Teema: Tulevik tume

Kui abielus ei olnud ja kinnisvara on Sinu oma, on mehelikka väga raske tõestada, et tema sealt midagi saama peaks. Kindlasti mitte poolt summat. Üldse võib kõne alla tulla jutt nendest kuludest, mille kandmist ta dokumentaalselt tõestada suudab. Aga kohtu kaudu sedagi nõuda on kulukas ja aeganõudev, kusjuures võitjaks ei pruugi ta jääda. Ilmselt on ta ka ise samas kinnisvaras üüri maksmata ehk Sinu kulul elanud …

Arvan, et Sul pole mõtet mehe ähvardustest suuremat hoolida, tee oma plaanid teoks, nagu kavatsesid.

Mis sa halad, kui mees lähebki kohtusse ja suudab tõestada, mida ta sinna kulutas ja kuidas kinnisvara parendas, siis saab ta selle maksumuse tagasi küsida või max teatud %, keegi ega mingil alusel ei anna talle poolt hinnast. No küsida ja palju kisa teha ei keela keegi, äkki loll annabki. Ei tohi kinnisvara ja oma varaasjades nii saamatu ja võhik olla!

Kui sa nüüd enda vastu aus oled ja tõesti mees sinna kinnisvarasse ei panustanud – siis saada ta pikalt. Kui aga mees siiski oma kulude ja kirjadega selle vara väärtust tõstis – oleks aus osa temale kinni maksta, lihtsalt nii oleks õiglane. Kui ka kooselu ajal said näiteks sina 600 eurot palka ja mees 1600 ning kandis ka suurema osa kulusid – oleks mõistlik jõuda kompromissile (poolt küll ära maksa)
Minu sõbranna ei lubagi seetõttu mehel oma elamisse kulutusi teha, kuna see on tema kinnisvara. Eks nipet-näpet teeb, remondi tellis ja maksis sõbranna ise, samuti mööbli. Mehel on oma korter, kust tuleb üüritulu, seega peavarjuta ta ei jää. Samuti on neil suht ühe suurused palgad, et siis võrdselt enamvähem panustavad.

Mõttetu paanika. Sa ei võlgne mehele midagi. Mis põhjusel sa üürikas elad? Sul on arvel 3x summa ja sa plaanid niidama heast peast pool mehele anda? Imelik oled või? Osta omale kodu.

Kui elasite seal sees, siis ütle mehele, et tema remont on tasu selle eest, et ta sinu kinnisvaaras elada sai. Ütle veel, et kui palju plõksib, siis esitad talle veel tagantjärele üüri arve.
Aga kui te seal ei elanud, siis ikkagi ütle, et lasku käia, tõestagu, et ta seal üldse midagi tegi! Tema asi on seda tõestada. Tuua tšekke, et on ostnud ehitusmaterjale jne. Mingit poolt osa ta kindlasti ei saa! Üsna kindel, et kui sina suudad kindlaks jääda ja mehele sentigi ei maksa, siis ta ei viitsi protsessida ja jätab su rahule. Kui lasta fantaasial lennata ja kujutleda kõige mustemat stsenaariumit sinu jaoks, siis: mehel on hulgaliselt sõpru, kes tulevad kohtusse tunnistama, et mees seal remonti tegi. Mehel on ka alles tšekke, et ta ostis ehituspoest materjale. Ühesõnaga viitsib minna kohtusse ja suudab ka osa ära tõestada. Mis siis selgub? Ütleme, et see kinnisvara maksis enne 100 000 ja mees suurendas selle turuväärtust nt 20 000 € võrra tolles ajas. Kui nüüd müües oleks ilma selle remondita saanud kinnisvara eest 200 000 , siis nüüd said 240 000 €. Seega teenis mees sulle oma remondiga 40 000 €. Kuid NB!! kuna kõik läheb pooleks – mäletad, seda juttu ju hakkas mees ise ajama ja pool tema varast peab ka sulle kuuluma – siis pool ehk 20 000 € sellest on sinu.
Jää kindlaks, tee süda kõvaks, ära lase ennast hirmutada ega provotseerida. Mingit poolt raha ta ei pea saama. Kui hakkab ajama, et rahaahne l..s jne, nagu meeste argument sellistes olukordades tavaliselt on, siis ütle rahulikult, et see kinnisvara jääb ju tulevikus ka tema lapsele. Kui mehel on hädasti vaja elu alustamiseks väikest kopikat, siis mingi sümboolse summa võid talle ju selle kinnisvara hinnast anda ka. Kui saad seda lubad nii, et teil endal lapsega sellepärast uus kodu ostmata ei jää. Aga kindlasti mitte 50% rahast, pigem mingi 10% heal juhul, kui tahad väga helde olla ja mehel seda hädasti vaja oleks.
Aga üldiselt, kui te selles majas elasite, siis olgu õnnelik, et sai tasuta elada.
Mõtle, et iga aasta on väga palju naisi sarnases olukorras. Elatakse mehe majas ja kui on lahku minek, mingu koos lastega kuuse alla. Teil jääb ju laps sinuga. Üksikul mehel ei tohiks olla väga keeruline endale uut elukohta leida. Siis perekoolis soovitatakse naistele, kes mehe elamisest välja peavad kolima, et mingu sinna tagasi, kust nad mehe juurde kolisid. Vaat sina soovita oma mehele täpselt seda sama!
Oma lapse pärast pead sa tugev olema ja kindlaks jääma, et tagada lapsele kindel tulevik ja hea uus kodu! Ja tulevikus korralik pärandus. Kui annad issile 50%, võid kindel olla, et issi seda lapse jaoks alles ei hoia. Küllap päriks sinu vanemate varast alguse saanud varast tulevikus sinu mehe surma järel hoopis keegi tema uutest lastest.

