Esileht Pereelu ja suhted tüliküsimused teie peres

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 107 )

Teema: tüliküsimused teie peres

Postitas:
Kägu

Kui tuletan mehele midagi meelde, nt “Kas sa kindlustusse helistasid?”. Isegi kui tema ise palus, et ma talle meelde tuletaks. Siis hakkab jutt, kuidas ta ei taha, on väsinud, pole aega ja küll ta teeb homme/nädalavahetusel vm.
Kui küsin, et kas nt mingi naine telekas on ilus ja kui mitu punkti paneks 10 palli süsteemis. Selle asemel, et vastata hakkab teemat vältima või läheb närvi.
Kui pakun välja mingi “tüütu” tegevuse nagu loodusesse või šoppama minek.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga selles ongi probleem – miks peaks naine mõtlema, et võtame teise paki ka, sest VÕIB-OLLA mees tahab ka. Miks peab naine mehe snäkkimisi planeerima? Miks mees ei saa ise mõelda, et võtaks teise paki juurde, kui endal ka isu peaks tekkima.

Just täpselt.

Sellest saab ainult ühe järelduse teha – sulle meeldibki mehega tülitseda. Tea, kas 70aastaselt oma suhtele tagasi mõeldes tunned, et see oli seda väärt? Jonnida nagu kolmeaastane: tema alustas, aga miks ta ise ei tee, miks mina pean… Või mis vanuses on inimene, kes siiralt usub, et tige pealehüppamine tekitab mehes soovi ennast paremuse suunas muuta?

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga selles ongi probleem – miks peaks naine mõtlema, et võtame teise paki ka, sest VÕIB-OLLA mees tahab ka. Miks peab naine mehe snäkkimisi planeerima? Miks mees ei saa ise mõelda, et võtaks teise paki juurde, kui endal ka isu peaks tekkima.

Sellepärast, et mehel probleemi pole, probleem on naisel. Miks peaks mees muutuma, kui tema meelest on kõik korras?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina karjun, et see on minu raha ja ma teen sellega mida tahan. Nuh, kummal on õigus? Palun kohtuotsust.

Mõlemal on omamoodi õigus. Mees soovib lihtsalt, et peres teenitav raha oleks ühine, sina soovid, et kummalgi oleks oma raha. Meil on näiteks raha ühine ja ei tuleks kõne allagi, et ainult üks pool otsustab, mida sellega teha.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei armasta meest ja mees on aru saanud. Vinduv tüli käib, sitad suhted, aga karjumist pole.

Pigem lahutada ja anda teineteisele uus võimalus. Olla inimesega kes armastab ja hoolib
Miks te piinate ennast ?

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui küsin, et kas nt mingi naine telekas on ilus ja kui mitu punkti paneks 10 palli süsteemis. Selle asemel, et vastata hakkab teemat vältima või läheb närvi.

Miks peaks sellist asja mehelt küsima?
Antud juhul on mehe reaktsioon adekvaatne igale “Hea mehe käsiraamatule” Sellisele küsimusele ei vastata!
Ja võibolla talle ei meeldi viienda klassi tasemel inimeste välimusele hindeid anda?

+17
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See naine, kelle snäkid mees ära sööb. Kas osa sulle maitsvaid asju pole selliseid, mida ei pea külma panema? Peidad kuhugi ära ja probleem lahendatud. Eks ta natuke nii ole, nagu elaks lapsega koos, aga mis teha. Eks meil kõigil ole kiiksusid, millega kaaslane peab kohanema.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina karjun, et see on minu raha ja ma teen sellega mida tahan. Nuh, kummal on õigus? Palun kohtuotsust.

Mõlemal on omamoodi õigus. Mees soovib lihtsalt, et peres teenitav raha oleks ühine, sina soovid, et kummalgi oleks oma raha. Meil on näiteks raha ühine ja ei tuleks kõne allagi, et ainult üks pool otsustab, mida sellega teha.

