Esileht Koolilaps Tuletõrjeõppus koolis

Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )

Teema: Tuletõrjeõppus koolis

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

Selle loogika järgi võiks arvata, et lapsi treenitakse nii käituma, et kui õppusel olid sinised püksid jalas, aga päris häire ajal on punased, siis laps enam välja minna ei oska.

Loll oled, loodetavasti sul päriselt lapsi ei ole.

Loodetavasti sa ei satu nn päris ohuolukorda, kui sa juba arutelu ajal nii endast välja lähed, et solvama pead hakkama.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

Kust sa seda võtad, et ette hoiatamata on õppus õigem? Psühholoogid on leidnud just vastupidi, et inimene käitub ohuolukorras selgemini, kui ta on saanud sama olukorda varem rahulikult läbi mängida. Seega lapsed peavad teadma ja võiksid harjutada juba enne õppust, kuhu ja kuidas minna. Õppuse ajal peab teadma, et tegemist on õppusega.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

<p style=”text-align: left;”>Kust sa seda võtad, et ette hoiatamata on õppus õigem? Psühholoogid on leidnud just vastupidi, et inimene käitub ohuolukorras selgemini, kui ta on saanud sama olukorda varem rahulikult läbi mängida. Seega lapsed peavad teadma ja võiksid harjutada juba enne õppust, kuhu ja kuidas minna. Õppuse ajal peab teadma, et tegemist on õppusega.

Pole see kellele sa vastad ja lapsed peavadki teadma kuhu ja kuidas minna, kuid palun viidet sinu väitele, et ette hoiatatud õppus on õigem. Ka ette hoiatamata õppus on olukorra korduvalt läbi mängimine (kusjuures isegi reaalsem), et teada kuidas reaalses olukorras käituma peab.</p>

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppuseid tehakse ka lasteaias. Seega, kui laps ei tea kuidas käituda tulekahju korral, siis ta ei ole lasteaias käinud??.

Meil ei ole kuulda õppustest terrorismi puhul.

Või kui kaasõpilane on koolis noa või püstoliga.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

<p style=”text-align: left;”>Kust sa seda võtad, et ette hoiatamata on õppus õigem? Psühholoogid on leidnud just vastupidi, et inimene käitub ohuolukorras selgemini, kui ta on saanud sama olukorda varem rahulikult läbi mängida. Seega lapsed peavad teadma ja võiksid harjutada juba enne õppust, kuhu ja kuidas minna. Õppuse ajal peab teadma, et tegemist on õppusega.

Pole see kellele sa vastad ja lapsed peavadki teadma kuhu ja kuidas minna, kuid palun viidet sinu väitele, et ette hoiatatud õppus on õigem. Ka ette hoiatamata õppus on olukorra korduvalt läbi mängimine (kusjuures isegi reaalsem), et teada kuidas reaalses olukorras käituma peab.</p>

Kas mõtled ettehoiatamata õppuse all seda, et lihtsalt hakkab signaal tööle ja vaadatakse, mis saab?

Või enne räägitakse, kuhu minna, kuidas minna, harjutatakse läbi ilma tuletõrje kohalesõiduta. Seejärel lepitakse kokku, et sellel päeval 3. tunni ajal on õppus ja mängitakse läbi koos tuletõrje väljasõiduga?

Kumb variant on harivam?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et kriisiolukorras ei mõtle inimene uusi lahendusi välja, vaid kasutab neid, mis on automaatselt sisse harjunud. Ehk kui laps on treenitud, et tulekahju korral on ainus tee otse lähimast uksest välja, siis ta seda teed lähebki. Aga kui on tulekahju ja ta mäletab, et õppuse ajal sai käidud garderoobist läbi ja toodud kõrvalklassist koolikott ära ja siis veel koridori pealt sõber üles otsitud, siis ärevas olukorras ta kobistabki kõiki neid asju teha, olemata võimeline selgelt mõtlema, et mis on tähtis ja mis ei ole.

Aga ei pea gardekast läbi käima. Pusa võib olla tooli seljatoel valmis, ainult kaenlasse haarata ja õue. Selga ajada võib juba õues.

Seda õppuse korral, eksole.

Ja kui on päris tulekahju, siis esimese asjana meenub lapsel, et ema ohkis pärast õppust kodus mitu päeva, et kuidas küll nii paljalt õue mindi ja nii jääb laps koolimaja pealt oma riideid kokku otsima, selle asemel, et esimese väljapääsu suunas joosta.

Õppuse eesmärk on lastele sisse kodeerida automaatne käitumisviis. See peaks olema võimalikult lihtne ja selge – ära satu paanikasse ja liigu kohe esimese väljapääsu kaudu välja.

