saaks. Õues teavitatakse lapsi ning õpetajaid, et tegemist on õppusega alles siis, kui kõik lapsed on üle loetud ning võib suunduda tagasi sisse.

<p style=”text-align: left;”>1. Need tibuemmed, nagu sa lugupidavalt nimetad, on 7 a vaeva näinud, et laps koolieani kasvatada. Mõned lapsed on haigemad, mõned tervemad. Aga kas teil on kogemus 39- kraadise palavikuga, mis ka tabletiga alla ei lähe, öised ülevalolekud ja palavikumõõtmised, öised emo külastused v haiglasviibimised. Osad algkoolilapsedki on veel tihti haiged. Need tibuemmed vaatavad hommikul õue ja käsivad lapsel mütsi ka pähe panna. Ja siis tuleb laps koolist koju ja ütleb, et pidi õues paljalt lõdisema. Nendel tibuemmedel on õigus ja kohustus teada ja kaasa rääkida, lõpuks vastutavad nemad.</p>

2. Kui täpset aega keegi ei tea, kuidas siis osades koolides lastakse jope v pusa klassi võtta?

3.Miks tibuemme peab infot õppuse korralduse kohta, toimumise (aasta)aja kohta, selle kohta, et miks minnakse iga ilmaga õue, ja kas on ainult üks õppus, hankima perekooli foorumist. Kas arusaamatuste vältimiseks ei võiks õppeaasta algul teavitada ja selgitada, et selline asi tulemas?

4. On arusaadav, miks korraldatakse õppus. Kõik ei saa aru, miks peab õppuse ajal külmetama. On mitmeid argumente, mis räägivad selle poolt, et saaks või lausa peaks tegema teisiti.

1. Tore teada, et peale seda 7 aastat lapse vaevalist üles kasvatamist nõuad sa südamerahuga pigem seda, et su laps reaalses olukorras kooli sisse põleks kui seda, et laps paneks külmemal hooajal kampsuni selga mida saab vajadusel eemaldada. Oh õudu, kas sa seda ikka teadsid, et enamus koolides tuulutatakse vahetundide ajal klassiruume ning kui sinu porgandpaljas 7 aastane igasse uude tundi suundub, siis esimesed 5min on klassis sama temperatuur mis õues.</p>
2. Osad koolid teevad õppusi selleks, et paberil oleks ristike, et on tehtud. Teised koolid selleks, et reaalses olukorras saata lastevanematele koju tagasi elavad lapsed.

3. Ka tibuemmel kellel varasemat kogemust ei ole võiks tegelikuses olla nii palju loogilist mõtlemist, et mõista, et sellised õppused on õppeasutustes kohustuslikud ning, et suure tõenäosusega toimuvad need kooliaasta alguses kui on just saabunud suur hulk uusi õpilasi. Kuigi jah nõustun, tõesti oleks tore kui sellest enne esimese kooliaasta algust lastevanemate koosolekul juttu oleks.

4. Sellele on siin mitu korda vastatud ja kuni sa ise ei ole sellised õppuseid reaalselt pealt näinud, siis võibolla see tundubki ulme, aga on nii palju just 1-4. (aga ka vanemate) klasside õpilasi kes ka õppuste ajal lähevad täiesti lukku ning unustavad ära kõik mis neile kodused ja õpetajad rääkinud on. Tuletan meelde, et õppuse ning reaalse olukorra ajal kõlab üle koolimaja kõrvu lukustav heli, sellele lisaks siis karjuvad ning jooksvad põhikooli õpilased.

Kui reaalne olukord peaks juhtuma vahetunni ajal kus pisikene 1-4. klassi õpilane on näiteks wcsse minnes oma klassist eraldunud, siis kui paljud teist tõesti arvavad, et ta oskab säilitada rahu ning teha täpselt seda mida ōpetati talle varasemalt niiviisi, et ta oli oma klassi ning õpetaja turvalises keskkonnas?