Rahaküsimus on on ju üks kõige tähtsamatest, milles peab pere loovatel inimestel sama arusaam ja väärtushinnagud olema. Kuidas küll nii tähtsas asjas eriarvamusel olevad inimesed saavad pere luua? Ja pere loomisel ei saa ju arvestada vaid hetkeolukorda – kaks noort inimeste teenivad head palka. Elus võib kõike ette tulla…

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei. Kuna ma ei viska toitu ära, ma ei hakka kunagi ostma kõiki, rõhutan KÕIKI, toite mehe jaoks ka, mille kohta ta on öelnud, et ta neid ei taha.

Mõttetu on ennast ka kodus sellisest pisiasjast, nagu nimetad, närvi ajada ja lasta vererõhul tõusta, kui mees osa toidust nahka paneb. Su probleemile pakuti lahendusi, aga sind ei paista see huvitavat.

No ilmselgelt kaks pakki EI ole lahendus, sest mees sööks sellisel juhul ju need kaks pakki järjest ja kohe ära ja naine ikka ilma.
Nii ma vähemalt naise kirjutatust mõistsin(et sööb kõik ka ise ostetud kohe järjest ära).
Lahendus ilmselt on nagu lapse eest kommi peitmine.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina karjun, et see on minu raha ja ma teen sellega mida tahan. Nuh, kummal on õigus? Palun kohtuotsust.

Mõlemal on omamoodi õigus. Mees soovib lihtsalt, et peres teenitav raha oleks ühine, sina soovid, et kummalgi oleks oma raha. Meil on näiteks raha ühine ja ei tuleks kõne allagi, et ainult üks pool otsustab, mida sellega teha.

Jah, see peab olema suhte algul läbi räägitud. Mina ei oleks mitte mingil juhul nõus ühise rahaga, sest me mehega ei soovi alati samu asju ja minu mehel on aprioori kombeks arvata, et osta tuleb just tema soovide järgi. Seega meie peres on eraldi raha väga olulisel kohal. Nii väldime igasuguseid tülisid raha teemal. Ühised väljaminekud jagame enam-vähem võrdselt ja ülejäänud rahaga vaatab kumbki ise, mida teeb. Aga see peab olema kokku lepitud, kuidas rahadega toimitakse, siis ei teki ka tülisid.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pigem on teemaks mehe kaval koonerdamine.

Oo ei. Mees ei ole üldse kooner, mees on kõige lahkema käega mees üldse. Ta lihtsalt ei viitsi ette mõelda ja ei saa aru kontseptsioonist, et kõike eriti maitsvat ei taha kõik inimesed kohe ära süüa. Kui tema tahaks näiteks tavalise ostunimistu väliselt soolasiiga, kaheksajalga, keelekese küpsiseid ja veriapelsine, siis ta sööks need kõik samal päeval ära. Kohe. Järjest.

Mõte, et “jätan selle hea asja ülehomseks, reedeks, et pärast tööpäeva võtan puhkepäevade alustuseks” on talle täiesti võõras.

issand, mul on samasugune mees ja see “söön kõik kohe ära, mis kuskil üldse nähtaval ja saadaval on” käib mulle vahest ikka ilgelt närvidele. mulle meeldib, kui asju on ja ma tean, et neid on ja kui isu tuleb, siis ma valin ja natuke võtan. ma pole üldse magusa armastaja, aga vahel ikka tekib isu, kuid nüüd kodus pole mul küll võimalik enam magusat süüa, sest see on lihtsalt kõik koguaeg ära söödud. plaanin hankida seifi, et seal väikest enda varu hoida.