Need õpetajad, kes omaloomingut teevad ja lapsi “ette valmistavad”, teevad neile tegelikult karuteene. Õppusest ei peaks õppusest ette hoiatama, ei peaks lastele ütlema, et pange riided valmis, ei peaks muretsema sellepärast, kuhu kellegi asjad jäävad.

<p style=”text-align: left;”>Kust sa seda võtad, et ette hoiatamata on õppus õigem? Psühholoogid on leidnud just vastupidi, et inimene käitub ohuolukorras selgemini, kui ta on saanud sama olukorda varem rahulikult läbi mängida. Seega lapsed peavad teadma ja võiksid harjutada juba enne õppust, kuhu ja kuidas minna. Õppuse ajal peab teadma, et tegemist on õppusega.

Pole see kellele sa vastad ja lapsed peavadki teadma kuhu ja kuidas minna, kuid palun viidet sinu väitele, et ette hoiatatud õppus on õigem. Ka ette hoiatamata õppus on olukorra korduvalt läbi mängimine (kusjuures isegi reaalsem), et teada kuidas reaalses olukorras käituma peab.</p>

<p style=”text-align: left;”>Kas mõtled ettehoiatamata õppuse all seda, et lihtsalt hakkab signaal tööle ja vaadatakse, mis saab?

Või enne räägitakse, kuhu minna, kuidas minna, harjutatakse läbi ilma tuletõrje kohalesõiduta. Seejärel lepitakse kokku, et sellel päeval 3. tunni ajal on õppus ja mängitakse läbi koos tuletõrje väljasõiduga?

Kumb variant on harivam?

Mul on tunne, et sul on mingi eriti roosa arusaam sellest kõigest. See, kas õpetaja täidab oma töökohustust ning selgitab kõike seda õpilastele kooli tulles “kuivalt” on kinni antud õpetajas mitte viisis kuidas reaalset õppust läbi viiakse. St, et viitsimatu õpetaja ei selgita lapsele seda ka juhul kui õppus on ette teada ning käseb heal juhul vaid klassi kaasa võtta jope. Õpetaja kes oma töökohustust täidab teeb seda kooliaasta alguses igal juhul, ka siis kui õppuse aeg on ette teadmata. Kui õpetaja oma töökohustust ei täida tuleks lapsevanemal pöörduda kooli poole, et uurida miks seda ei tehta ning millal hakatakse sellega tegelema.</p>

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õppuse ajal on tähtis saavutada maksimaalselt lühike aeg, mil õpetaja oma klassi/rühma majast välja saab.
Mul poisi koolis just eile oli õppus. Õues pidid nad “külmetama” vaid 15 min. Ja üks poiss pidi lausa sokkides välja minema, kuna polnud aega jalanõusid otsida.
Aga no mu lapse kool on traditsioonilisest suurest koolimajast veidi erinev ka. Joped ja jalanõud on neil all koridoris kohe väljapääsu kõrval, mitte kusagil eraldi korrusel garderoobis.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest võiks sellised õppused olla ajal, kui ilmad on soojad.

Töötan ise lasteaias ning meil oli õppus ka väga külma ilmaga. Suur osa lastest aeti õue toariietes. Õnneks õpetajad haarasid nende joped kaasa ning siis me seal õues neid riietasime.

 

 

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Minul on emana täiesti ükskõik, kas laps läheb õue pusata või sokkides. Kui on õppus, on õppus. Kui on sokkides, siis on lapse enda süü. Äkki õpib, et koolis pannakse vahetusjalanõud?</p>
<p style=”text-align: left;”>Kui tekib tulekahju, siis soovin, et mu laps suudab esimesena mõelda, kuidas kiirelt välja saada mitte kust ma jope selga saan. Kui juhtub nohusse jääma no tule taevas appi! See pole ju maailma lõpp.</p>
Leian, et sellised kommentaarid, mille peale tekib tahtmine silt panna külge “kanaema” või “nunnupall”, on antud teemas täiesti õigustatud.

Olen ise reaalse tulekahju korral välja jooksnud kontorist. Oligi külm. Olingi väljas õhukeste riietega, nahast kontsakingad lörtsi sees. Mis siis?

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ise reaalse tulekahju korral välja jooksnud kontorist. Oligi külm. Olingi väljas õhukeste riietega, nahast kontsakingad lörtsi sees. Mis siis?