Enamus inimesi kes siin 10min külmetamist miinustavad reaalsuses ülehindavad oma lapse võimalikku käitumist antud olukorras, kuid kui neid olukordasid ongi läbi mängitud niiviisi, et iga häire on häire, siis sedavõrra suurem on võimalus, et laps tõesti mäletab mis ta tegema peab, mitte ei keskendu ümbritsevale kaosele mida ta varem näinud ei ole.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse koolis korraldati täna tuletõrjeõppus. Kõik aeti õue, minu laps on algklassides. Kuna väljas on 10 kraadi ja laps pidi õues olema särgiväel ja ta on alles äsja haigusest paranenud, siis olen loomulikult mures. Täpselt ei tea, kaua ta siis seal õues pidi olema, laps ise ei oska ju aega hinnata. Igatahes ütles ta, et tal oli külm. Oleks ma teadnud, et selline asi võib tulla, oleks tal pusa kotti kaasa pannud, et siis paneb peale kui õppuseks läheb.

Ma pole varem kokku puutunud taolise asjaga. Olen last kooli saates ikka kooli usaldanud, praegu olen aga üsna häiritud. Loomulikult saan aru, et kui päris tuleoht, siis ei ole aega külmetamise pärast muretseda, aga õppusel laps ära külmetada on ju üsna kummaline või kuidas?

Millised on teie kogemused? Kas see ongi normaalne ja igalpool siis nii? Ja kas nii võib?

<p style=”text-align: left;”>Sellest on palju räägitud, et õppus peaks toimuma etteteatatult ja lubamatu on kedagi õppuse pärast külmetada. Inimene õpibki rahulikult katsetades, siis on päris ohuolukorras vähem paanikat. Selline etteteatamata “viskan vette” olukord tekitab mõnes hoopis paanikahoo ja ta ei oskagi pärast päris ohuolukorras käituda.

Ja mida teeb sinu nt 8 aastane kui tal varasemalt on vaid üks õppus olnud, kus nii ema kodus kui õpetaja klassi ees rääkisid enne seda mis tegema peab ja kuhu minema? Need õppused ongi just peamiselt tehtud niiviisi, et algkooliealised oskaksid käituda päris olukorras näiteks vahetunnis, kui õpilane ei ole koos õpetaja ning klassikaaslastega. Enamus koolides ei ole eesmärk ette mängitud kohustusliku korra raames tehtud õppus, et kool saaks ristikese kirja vaid siiski see, et õpilaste turvalisus oleks tagatud.</p>

Küsisin oma (etteteatamata) õppuse läbinud lapselt, kas ta teadis, et on õppus. Jah, paariline olla kohe öelnud, et on (kuigi keegi ei teadnud). Küsisin, kas teab, milleks õppust vaja on. Ei. Selgitasin ise. Küsisin, kas midagi üldse on räägitud tuleohutusest. Ei. Küsisin, kas teab, mida teha, kui on vahetund, söögivahetund, läks wc-sse, jäi viimasena kehalise riietusruumi vms. Ei.

Mine nüüd võta kinni, kas tõesti pole räägitud või pold õues külmetamisest kasu. Tagajärg igaljuhul on, et isegi teoreetiliselt ei tea, mis päris olukorrast me räägime?

See on kivi õpetaja kapsaaeda ning mina lapsevanemana võtaksin sellisel juhul õpetajaga ühendust ning uuriksin kas tõesti on õpilastele vajalik jutt rääkimata ning millal on seda kavas teha. Vajaliku info võib jätta edastamata ka õpetaja kes on eelnevast õppusest teadlik ning palub õpilastel enne tundi joped klassiruumi kaasa võtta.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kurb on lugeda kui paljud algkooli ealiste laste vanemad ei saa aru mistõttu neid õppusi niiviisi korraldatakse. Lisaks sellele, et laps peab oskama koolimajast ohu olukorras väljuda, peab ta oskama ka säilitada rahu ning mõistma, et see ei ole hetk kui hakatakse koolikotti kokku pakkima, ei minda ise wcsse läinud sõpra otsima või garderoobist üleriideid päästma. Kui lapsele see ette öelda ei oska ta siiski päris olukorras käituda, sest ta ei ole seda varem kogenud. Ka õppuste ajal on ette tulnud, et mõni võib end paanikas hoopis wcsse lukustada või kappi ronida ning seal üksi nutta. Just nende olukordade vältimiseks neid õppusi korraldaksegi.