Minul ongi mõned endale näksimiseks mõeldud asjad ära peidetud. Milleks tühjast tüli teha. Kui küsin, mida teile näksimiseks tuua, siis ei vastata midagi aga kui endale midagi toon, siis süüakse see tilgatumaks ära. Toon vahel rohkem, siis jälle ei söö keegi ja asi läheb halvaks, sest mina ei jõua ka nii palju süüa. Seega peidan. Minu pere puhul piisab kui panen enda asjad külmkapis juurviljakasti teiste asjade taha, nad iial ei vaata riiulitel tagumisi asju. Kommid, mida tahan, et lapsed kohe nahka ei pistaks, panen ka silma alt ära.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga selles ongi probleem – miks peaks naine mõtlema, et võtame teise paki ka, sest VÕIB-OLLA mees tahab ka. Miks peab naine mehe snäkkimisi planeerima? Miks mees ei saa ise mõelda, et võtaks teise paki juurde, kui endal ka isu peaks tekkima.

Just täpselt.

Sellest saab ainult ühe järelduse teha – sulle meeldibki mehega tülitseda. Tea, kas 70aastaselt oma suhtele tagasi mõeldes tunned, et see oli seda väärt? Jonnida nagu kolmeaastane: tema alustas, aga miks ta ise ei tee, miks mina pean… Või mis vanuses on inimene, kes siiralt usub, et tige pealehüppamine tekitab mehes soovi ennast paremuse suunas muuta?

Ma pole eluski talle tigedalt peale hüpanud, kust sa seda võtad? Ma ütlen lihtsalt iga kord, rahulikult et “ei, ma söön seda, aga millal, see alles selgub” vms. Flegmaatikuna ma isegi ei oska häält tõsta ega käratada.
Mis puutub sellesse, et sina arvad, et mina tahan meest muuta – pole plaaniski. Teema nimi on tüliküsimused teie peres ja ma küllaltki eneseirooniliselt ka neid kirjeldasin.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ämm 74 aastat vana ja no see on juba vanus, mille kohta võib küll öelda, et inimene on vana….

Pidasin selle “ta ei ole vana” all silmas, et ta ei ole vanadusnõder. Käib keeltekoolis. Kirjutab teadustekste, käib tööl (vaimne töö), lahendab sudokusid ja ka lühimälu on tal suurepärane. Vastab-küsib täiesti adekvaatselt, aga vat see ninnu-nännu-kallutamine ajab mind hulluks 🙂

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üks plahvatusohtlik olukord tuli veel meelde. Mees teeb midagi või planeerib midagi. Küsib, et kuidas mina seda tahaksin. Teen lampi näite. Ütleme, et ta küsib, et parandab välistreppi, kuidas mina seda tahaksin. Mõtlen mõne minuti, käin vaatamas ja ütlen midagi umbes nagu: “käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Ja sellele järgneb alati midagi umbes sellist. Mees: “aga ma mõtlesin, et paneks käsipuu paremale, metallist. Ja kaks astet, metallist. Näe, ostsin need asjad juba ära ka. Või siis lähen ostan puitu ja need kummiribad? Aga ei, ikka metallist oleks ju parem. Või teeks puidust? Einoh, vaata, metall on ikka metall…aga samas siis on Hammerite’ vaja. Eeee… või kui palju sulle on oluline, kus see käsipuu on? Need ostetud metall-aastmed saan muidugi mujal ära kasutada, või siiski kasutaksin trepile? Või hoopis teeks kaldtee? Või kui oluline sulle see trepiastmete arv on?” (ja nii edasi joru pausidega, aga juttu jätkub tal sellest õnnetust trepikesest tunde ja tunde).

Mina (mõttes): “No mida fakki sa siis küsid, taevas küll. Tee siis nagu plaanisid, käsipuu poolsus ja astmete arv pole NII olulised asjad, küll ma hakkama saan. Ärme ainult jaurame mingi trepikosu üle tundide kaupa”

Mina (häälega): “Tead, ma mõtlesin, et tee kuidas sul lihtsam on. Mulle on igatmoodi sobiv.”

Tema: “Einoh, aga kuidas sa tahaksid?”.