#3061652:

Olen teemaalgataja. Kui ma talle raha ei anna, siis tahab ta last endale, lubas kohtusse minna ja hakata oma õigusi nõudma, eks see selleks, mingi osa talle ikka annan, lihtsalt sellepärast, et nii on aus ning ma ei vihka teda. Ta on siiski mu lapse isa ja soovin, et lapsel jääks suhe isaga alles.

Mul on lihtsalt hinges nii valus, läbikukkunu tunne on ennast peeglost vaadates- ma ei ole veel 30gi, aga ikkagi on tunne, et ongi kõik hea otsas.

Minu ainuke tugivörguarik koosneb ka mehe sugulastest, et ei tea, kuidas nemad suhtuvad, kui kuulevad lahkuminekust.

Õnneks töötab mees/ eksmees siis välismaal ja olengi lapse sünnist saadik ise pidanud hakkama saama, et selline ilma meheta olek minu jaoka raske ei ole. Täna mötlesin, et hakkan trennis käima, kui niimoodi hästi planeerida oskama öpin, et jöuaks tööl käidud ja lapsega tegeletud. Kindlasti ei taha jääda nukritsema. Kuigi see suhe on olnud ülimalt hea ja õnnelik, siis iga hea asi saab kord otsa, kahju lihtsalt et ma ei suutnud oma perekonda lagunemast, et laps saaks kasvada terves ja önnelikus perekonnas????

Lollide loll!
Anna jah talle raha, siis saab seda kindlamalt last endale nõuda. Hetkel on ta varatu rott ja lapse õigus jääks kahtlemata sulle. Aga nii kui tema tagalat kindlustad, tuleb ta uue kohtuga sulle uuesti kaela. Võtab lapse ära ja hakkad talle lapse eest elatist maksma ehk laps ise saa midagi, aga mees saab sinu kulul elada. Ja kõige lõpuks viib ta üldse su lapse ära välismaale, joob ennast põhja, laps võetakse teise riigi lastekaitsjate poolt ära ja adopteeritakse teise peresse. Sa ei pruugi kunagi oma last näha. Nii on Eestis juba juhtunud, telekast näidati seda ema, kes saates lausa nuttis sellest rääkides. Ja ära loodagi kohtu õiglusele! Enne seda muidugi taotakse su kinnisvara eest saadud rahad kohtukuludega laiaks.See on väga must stsenaarium, aga võib kergesti juhtuda südamest heade ja kaastundlike naistega. Elu on näiteid toonud. Üldiselt mul on tunne, et peaksid naiste varjupaika vm taolisesse asutusse pöörduma. Mul on tunne, et siin lõhnab vaimse vägivalla järele, oled oma ajud lasknud mehel ja tema sugulastel päris ära tinistada.

