Teema: Tüli sisustuse pärast

Sobiv hetk endale kindlaks jääda ja loota, et ka tema jääb endale kindlaks ja tõesti lahkub.

Osta talle koolitahvel & kriit, riputa seina & las sikerdab. Nagunii tydineb nädala või paariga, siis võtad maha, riputad ajastukohase maali asemele.

Aspergeri syndroom tekitab pigem oskamatust reageerida kui empaatiavõimetust. St tal on ikka mingi muu probla usutavasti.

kuidas see mehe poolt võiks paista? kõik on sisustatud naise maitse järgi. kui ta nüüd tahaks midagi mis talle meeldib, siis on suur tüli, diagnoosid.

Ma ei saa eriti aru, kuidas 4 aastat abielus paaril võiksid veel olla kasutusel laused “elame minu korteris”?! Abielu möte ju ongi see, et kodu on ühine ja see tähendab ka seda, et see on ühist nägu, mitte et üks peab teise stiili 100% järgima.
Ma saan aru, et kodus võivad olla erinevad toad, mis on vastava stiili järgi kujundatud, aga et terve kodu vastab vaid ühe osapoole stiilile, siis teine seda küll ju koduks nimetada ei saa. Ehk on teil seal piisavalt ruumi-tube, et mees saaks oma elutoa endale ise kujundada. Või muretsege endale lõppude lõpuks üks ühine kodu.
Iseenesest on see äge sisustuslahendus – kas just kohe elutoas, aga köögis või kontoris on sellised nimekirjad seinal ju väga asjalikud…

Mul abikaasa ütles ükspäev, et ta tahab garaaži ühe seina punaseks värvida. Mul käis hetkeks silme eest juba kõik läbi, kui jube see võib tulla, aga võib ka mitte, seega ütlesin, et tehku aga. Ja mõtlen seda täie veendumusega, see on meie mõlema kodu, selles on nii minu kui tema maitseid. Sellest ei pea saama kolmandate isikute heakskiidule pretendeeriv muuseum.

Oi kurja, käod, te tõmbate endale praegu vee peale selle tänitamisega. Öhöh, vaene mees, omas kodus võõras…
Inimene kirjutas, et on oma korterit sisustanud juba 10 a, mees ilmus 5 a tagasi. Kas ta oli ehk enne pime, et ei näinud, millisesse korterisse elama kolib? Kui ikka antiigi-entusiast ei sobi, siis polnud vaja abielluda ju. Kui naised siin foorumis meeste üle kaebavad, laksitakse kohe vastu, et a mis sa võtsid endale vägivaldse/ossi/joodiku/naistemehe/memmeka, miks sa sihukesega 3 last said jne jne. Nüüd on mees võtnud endale antiigitädi, oioi, miks sa ometi ei tema soovidele vastu ei tule, tahvlivärv sobib ju nii hästi, jajah, see on tuntud antiikaja leiutis ju!
Kui naine kaebab, et lahku minna tahaks, korter on mehe oma, vastatakse, et muidugi pead sina välja kolima, parasiit, mine tööle! Nüüd on korter naise oma, oioi, mis mõttes, abielus on ikka kõik ühine ju.
Irvadi irv, noh, tõesti.

Teemaalgataja, ma saan aru, et te elate kahekesi. Mis paganama imepärast listi see mees peab, mida on vaja kirjutada seinale? Eriti jabur on võrrelda mingi ettevõtte kontoriga. Ma saaks aru, et 3 lapsega pere kirjutab seinakalendrisse, kes millal mida kus ja kuidas, muidu ei saa koordineerida. Aga tema tahab teha mingit oma tegevuste nimekirja elutoa seinale? Kuidas see ühiseluga kokku sobib, et tema personaalne list elutoa seinal ilutseb? Kas teil külalisi ei käi kunagi? Tulevad sõbrad ja elutoa seinale on mees kriidiga (soovitavalt siis kalligraafiliselt) kirjutanud: osta vetsupaberit!

Mul kodus muidugi antiiki ei ole, aga kui keegi tahaks seinale kritseldama hakata, ma vist muigaks natuke ja kingiks märkmiku. Jeerum, loomulikult sa ei pea sellist tahtmist täitma.
Kui ikka häda selle listi pärast suureks läheb, võib mees ju muretseda endale oma kinnisvara, värvida selle maast laeni tahvlivärviga ja siis kirjutada sinna kasvõi poeeme.

Miks sa lahku ei lähe? Saan aru, et varem olid armunud jne, aga nüüd käid (suhte pärast?) teraapiates, on depressioon jne. Milleks oma elu nii keeruliseks elada?

Tahvel oleks välistatud. Pakk paberit ja pastakas. Või kirjurab telefoni.
Või kannab ta seda tahvlil päev otsa kaasas?

#2937586:

Teemaalgataja olen.

Mõtlen samuti nii, nagu viimane kägu kirjutas. Korter on muide vaid 35 m2, avatud köögiga jne – seega ei ole võimalik mingit oma tuba või kontorinurka talle eraldada. Mul poleks ometigi kahju! Pakkusingi välja, et saab märkmeid jätta näiteks külmiku uksele või minugipoolest post-it paberid kasvõi elutoa seinale. Aga ei sobinud see lahendus. Kuskile tahvlit riputada pole lihtsalt ruumi. Küsimus pole selles, et ma lihtsalt heast peast “ei luba” vaid REAALSELT see näeks rõve välja.