Mina (sügavalt hingates): “Kui sa juba kord küsid, kuidas mina TAHAKSIN, siis käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Tema: “Ei, ma kuulsin ka esimesel korral küll. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki metallist ja käsipuu teisele poole ja astmeid teeks…eee…äkki teeks kaks. Või mis sa arvad? Või teeks osaa astmeid puidust ja pealmise metallist? Või üleni kummmiga kaetud? Või teeks selle teepi hoopis sinna nurga juurde?” (Jne pausidega järgmised paar tundi)

Mina (aeglaselt): Tead, kui tahad treppi teha, tee. Minu arvamus sul on. Tee kui tahad ja ära tee, kui ei taha. Lihtsalt palun ärme jutustame sellest enam tundide ja päevade kaupa.

Tema – teeb trepi nagu mina tahtsin ja kiidab pärast, et kui tark see tema mõte oli ikka puidust käispuu panna ja need kummirubad. “Hea oli, et kõik läbi mõtlesin” – ütleb ta, olles teinud kõik 100% nii, nagu mina ütlesin esimesel viiel minutil.

Hästi ei saa aru, milleks see poolteist päeva kaagutamist, kui võiks siis kohe teha, nagu ütlen, kui ta lõpuks alati teeb, nagu ma ütlen. Mitte, et ma nii tark oleksin, aga mõtlen kiiremini, olen elus tähelepanelikum ja otsusekindlam ja ei viitsi mingi pisiasja pärast kaks päeva mõelda. Tee valmis, kuni käia saab, on ok trepp, olgu või paekivist või vanadest pasteldest.

Ümber teda kasvatada ei taha, aga praegu selle postituse ajal ta tuli küsis minult, kuidas tahan, et ta puuriida teeks. Vastasin lühilausega, et palun algus meeter kuuriuksest vasakule. Ta on jõudnud juba neli korda küsida, kas äkki teeks kaks meetrit paremale või hoopis sinna, sauna taha või hoopis sinna koera juurde. Tee aga palun, kuhu tahad, vastasin, aga sa küsisid minu arvamust ja ma ütlesin selle. Ei pea olema meeter kuuriuksest vasakule, ma lihtsalt arvasin nii. Muud variandid on sama head. Mis te arvate, kuhu ta seda tegema hakkas…

+23
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Issssand, sa oled minu mehega abielus 😀

Üks plahvatusohtlik olukord tuli veel meelde. Mees teeb midagi või planeerib midagi. Küsib, et kuidas mina seda tahaksin. Teen lampi näite. Ütleme, et ta küsib, et parandab välistreppi, kuidas mina seda tahaksin. Mõtlen mõne minuti, käin vaatamas ja ütlen midagi umbes nagu: “käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Ja sellele järgneb alati midagi umbes sellist. Mees: “aga ma mõtlesin, et paneks käsipuu paremale, metallist. Ja kaks astet, metallist. Näe, ostsin need asjad juba ära ka. Või siis lähen ostan puitu ja need kummiribad? Aga ei, ikka metallist oleks ju parem. Või teeks puidust? Einoh, vaata, metall on ikka metall…aga samas siis on Hammerite’ vaja. Eeee… või kui palju sulle on oluline, kus see käsipuu on? Need ostetud metall-aastmed saan muidugi mujal ära kasutada, või siiski kasutaksin trepile? Või hoopis teeks kaldtee? Või kui oluline sulle see trepiastmete arv on?” (ja nii edasi joru pausidega, aga juttu jätkub tal sellest õnnetust trepikesest tunde ja tunde).

Mina (mõttes): “No mida fakki sa siis küsid, taevas küll. Tee siis nagu plaanisid, käsipuu poolsus ja astmete arv pole NII olulised asjad, küll ma hakkama saan. Ärme ainult jaurame mingi trepikosu üle tundide kaupa”

Mina (häälega): “Tead, ma mõtlesin, et tee kuidas sul lihtsam on. Mulle on igatmoodi sobiv.”