Mis kohus annab lapse isale, kes isegi kohapeal ei ela ja pole lapsega peaagu koos elanud? Kuidas sind saab nii jaburate asjadega ähvardada, no vii natukenegi ennast kurssi, mis õigused sul lahkuminekul on. Veame kihla, et mees tegelikult lapse kasvatamisest ei ole karvavõrdki huvitatud, aga ähvardusena kõlbab naiivsele naisele küll. Kohtusse mine ise elatise ja suhtluskorra kinnitamiseks.

Ära ole naiivne teemaalgataja. Ja ära hala. See tundub karm, aga lihtsalt elu on praegu nii, et sa pead hakkama mõtlema sellele, et kõik järgmised liigutused, mida sa teed, mõjutavad sinu lapse tulevikku. Seega, kui sa nüüd annad pool raha või üldse mingit raha eksmehele, et ta saaks selle eest endale ja oma uuele naisele (kui see ühel hetkel tekib) välisriiki uue kinnisvara osta, siis on sinu lapse elujärg siin Eestis oluliselt kehvem. Ise oled ka vastu pükse saanud. Seisa enda ja enda lapse ning teie tuleviku eest. Pealegi, see mees praegu manipuleerib, ähvardab ja nõuab. Jah, võib olla talle tundubki jube ebaõiglane hetkel see, et maja maha müüdi ja sina tõesti eluga edasi lähed. Aga ta peab sellega ikkagi ise toime tulema ja sinu asi ei ole teda poputada. Eriti mitte rahaga. Ja kui su eksmees lõpuks sellesse küsimusse süüvib ja juristilt nõu küsib, siis saab loodetavasti ka ise aru, et juriidilist alust tema rahalistele ulmenõudmistele ei ole. Enda südame rahustuseks võid ka ise juristiga konsulteerida ja siis saad teada, kas üldse ja kui suur võiks mehe kompensatsioon olla.

Isiklikult arvan, et see lapse isa ei hakka iialgi tulema siia Eestisse kohtusse tšekkide alusel tõestama, kui mitu eurot ta seinavärvile kulutas. Ja kui tulebki, siis sinu vastuväide kohtus on see, et tasaarveldad need summad üürirahaga. Te ei ole abielus, teil ei ole ühisvarara. Ja üldiselt tegele selle varajagamise küsimusega tõesti alles siis, kui mees annab asjale ametliku käigu. Aga nagu ma ütlesin, ilmselt ta ei tee seda kunagi.

Lisaks, lapse isa peab hakkama lapsele maksma igakuist elatisraha (kui ta hetkel seda ei tee), kuna ta ei ela teiega koos ja sina kasvatad last üksi.

Veel, ükski kohtunik ei mõista last isa juurde elama, kes pole temaga põhimõtteliselt tegelenudki ja on elanud võõrsil. Teine asi, kui isa lähebki kohtusse nõudma, et tahab last endale, siis oleks absoluutselt palju parem ja sinu kasuks, kui sul on kohtunikule ette näidata konkreetne plaan, mida sa oma eluga edasi kavatsed teha ja kuidas sa oma lapse tuleviku oled planeerinud ja kindlustanud. Mitte ei ole sul vaja kohtunikule tunnistada, et näe värisen siin ja kardan oma eksmeest ja kõik on nii pekkis ja midagi ma teha ei oska ja ei saa. Palju parem oleks ju kohtus pea püsti lüüa ja öelda, et mina tegelen hetkel oma lapse tuleviku kindlustamisega ja uue kodu muretsemisega, et lapsel oleks võimalukult tore ja stabiilne keskkond, kus kasvada. Aga mida teeb eksmees? Alustab ristikäiku minu vastu ja nõuab ning ähvardab.