Ja ei ole tavapärane abielu klassikalises mõttes, kus mõlemad panustavad, loovad ühise kodu jne. Lahusvara on. Kogu kodu sisustamine, remondid jms on 100% minu teema. Ta maksab vaid pool kommunaalidest, isegi toidud on sendi pealt pooleks, aga see on muidugi juba hoopis teine teema.

Küsite, kuidas ise käituksin. Noh, ma arvan, et ma saaksin kalendermärkmikuga hakkama ja ei solvuks oma partneri peale ????

See peab olema järjekordne libateema.
35m2 avatud köögiga antiik??
Isikliku arvamuse kohaselt see ruutmeeter tahvlivärvi (muide tahvlivärv ei ole tänapäeval ainult must, võib ja valge või mis iganes olla) on 10x parem kui post-it’id elutoa seinal!

MIna värvisin ka ühe toa seina ja kasutan seda pidevalt märkmete jaoks. Arvuti/telefoni kalendrit ei viitsi täita, ja märkmikusse unustan vaadata. Sein on vähemalt silma ees.

#2937732:

#2937478:

#2937463:

Osta talle koolitahvel & kriit, riputa seina & las sikerdab. Nagunii tydineb nädala või paariga, siis võtad maha, riputad ajastukohase maali asemele.

Aspergeri syndroom tekitab pigem oskamatust reageerida kui empaatiavõimetust. St tal on ikka mingi muu probla usutavasti.

Ole hea, loe Aspergeri sündroomi kohta enne kui siia väitlema tuled.

Ole hea, ela ise pool sajandit selle syndroomiga & kasvata sama diagnoosiga laps täisealisex enne, kui mulle lektyyri soovitama tuled.

Elan ja kasvatan.
Lektüüri konkreetselt ei soovita, küll aga julgustan lisaks eestikeelsele (tõlke)kirjandusele tutvuma ka muudes keeltes ilmunud uurimustega.

Vabandust, aga kuidas suudate üldse meheks pidada äbarikku, kes ei ole suutnud elu jooksul pakkuda oma perele elamispinda, vaid elab naise rahade eest????? See pole mitte mees, vaid õhk. Ammugi mitte pole sellisel tolgusel õigust midagi kobiseda sisekujunduse teemadel… hankigu endale tasuv töö ja mehelikkus enne!!! Uskumatu…

Huvitav, et kui kodu kuulub algselt mehele (nagu väga tavaline olukord), siis ei tekki selliseid tülisid. Naistelt pigem oodatakse, et nad kodu sisustamisel kaasa räägivad. Ma ei kujuta ette, et ma elaks koos inimesega, kes iga mu idee maha kannab põhjendusega, et aga see korter on ju MINU oma. Ja ma ei kujuta ette, et ma elaks kohas, mis kuulub mu perele (olgugi et kaaslase ainuomandis), kus mul ei lubata mitte midagi oma maitsele vastavaks muuta. Elaks nagu hotellis? Isegi tavalises üürikorteris oleks lihtsam siis kui abikaasa elamispinnal.

Teemaalgataja, kui teil ebatradisiooniline abielu, lahusvara ja kõiki asju eraldi arvestate, siis ehk oleks teil ka mõlemale oma elamispinda vaja, kust siis üksteisel oma moonakotiga külas käite. Saaksite ehk paremini läbigi ja vaimse tervisegi korda – ei pea üksteise kiiksudega igapäevaselt arvestama.

#2937857:

Issand, ma tean mida sa tunned!

Meil on pidevalt sellelaadsed tülid. Meil ka korter minu oma, minu rahade eest ise sisustanud. Mees sissekolides tahtis vannitoa seiname seda koledat suurt kãterätikukuivatajat. See S kujuline rõve mòlakas. Ei lubanud. Tuli tüli. Siis thtis elutuppa seinale monteerida kodukino kõlareid. Siis vibu esikusse. Mingi vaiba sai emalt mida tahtis samuti elutuppa. Köòki tõi mikrolaineahju. Valgest plastmassist! Mul kõik kòögimasinad terasest nö.

Näiteid on lõputult ja tülisi nii palju ja nii tihti, et meeletult siiber on.

Sul on täielik õigus. Mees peaks oma auru millegi muu, pere jaoks olulisema asja peale kulutama, mitte ajama taga mingit oma stiili sisekujunduses… täielikult naeruväärne! Edenegu oma karjääriredelil, tehku midagi suurt!

Ka meestel (täiesti tavalistel) võib olla siiski kujunduse osa oma arvamus. Näit. meil oli eriarvamus lagede osas – mehe väljapakutu ei sobinud mulle üldse ning minu väljapakutu jälle talle. Lõpuks leidsime kompromissi ehk nüüd on selline lagi, millega mõlemad nõus on.

Olen nõus eelmise käoga – vaidlusi sisustusteemadel ja ka igasugu muudel teemadel võib olla igas suhtes ning need iseenesest ei näita, et suhe oleks kohutavalt probleemne. Enamus paare lahendavad need kuidagi ära, ilma et asi väga veriseks läheks.

Mis on aga see, mis naispoole mööda psühhiaatreid käima paneb (juba aastaid), jäi selgusetuks.
Kas see, et mees on kergesti ägestuv, nalja ei mõista – läheb väiksemagi eriarvamuse peale põlema, kukub süüdistama ja ähvardama? Kergesti ägestuva inimesega on küll, jah, raske koos elada.