Tema: “Einoh, aga kuidas sa tahaksid?”.

Mina (sügavalt hingates): “Kui sa juba kord küsid, kuidas mina TAHAKSIN, siis käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Tema: “Ei, ma kuulsin ka esimesel korral küll. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki metallist ja käsipuu teisele poole ja astmeid teeks…eee…äkki teeks kaks. Või mis sa arvad? Või teeks osaa astmeid puidust ja pealmise metallist? Või üleni kummmiga kaetud? Või teeks selle teepi hoopis sinna nurga juurde?” (Jne pausidega järgmised paar tundi)

Mina (aeglaselt): Tead, kui tahad treppi teha, tee. Minu arvamus sul on. Tee kui tahad ja ära tee, kui ei taha. Lihtsalt palun ärme jutustame sellest enam tundide ja päevade kaupa.

Tema – teeb trepi nagu mina tahtsin ja kiidab pärast, et kui tark see tema mõte oli ikka puidust käispuu panna ja need kummirubad. “Hea oli, et kõik läbi mõtlesin” – ütleb ta, olles teinud kõik 100% nii, nagu mina ütlesin esimesel viiel minutil.

Hästi ei saa aru, milleks see poolteist päeva kaagutamist, kui võiks siis kohe teha, nagu ütlen, kui ta lõpuks alati teeb, nagu ma ütlen. Mitte, et ma nii tark oleksin, aga mõtlen kiiremini, olen elus tähelepanelikum ja otsusekindlam ja ei viitsi mingi pisiasja pärast kaks päeva mõelda. Tee valmis, kuni käia saab, on ok trepp, olgu või paekivist või vanadest pasteldest.

Ümber teda kasvatada ei taha, aga praegu selle postituse ajal ta tuli küsis minult, kuidas tahan, et ta puuriida teeks. Vastasin lühilausega, et palun algus meeter kuuriuksest vasakule. Ta on jõudnud juba neli korda küsida, kas äkki teeks kaks meetrit paremale või hoopis sinna, sauna taha või hoopis sinna koera juurde. Tee aga palun, kuhu tahad, vastasin, aga sa küsisid minu arvamust ja ma ütlesin selle. Ei pea olema meeter kuuriuksest vasakule, ma lihtsalt arvasin nii. Muud variandid on sama head. Mis te arvate, kuhu ta seda tegema hakkas…

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga selles ongi probleem – miks peaks naine mõtlema, et võtame teise paki ka, sest VÕIB-OLLA mees tahab ka. Miks peab naine mehe snäkkimisi planeerima? Miks mees ei saa ise mõelda, et võtaks teise paki juurde, kui endal ka isu peaks tekkima.

Sellepärast, et mehel probleemi pole, probleem on naisel. Miks peaks mees muutuma, kui tema meelest on kõik korras?

Mehel peaks olema probleem. Mehe probleem peaks olema, et ta teeb pahameelt oma naisele, kes peaks ju ometi olema tema jaoks kõige kallim inimene. Kui kõige kallimale inimesele pahameele valmistamine millegi sellisega, mida oleks võimalik äärmiselt lihtne muuta, ei ole inimese jaoks probleem, siis järelikult on probleem suhtes juba hoopis suurem.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mehel peaks olema probleem. Mehe probleem peaks olema, et ta teeb pahameelt oma naisele, kes peaks ju ometi olema tema jaoks kõige kallim inimene. Kui kõige kallimale inimesele pahameele valmistamine millegi sellisega, mida oleks võimalik äärmiselt lihtne muuta, ei ole inimese jaoks probleem, siis järelikult on probleem suhtes juba hoopis suurem.