See tähendab seda, et mine nüüd osta omale kohe ja ruttu see maja ära – see pole mingi jutt, et naisterahvas ei saa majaga hakkama. Mis mõttes ei saa? Mis seal majas siis nii väga on, millega hakkama ei saa? Eksmees ütles sulle, et sa ei saa hakkama või? Mina naisterahvana jälle väidan, et väga hästi saab! Tuleb lihtsalt osta nö valmisprodukt. See, et sa hetkel oma raha kuskil pangakontol hoiad hirmus, et äkki eksmees millalgi järgmise 10 aasta jooksul sinu vastu kohtusse pöördub, on küll kõige rumalam viis oma raha raisata. Mine investeeri ja tee oma plaanid teoks. Kohe.

Ja mehe kõnesid/kirju/sms-e ignoreeri. Eriti ebaviisakaid. Vasta ainult nendele küsimustele ja teemadele, mis puutuvad lapsesse. Kui isa tahab lapsega rääkida, siis anna toru lapsele. Kui tahab lapsega kohtuda, siis anna teada, millised on teie järgmise kuu plaanid ja palu tal teada anda, millised kuupäevad talle sobivad. Kõik.

Sa pead edaspidi enda elu tema omast lahku mõtlema. Muidu lõpuks ongi situatsioon selline, kus ta ähvardab ja manipuleerib sult rahasummad välja.

Mis krd mees see on?

Pressib välja. Manipuleerib lapse osas.
Mis õigusi lapse osas? Kas tal kohustused ka meeles on?

Kui sa midagi muud teha ei oska, mine oma kov sotsosakonda.

Ostaksin küll korteri, lapse nimele. Lapse tulevik tuleb kindlustada. Mõistaksin välja elatise, kui lahkuminek nagunii ukse ees. Las ta siis annab oma lapse kohtusse kui nii võimekas mees on. Seda saab ta teha alles kui laps täiskasvanu. Kui jääb elatise võlgu, siis tulevikus saab laps tema kohtusse anda. Mis tööd ta arvestab? Kas sinu kodused tööd ka midagi maksid, mis sa kooselu ajal tegid, nõua oma palk ka välja. Las ta annab kohtusse ja siis kohus selgitab talle, et ehitada ja täiendada oli tema vaba tahe. Samal ajal nautis ta sinu tehtud sööki, elas sinu kodus ja tarbis mugavusi. Niiet kes on kellele võlgu?

#3061515:

Tere!
Olen sellise väga raskeprobleemi otsas- sain edukalt müüdud kinnisvara, et osta midagi muud, plaanid on suured ja oma lapsele olen lubanud, et ostame. Kinnisvara jaoks andis raha minu perekond, mees teostas sees ainult remondi, nüüd aga nöuab mees endale poolt müügisummast, väodab et tema ehitas ja on seda väärt. Ostsin kinnisvara palju aastaid tagasi, siis oli langenus honnad, aga müüdes sain kasumit 3x summana. Minu arust ei ole öigus mehel midagi nöuda, olgu, remondi eest töesti, aga mitte pool tulist. Hinnad ju kasvavadki aastatega ja ega tema seda müügihinda ei töstnus ju. Hetkel on käsil lahkuminek ja ma lihtsalt ei tea mis teha, kui ma talle raha ei anna, siis âhvardab mind kohtusse anda ja töestab et on poolt hinda väärt. Me ei ole abielus ning kinnisvara oli vaid minu nimele kirjutatud.

Tulevik on ikka väga tume???? Elan hetkel üürikorteris aga ei tea kuhu edasi minna, majaplaanist pean loobuma, ega ilma meheta üksi ei oskaks majas midahi teha ja korteriga sama… natuke kindlam variant vaid, et korteril on ühistu ja nemad ka hoolitsebad igast asjade eest. Ja lapsest on kahju, on juba päris suur ja lahkuminek kindlasti möjub talle halvasti, sest isa on isana ikka väga tore, lihtsalt meil endal on probleeme millega me ei saa tegeleda. Pole kunagi niimoodi lahkuminekut näinud, ei tea ka kedagi kes nöu annaks, et kuidas edasi? Alati mötlesin et mul on ikka 2-3last, olen abielus, nüüd aga on köik nii peapeal????