Kuigi täpset aega keegi ei tea (osades koolides ka mitte õpetajad), siis lapsevanem ise võiks siiski arvestada, et tuletõrjeõppus on koolis iga aastane kohustuslik õppus mis toimub alati kooliaasta alguses kui ilmad ei ole enam nii soojad.

Tibuemmedele rahustuseks, siis enamasti viibitakse õues umbes 7-10 min kanti ning normaalse immuunsüsteemiga laps selle aja jooksul haigeks ei jää. Kui õues läheb kauem kui 10 min siis järelikult otsitaksegi koolimajast taga mõnda kadunud last, kes väga vabalt võib olla teie enda oma kui ta reaalset kogemust läbi elada ei saaks. Õues teavitatakse lapsi ning õpetajaid, et tegemist on õppusega alles siis, kui kõik lapsed on üle loetud ning võib suunduda tagasi sisse.

<p style=”text-align: left;”>1. Need tibuemmed, nagu sa lugupidavalt nimetad, on 7 a vaeva näinud, et laps koolieani kasvatada. Mõned lapsed on haigemad, mõned tervemad. Aga kas teil on kogemus 39- kraadise palavikuga, mis ka tabletiga alla ei lähe, öised ülevalolekud ja palavikumõõtmised, öised emo külastused v haiglasviibimised. Osad algkoolilapsedki on veel tihti haiged. Need tibuemmed vaatavad hommikul õue ja käsivad lapsel mütsi ka pähe panna. Ja siis tuleb laps koolist koju ja ütleb, et pidi õues paljalt lõdisema. Nendel tibuemmedel on õigus ja kohustus teada ja kaasa rääkida, lõpuks vastutavad nemad.</p>

2. Kui täpset aega keegi ei tea, kuidas siis osades koolides lastakse jope v pusa klassi võtta?

3.Miks tibuemme peab infot õppuse korralduse kohta, toimumise (aasta)aja kohta, selle kohta, et miks minnakse iga ilmaga õue, ja kas on ainult üks õppus, hankima perekooli foorumist. Kas arusaamatuste vältimiseks ei võiks õppeaasta algul teavitada ja selgitada, et selline asi tulemas?

4. On arusaadav, miks korraldatakse õppus. Kõik ei saa aru, miks peab õppuse ajal külmetama. On mitmeid argumente, mis räägivad selle poolt, et saaks või lausa peaks tegema teisiti.

1. Tore teada, et peale seda 7 aastat lapse vaevalist üles kasvatamist nõuad sa südamerahuga pigem seda, et su laps reaalses olukorras kooli sisse põleks kui seda, et laps paneks külmemal hooajal kampsuni selga mida saab vajadusel eemaldada. Oh õudu, kas sa seda ikka teadsid, et enamus koolides tuulutatakse vahetundide ajal klassiruume ning kui sinu porgandpaljas 7 aastane igasse uude tundi suundub, siis esimesed 5min on klassis sama temperatuur mis õues.</p>

2. Osad koolid teevad õppusi selleks, et paberil oleks ristike, et on tehtud. Teised koolid selleks, et reaalses olukorras saata lastevanematele koju tagasi elavad lapsed.

3. Ka tibuemmel kellel varasemat kogemust ei ole võiks tegelikuses olla nii palju loogilist mõtlemist, et mõista, et sellised õppused on õppeasutustes kohustuslikud ning, et suure tõenäosusega toimuvad need kooliaasta alguses kui on just saabunud suur hulk uusi õpilasi. Kuigi jah nõustun, tõesti oleks tore kui sellest enne esimese kooliaasta algust lastevanemate koosolekul juttu oleks.