Just-just, selline jõhkard tuleb otsekohe maha jätta ja enese täiusliku isiksuse väärilist printsi otsima hakata! Edu.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil tekkis tüli sellest, kui mees lasi mul läbi käia kuus ehituspoodi, et valida välja põrandaplaadid vannituppa. Käisin meheta, koos beebiga, sest mina ju beebiga kodus, aega “küll”, tema tööl päeval. Beebi suutis enam-vähem rahulik olla esimeses ehituspoes, kõik teised läksid tema jauramise ja nihelemise saatel. Valisin mõned sobivad variandid välja, et mees saab siis nende vahel valida. Tema läks poodi, ostid mingid hoopis teised plaadid, ja pani serva veel täiesti kokkusobimatud plaadid, sest need olid kunagi varasemast ehitusest üle jäänud. Milleks siis lasta mul kõik see vaev näha, kui üldse ei kavatsegi minu valikut arvestada.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raha. Ämma st mehe ema nina toppimine igale poole.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehel peaks olema probleem. Mehe probleem peaks olema, et ta teeb pahameelt oma naisele, kes peaks ju ometi olema tema jaoks kõige kallim inimene. Kui kõige kallimale inimesele pahameele valmistamine millegi sellisega, mida oleks võimalik äärmiselt lihtne muuta, ei ole inimese jaoks probleem, siis järelikult on probleem suhtes juba hoopis suurem.

Just-just, selline jõhkard tuleb otsekohe maha jätta ja enese täiusliku isiksuse väärilist printsi otsima hakata! Edu.

Mina olengi oma printsi juba leidnud, pole tarvis edu soovida.
Lihtsalt ongi kurb näha nii palju seda suhtumist, et “mehed ongi mehed”, mis nagu õigustaks igasugust nõmedat käitumist. Mida rohkem selline suhtumine levib, seda suuremad jobud mehed ongi, sest seda vähem on neil motivatsiooni end parandada. Eks palju on neid inimesi, kes ongi täpselt nii laisad ja mugavad kui neil olla lastakse.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<

Lihtsalt ongi kurb näha nii palju seda suhtumist, et “mehed ongi mehed”, mis nagu õigustaks igasugust nõmedat käitumist. Mida rohkem selline suhtumine levib, seda suuremad jobud mehed ongi, sest seda vähem on neil motivatsiooni end parandada. Eks palju on neid inimesi, kes ongi täpselt nii laisad ja mugavad kui neil olla lastakse.

Jah, olen nõus, ainult et minu suhtumine pole mitte “mehed ongi mehed”, vaid “inimesed ongi inimesed”. Ei ole meist ükski veatu ja ma olen alati olnud veendumusel, et inimesed väärivad üksteist ning kaunitari ja koletise lugu on siiski vaid muinasjutt (ja sealgi muidugi oli koletis tegelikult hoopis kaunitari vääriline prints).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Igapäevaasjades olen sellega harjunud ja leppinud. Näiteks toidupoes läheb hirmsasti aega, sest ta mõtleb ja loeb silte ning arvutab, mida on kasulikum osta (meil ei ole väga kitsalt piiratud eelarve). No et kas võtta wc-paberi pakk, mille rull maksab 25 senti või see, mis maksab 27 senti. Me enam väga tihti poes ei käigi, mul saaks kannatus otsa.

Mina pole iialgi aru saanud, miks käia mehega koos poes. Meie käime kordamööda, kui kellelgi millegi järgi isu on, ütleb. Mehele annan poenimekirja kaasa, kuna tema ei ole enamasti söögitegija ja ei tea, mida osta. Milleks mõlema aega seal poes raisata?

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast, et mehel probleemi pole, probleem on naisel. Miks peaks mees muutuma, kui tema meelest on kõik korras?