Minul oleks sedasi pettusega tegeledes ikka päris piinlik.
“Mees tegi seal ainult remondi” on ka selline huvitav väljend – pahatihti ületab remondi maksumus mingi laguneva kinnisvara ostuhinda.

Tuleks tellida ekspertiis ja olla lõpuni soliine – remondi hinnanguline maksumus ka mehele hüvitada. Mitte rõhuda sellele, et mees ei hakka ehk kohtus käima.

Mage lugu ja siin pooled soovitajad võiksid ennast põlema panna.

#3063247:

#3061515:

Tere!

Olen sellise väga raskeprobleemi otsas- sain edukalt müüdud kinnisvara, et osta midagi muud, plaanid on suured ja oma lapsele olen lubanud, et ostame. Kinnisvara jaoks andis raha minu perekond, mees teostas sees ainult remondi, nüüd aga nöuab mees endale poolt müügisummast, väodab et tema ehitas ja on seda väärt. Ostsin kinnisvara palju aastaid tagasi, siis oli langenus honnad, aga müüdes sain kasumit 3x summana. Minu arust ei ole öigus mehel midagi nöuda, olgu, remondi eest töesti, aga mitte pool tulist. Hinnad ju kasvavadki aastatega ja ega tema seda müügihinda ei töstnus ju. Hetkel on käsil lahkuminek ja ma lihtsalt ei tea mis teha, kui ma talle raha ei anna, siis âhvardab mind kohtusse anda ja töestab et on poolt hinda väärt. Me ei ole abielus ning kinnisvara oli vaid minu nimele kirjutatud.

Tulevik on ikka väga tume???? Elan hetkel üürikorteris aga ei tea kuhu edasi minna, majaplaanist pean loobuma, ega ilma meheta üksi ei oskaks majas midahi teha ja korteriga sama… natuke kindlam variant vaid, et korteril on ühistu ja nemad ka hoolitsebad igast asjade eest. Ja lapsest on kahju, on juba päris suur ja lahkuminek kindlasti möjub talle halvasti, sest isa on isana ikka väga tore, lihtsalt meil endal on probleeme millega me ei saa tegeleda. Pole kunagi niimoodi lahkuminekut näinud, ei tea ka kedagi kes nöu annaks, et kuidas edasi? Alati mötlesin et mul on ikka 2-3last, olen abielus, nüüd aga on köik nii peapeal????

Minul oleks sedasi pettusega tegeledes ikka päris piinlik.

“Mees tegi seal ainult remondi” on ka selline huvitav väljend – pahatihti ületab remondi maksumus mingi laguneva kinnisvara ostuhinda.

Tuleks tellida ekspertiis ja olla lõpuni soliine – remondi hinnanguline maksumus ka mehele hüvitada. Mitte rõhuda sellele, et mees ei hakka ehk kohtus käima.

Mage lugu ja siin pooled soovitajad võiksid ennast põlema panna.

Ja mees sai niisama ilma üüri maksmata kellegi teise kodus elada?

#3061652:

Olen teemaalgataja. Kui ma talle raha ei anna, siis tahab ta last endale, lubas kohtusse minna ja hakata oma õigusi nõudma, eks see selleks, mingi osa talle ikka annan, lihtsalt sellepärast, et nii on aus ning ma ei vihka teda. Ta on siiski mu lapse isa ja soovin, et lapsel jääks suhe isaga alles.

Mul on lihtsalt hinges nii valus, läbikukkunu tunne on ennast peeglost vaadates- ma ei ole veel 30gi, aga ikkagi on tunne, et ongi kõik hea otsas.

Minu ainuke tugivörguarik koosneb ka mehe sugulastest, et ei tea, kuidas nemad suhtuvad, kui kuulevad lahkuminekust.

Õnneks töötab mees/ eksmees siis välismaal ja olengi lapse sünnist saadik ise pidanud hakkama saama, et selline ilma meheta olek minu jaoka raske ei ole. Täna mötlesin, et hakkan trennis käima, kui niimoodi hästi planeerida oskama öpin, et jöuaks tööl käidud ja lapsega tegeletud. Kindlasti ei taha jääda nukritsema. Kuigi see suhe on olnud ülimalt hea ja õnnelik, siis iga hea asi saab kord otsa, kahju lihtsalt et ma ei suutnud oma perekonda lagunemast, et laps saaks kasvada terves ja önnelikus perekonnas????