4. Sellele on siin mitu korda vastatud ja kuni sa ise ei ole sellised õppuseid reaalselt pealt näinud, siis võibolla see tundubki ulme, aga on nii palju just 1-4. (aga ka vanemate) klasside õpilasi kes ka õppuste ajal lähevad täiesti lukku ning unustavad ära kõik mis neile kodused ja õpetajad rääkinud on. Tuletan meelde, et õppuse ning reaalse olukorra ajal kõlab üle koolimaja kõrvu lukustav heli, sellele lisaks siis karjuvad ning jooksvad põhikooli õpilased.

Kui reaalne olukord peaks juhtuma vahetunni ajal kus pisikene 1-4. klassi õpilane on näiteks wcsse minnes oma klassist eraldunud, siis kui paljud teist tõesti arvavad, et ta oskab säilitada rahu ning teha täpselt seda mida ōpetati talle varasemalt niiviisi, et ta oli oma klassi ning õpetaja turvalises keskkonnas?

Enamus inimesi kes siin 10min külmetamist miinustavad reaalsuses ülehindavad oma lapse võimalikku käitumist antud olukorras, kuid kui neid olukordasid ongi läbi mängitud niiviisi, et iga häire on häire, siis sedavõrra suurem on võimalus, et laps tõesti mäletab mis ta tegema peab, mitte ei keskendu ümbritsevale kaosele mida ta varem näinud ei ole.

Üsna julge on väita, et osa koole, kes teevad teistmoodi, teevad ainult linnukese kirjasaamiseks õppust.

Jah, ma olen sinuga täiesti nõus, et taolise häire korral võib mõni laps täiesti lukku või paanikasse minna, ilmselt isegi mõni täiskasvanu. Ja unustada kõik, mida õpetati.

Selge see, et alarm üürgab kõrvulukustavalt.

Aga oled sa kindel, et laps, kes on läbinud sellise õppuse, kus ta pidi õues lõdisema, päris olukorras, olles näiteks häire andmise hetkel wc-s, ei või paanikasse minnes mõelda, et ta ei taha sinna õue külmetama minna ja lukustab ennast wc-sse?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kurb on lugeda kui paljud algkooli ealiste laste vanemad ei saa aru mistõttu neid õppusi niiviisi korraldatakse. Lisaks sellele, et laps peab oskama koolimajast ohu olukorras väljuda, peab ta oskama ka säilitada rahu ning mõistma, et see ei ole hetk kui hakatakse koolikotti kokku pakkima, ei minda ise wcsse läinud sõpra otsima või garderoobist üleriideid päästma. Kui lapsele see ette öelda ei oska ta siiski päris olukorras käituda, sest ta ei ole seda varem kogenud. Ka õppuste ajal on ette tulnud, et mõni võib end paanikas hoopis wcsse lukustada või kappi ronida ning seal üksi nutta. Just nende olukordade vältimiseks neid õppusi korraldaksegi.

Kuigi täpset aega keegi ei tea (osades koolides ka mitte õpetajad), siis lapsevanem ise võiks siiski arvestada, et tuletõrjeõppus on koolis iga aastane kohustuslik õppus mis toimub alati kooliaasta alguses kui ilmad ei ole enam nii soojad.

Tibuemmedele rahustuseks, siis enamasti viibitakse õues umbes 7-10 min kanti ning normaalse immuunsüsteemiga laps selle aja jooksul haigeks ei jää. Kui õues läheb kauem kui 10 min siis järelikult otsitaksegi koolimajast taga mõnda kadunud last, kes väga vabalt võib olla teie enda oma kui ta reaalset kogemust läbi elada ei saaks. Õues teavitatakse lapsi ning õpetajaid, et tegemist on õppusega alles siis, kui kõik lapsed on üle loetud ning võib suunduda tagasi sisse.