No päris tulekahju ja õppus on ikka erinevad asjad. Meie ajal (30-40 aastat tagasi) koolis tuletõrjeõppusi ei korraldatud. Kodus mainiti ikka, et tuleb välja minna, aga mingeid õppusi küll ei olnud. Kui olime teises klassis läks klassiõe maja põlema. Klassiõde oli koos pooleaastase väikevennaga üksi kodus, võttis oma venna, ronis aknale ja lasi tuletõrjel enda ja venna välja aidata. Ma ei ole kindel, et toariietes õues külmetamine teda kuidagi veel õigemini käituma oleks pannud.

Meil tööl võtavad ka kõik tuletõrjeõppuse ajal riided ja lähevad siis välja. Keegi ei ole külml ajal paljalt õue jooksnud, möödaminnes haaratakse see mantel ja minnakse.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil tööl võtavad ka kõik tuletõrjeõppuse ajal riided ja lähevad siis välja. Keegi ei ole külml ajal paljalt õue jooksnud, möödaminnes haaratakse see mantel ja minnakse.

Koolimajas ei ole möödaminnes mantli haaramine võimalik. Iga klass liigub välja lähimast uksest. Mitusada last ei mahukski korraga enamasti keldrikorrusel asuvasse garderoobi, et sealt ühest või kahest välisuksest välja trügida.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koolimajas ei ole möödaminnes mantli haaramine võimalik. Iga klass liigub välja lähimast uksest. Mitusada last ei mahukski korraga enamasti keldrikorrusel asuvasse garderoobi, et sealt ühest või kahest välisuksest välja trügida.

Jah. Seepärast võikski tuletõrjeõppus ette teada olla, et vähemalt algklassilastel (nemad ei vaheta klassiruume) oleks tooli seljatoel mõni soojem riietusese, mis häire korral kaasa haarata, selga jõuab siis õues selle panna.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis tehakse ka sügisel, siis kui ilm juba väga jahe. Ühel aastal lausa uurisin ja jõudsin omadega Päästeametisse. Sealt öeldi, et koolid peavad õppuse tegema korra aastas, kuid millal, see on kooli otsustada. Kindlasti ei tohi õppusel teha tavapärasest evakuatsioonist midagi teisiti, kuid kindlasti ei tohi õppuse käigus panna laste tervist ohtu. Nad olid väga üllatunud ja shokeeritud, et mõnes koolis tehakse seda väga jaheda sügisilmaga. See ei ole mõistlik kohe kindlasti mitte ja on ilmselgelt kooli juhtkonna viga.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis tehakse ka sügisel, siis kui ilm juba väga jahe. Ühel aastal lausa uurisin ja jõudsin omadega Päästeametisse. Sealt öeldi, et koolid peavad õppuse tegema korra aastas, kuid millal, see on kooli otsustada. Kindlasti ei tohi õppusel teha tavapärasest evakuatsioonist midagi teisiti, kuid kindlasti ei tohi õppuse käigus panna laste tervist ohtu. Nad olid väga üllatunud ja shokeeritud, et mõnes koolis tehakse seda väga jaheda sügisilmaga. See ei ole mõistlik kohe kindlasti mitte ja on ilmselgelt kooli juhtkonna viga.

Mis kasu on uutel õpilastel kooliaasta lõpus suvel toimuvast tuletõrjeõppusest? Esimesed kaks kuud kooliaasta alguses ongi ju veel kõige soojem aeg kus seda on mõistlik läbi viia. Talvel läbi viidud õppused on taunitavad kui koolid seda aega ise valida saavad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Utreeriva kanaema meelest on tema nunnupalli jaoks alati liiga külm. Ükskõik millise toavälise tegevuse puhul.

Mind siiralt huvitab, kas neid külmetamist kartvaid halvustajad ise ka poolpaljalt välja jookseks? Tuletõrjeõppuseid tehakse ka kontorites ju. Mina igatahes olen alati üleriided kaasa haaranud. Muidugi, meil pole need kuskil eraldi eemal garderoobis.

Kui töötasin kontoris, kus jope nagis kontoriukse kõrval siis haarasid kõik välja minnes tõesti joped kaasa. Kui töötasime kontoris, kus garderoob teisel korrusel siis tuletõrjeõppuse puhul otse loomulikult liikusime lähima väljapääsu poole just nendes riietes, mis sel hetkel seljas.

Mis selle õppuse mõte siis oleks kui lähima väljapääsu poole liikumise asemel hakataks hoopis vastassuunas jope järele suunduma??

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

.

0
0
Please wait...

Näitan 16 postitust - vahemik 61 kuni 76 (kokku 76 )


Esileht Koolilaps Tuletõrjeõppus koolis