Enne ei tasu mitte midagi anda, kui ta asja pole kohtusse andnud. See, kui sa praegu mingi summa annad, ei välista ju mitte kuidagi, et mees ei otsusta lõpuks ikkagi lapse osas kohtusse pöörduda.

Rahu, teemaalgataja.
Maja kuulus sulle, abielus te ei olnud ega ole, järelikult pole tegu ühisvaraga. Ka korteri võid rahulikult ära osta (kui te just vahepeal pole abielluda jõudnud)
Poolt maja müügihinnast või tulust pole mehel põhjust nõuda. Muidugi pean ma ülearu küüniliseks ka soovitust “remondi hind tasaarveldub üüriga” soovitust, nii need asjad ei käi. Aga remondi maksumus arvuta välja, küsi mehelt kviitungeid ka soetatud kaupade kohta ja selle maksadki. Parem teosta need arvutused kohe, ratsionaalne tegevus aitab hästi närve rahustada.

Mis puutub lapse endale nõudmist, siis üldiselt ma pooldan seda, et ema ja isa võiksid lapsi võrdselt kasvatada, aga antud loos on see keeruline, kuna isa töötab välismaal. Lapse isale andmine tooks lapse elus kaasa mitmeid ebasoovitavaid muutusi – kolimine, uus kool – ja isa pole seni lapsega eriti kooski olnud. Seega ei usu, et sellise otsuse ükski eesti kohus langetaks. Kui te mõlemad elaksite samas riigis lähestikku, siis võiks 50/50 jaotus kõne alla tulla, antud juhul pole see lapse huvides. Kui vana laps on? Alates 10ndast eluaastast loeb kohtus ka lapse enda arvamus.
Igal juhul aga on sul praegu enda ja lapse uue elukoha jaoks seda raha vaja ja see liigutus teegi kõige enne ära – osta endale kodu. Võid osta igaks juhuks natuke säästlikuma, ei pea priiskama, aga ikka nii, et sul ja lapsel on omaette toad ja korter ise korras, et saaks kohe sisse kolida.

Ma saan aru, et see olukord on igas mõttes emotsionaalselt raske ja mehe nõudmised muudavad selle veel raskemaks, aga lahuta keeruline olukord osadeks ja lahenda seda osade kaupa.
Just nii:
1. Majamüügi raha – kuulub sulle. Remondiraha – maksad kinni. Õiglane otsus.
2. Kodu. Osta ära. Sul on seda niikuinii vaja. Ratsionaalne otsus.
3. Lapse elukoht. Kohut ei pea kartma. Kohus ei määra midagi automaatselt ja kiiresti ja igaveseks. Kohus on õigupoolest võimalus kogu asi erapooletute inimeste juuresolekul selgeks vaielda. Parim oleks seda muidugi teha hoopis perelepitaja või kasvõi lastekaitse juures, aga kui see pole võimalik, las olla siis kohus. Lapse elukoha küsimuse saab ka osadeks jagada:
3.a. Mida sina soovid ja kuidas sa lapsega kahekesi elamise logistikat ette kujutab
3.b. mida mees soovib, kas ta soovib seda päriselt või ainult sulle kätte maksmiseks (hetkel jääb tema ähvardusest küll selline mulje) ja kuidas TEMA lapsega koos elamise logistikat planeerib.
3.c. Mida laps soovib. See on õigupoolest kõige tähtsam.
ja 3.d. – isegi kui laps peaks soovima isaga elada ja kohus ka nii määrab, siis mis on sinu võimalused lapsega siiski sidet hoida. Kuidas te kohtuksite, kui sageli ja nii edasi. See viimane vajadus ei pruugi üles kerkidagi, aga hea oleks see enda jaoks siiski musta stsenaariumina selgeks mõelda.

Hea oleks sul ka külastada kohalikku lastekaitseametnikku ja mõnda (pere)psühholoogi, sest sa vajad igakülgset abi, nii palju, kui seda kusagilt saada on.