<p style=”text-align: left;”>1. Need tibuemmed, nagu sa lugupidavalt nimetad, on 7 a vaeva näinud, et laps koolieani kasvatada. Mõned lapsed on haigemad, mõned tervemad. Aga kas teil on kogemus 39- kraadise palavikuga, mis ka tabletiga alla ei lähe, öised ülevalolekud ja palavikumõõtmised, öised emo külastused v haiglasviibimised. Osad algkoolilapsedki on veel tihti haiged. Need tibuemmed vaatavad hommikul õue ja käsivad lapsel mütsi ka pähe panna. Ja siis tuleb laps koolist koju ja ütleb, et pidi õues paljalt lõdisema. Nendel tibuemmedel on õigus ja kohustus teada ja kaasa rääkida, lõpuks vastutavad nemad.</p>

2. Kui täpset aega keegi ei tea, kuidas siis osades koolides lastakse jope v pusa klassi võtta?

3.Miks tibuemme peab infot õppuse korralduse kohta, toimumise (aasta)aja kohta, selle kohta, et miks minnakse iga ilmaga õue, ja kas on ainult üks õppus, hankima perekooli foorumist. Kas arusaamatuste vältimiseks ei võiks õppeaasta algul teavitada ja selgitada, et selline asi tulemas?

4. On arusaadav, miks korraldatakse õppus. Kõik ei saa aru, miks peab õppuse ajal külmetama. On mitmeid argumente, mis räägivad selle poolt, et saaks või lausa peaks tegema teisiti.

1. Tore teada, et peale seda 7 aastat lapse vaevalist üles kasvatamist nõuad sa südamerahuga pigem seda, et su laps reaalses olukorras kooli sisse põleks kui seda, et laps paneks külmemal hooajal kampsuni selga mida saab vajadusel eemaldada. Oh õudu, kas sa seda ikka teadsid, et enamus koolides tuulutatakse vahetundide ajal klassiruume ning kui sinu porgandpaljas 7 aastane igasse uude tundi suundub, siis esimesed 5min on klassis sama temperatuur mis õues.</p>

2. Osad koolid teevad õppusi selleks, et paberil oleks ristike, et on tehtud. Teised koolid selleks, et reaalses olukorras saata lastevanematele koju tagasi elavad lapsed.

3. Ka tibuemmel kellel varasemat kogemust ei ole võiks tegelikuses olla nii palju loogilist mõtlemist, et mõista, et sellised õppused on õppeasutustes kohustuslikud ning, et suure tõenäosusega toimuvad need kooliaasta alguses kui on just saabunud suur hulk uusi õpilasi. Kuigi jah nõustun, tõesti oleks tore kui sellest enne esimese kooliaasta algust lastevanemate koosolekul juttu oleks.

4. Sellele on siin mitu korda vastatud ja kuni sa ise ei ole sellised õppuseid reaalselt pealt näinud, siis võibolla see tundubki ulme, aga on nii palju just 1-4. (aga ka vanemate) klasside õpilasi kes ka õppuste ajal lähevad täiesti lukku ning unustavad ära kõik mis neile kodused ja õpetajad rääkinud on. Tuletan meelde, et õppuse ning reaalse olukorra ajal kõlab üle koolimaja kõrvu lukustav heli, sellele lisaks siis karjuvad ning jooksvad põhikooli õpilased.

Kui reaalne olukord peaks juhtuma vahetunni ajal kus pisikene 1-4. klassi õpilane on näiteks wcsse minnes oma klassist eraldunud, siis kui paljud teist tõesti arvavad, et ta oskab säilitada rahu ning teha täpselt seda mida ōpetati talle varasemalt niiviisi, et ta oli oma klassi ning õpetaja turvalises keskkonnas?

Enamus inimesi kes siin 10min külmetamist miinustavad reaalsuses ülehindavad oma lapse võimalikku käitumist antud olukorras, kuid kui neid olukordasid ongi läbi mängitud niiviisi, et iga häire on häire, siis sedavõrra suurem on võimalus, et laps tõesti mäletab mis ta tegema peab, mitte ei keskendu ümbritsevale kaosele mida ta varem näinud ei ole.

Üsna julge on väita, et osa koole, kes teevad teistmoodi, teevad ainult linnukese kirjasaamiseks õppust.

Jah, ma olen sinuga täiesti nõus, et taolise häire korral võib mõni laps täiesti lukku või paanikasse minna, ilmselt isegi mõni täiskasvanu. Ja unustada kõik, mida õpetati.

Selge see, et alarm üürgab kõrvulukustavalt.

Aga oled sa kindel, et laps, kes on läbinud sellise õppuse, kus ta pidi õues lõdisema, päris olukorras, olles näiteks häire andmise hetkel wc-s, ei või paanikasse minnes mõelda, et ta ei taha sinna õue külmetama minna ja lukustab ennast wc-sse?

Ei, inimeste, eriti laste käitumises ei saa mitte kunagi olla 100% kindel, kuid seetõttu tundubki mulle ohutum see, et koolis toimuvad õppused on siiski reaalsele olukorrale võimalikult sarnased, et pisikesed ei satuks just reaalse ohu korral esimest korda olukorda, mida nad varem näinud ei ole ning kus neilt siis eeldatakse täiskasvanuga samaväärset käitumist.

Võimalus, et laps antud hetkel kui kogu koolimaja kihab ning käib alarm mõtleb sellele, et eelmine kord oli nii külm, et ta ei taha õue minna on küll olemas, kuid tundub mulle väiksem kui see, et laps kardab, et kuskil põleb ning ei tea mida teha/õpetaja on kadunud/kus on ta sõbrad/ei julge üksi välja minna/koolikott jäi maha ja ema saab kurjaks jne ning siis kokku jookseb.

Kool ei vii neid õppusi läbi selleks, et lapsevanemaid ning õpilasi kiusata, vaid selleks, et tagada meie laste ohutus ning valmisolek reaalseks olukorraks. Teoorias ma saan aru, miks osa lapsevanematest on ärritunud ning sooviksid, et õppused toimuksid ette teatatult, kuid ma kahtlustan, et need lapsevanemad ülehindavadki väikeste laste võimekust sellistel hetkedel rahulikuks jääda.

Lapse külmetamist on väga lihtne lapsevanematel kihilise riietusega igapäevaselt ära hoida. Ei ole mina veel kohanud koolimaja kus oleks sama soe kui kodus ning nagu öeldud, siis klasse tuulutatakse ka südatalvel, niiet peale vahetunnis ringi jooksmist ja higistamist võib laps haigestuda ka klassiruumi tagasi suundudes, kuid seetõttu ei saa ju klasside tuulutamist ära keelata.

Septembris-oktoobris ei ole enamasti õues juba miinuskraadid, vaid täpselt see sama ilm, millega lapsed kevadel tsärkide väel ringi jooksevad. Lapsi ei hoita õppuste ajal tundide viisi õues, vaid 10min kuni õpilased kogunevad end viimati õpetanud õpetaja juurde ning õpetajad annavad info kas antud klassis on olemas kõik õpilased. Kui kõik õpilased on olemas suundutakse tagasi sisse.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

Selle loogika järgi võiks arvata, et lapsi treenitakse nii käituma, et kui õppusel olid sinised püksid jalas, aga päris häire ajal on punased, siis laps enam välja minna ei oska.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Utreeriva kanaema meelest on tema nunnupalli jaoks alati liiga külm. Ükskõik millise toavälise tegevuse puhul.

Mind siiralt huvitab, kas neid külmetamist kartvaid halvustajad ise ka poolpaljalt välja jookseks? Tuletõrjeõppuseid tehakse ka kontorites ju. Mina igatahes olen alati üleriided kaasa haaranud. Muidugi, meil pole need kuskil eraldi eemal garderoobis.

Jah, olen mina ka külmetanud õues õppuse ajal.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

Selle loogika järgi võiks arvata, et lapsi treenitakse nii käituma, et kui õppusel olid sinised püksid jalas, aga päris häire ajal on punased, siis laps enam välja minna ei oska.

Loll oled, loodetavasti sul päriselt lapsi ei ole.

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 76 )


Esileht Koolilaps Tuletõrjeõppus koolis