Minu probleem on ainult küsimises. Jah, tõesti, mulle on raske 2-4x päevas ca 250 päeva aastas vastata, et kas ma söön selle kohukese/siiakalafilee/misiganes ära, mille ka tema jaoks ostmist ma ise talle selgelt pakkusin. JAH, söön. Aga äkki tuleval reedel ja senini see seisab seal kapis. Kui tahad, mine osta endale uus. Me ei ole ei rikas, aga kaugeltki mitte vaene pere. Kapis on maitsvaid asju valikus 95% ajast.

Käed eemale minu “heast” asjast, mida pakkusin, et ostan ka sulle ja sa otsustavalt keeldusid, mees!

Toitu peitma ma nüüd küll ei hakka, nagu paljud eespool soovitasid 🙂 Sellega mulle meenuvad need kuuldud onu Aadud, kes lauaviina pudelit puuriidas hoiavad. Nagu peidan oma kalamarjakreemi purgi keldrisse kartulivaka taha ja käin seal seda salaja kapsatünni peal istudes mugimas? Krt, siis ma parem ei osta.

Nagu öeldud, on mehel täiesti puudu kontseptsiooon, et head asja võidakse süüa jupikaupa või selle söömist edasi lükata ja eriti, et selle söömist on võimaik planeerida.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast, et mehel probleemi pole, probleem on naisel. Miks peaks mees muutuma, kui tema meelest on kõik korras?

Minu probleem on ainult küsimises. Jah, tõesti, mulle on raske 2-4x päevas ca 250 päeva aastas vastata, et kas ma söön selle kohukese/siiakalafilee/misiganes ära, mille ka tema jaoks ostmist ma ise talle selgelt pakkusin. JAH, söön. Aga äkki tuleval reedel ja senini see seisab seal kapis. Kui tahad, mine osta endale uus.

Nagu öeldud, on mehel täiesti puudu kontseptsiooon, et head asja võidakse süüa jupikaupa või selle söömist edasi lükata ja eriti, et selle söömist on võimaik planeerida.

Kas nii ei või teha, et lepid mehega kokku, et ok kuna mina täna ei taha, siis juhul kui homseks mulle uue tood, võid täna mu snäki nahka pista. Ilmselgelt su mees ei oska enda isusid ette ennustada ja ei hakka kunagi seda oskama.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellepärast, et mehel probleemi pole, probleem on naisel. Miks peaks mees muutuma, kui tema meelest on kõik korras?

Minu probleem on ainult küsimises. Jah, tõesti, mulle on raske 2-4x päevas ca 250 päeva aastas vastata, et kas ma söön selle kohukese/siiakalafilee/misiganes ära, mille ka tema jaoks ostmist ma ise talle selgelt pakkusin. JAH, söön. Aga äkki tuleval reedel ja senini see seisab seal kapis. Kui tahad, mine osta endale uus.

Nagu öeldud, on mehel täiesti puudu kontseptsiooon, et head asja võidakse süüa jupikaupa või selle söömist edasi lükata ja eriti, et selle söömist on võimaik planeerida.

Kas nii ei või teha, et lepid mehega kokku, et ok kuna mina täna ei taha, siis juhul kui homseks mulle uue tood, võid täna mu snäki nahka pista. Ilmselgelt su mees ei oska enda isusid ette ennustada ja ei hakka kunagi seda oskama.

Ideena väga hea, aitäh, aga ma ikka hoian seda jäika joont, sest ma tean, et see kui libisema hakkab, hakkabki libisema. Nagu enamiku reeglitega. Lõpuks vat seda ma ei saavuta küll iial, et ta võtaks sama pakendi poodi kaasa ja/või ostaks täpselt sama toote asemele. Tema jaoks on sildilugemine ja tootjua vaatamine hiina keel. “Panin nahka naise brokoli ja küüslaugu-hapukoore isetehtud dipi. Näe – peakapsas. Ka roheline ja vaat kui suur. Näe – valmis dipikaste. Korvi ja minek”

Ah, see on tegelikult lihtsalt rohkem teema, millest on saanud juba legend. Tüliteema, mis on juba nali. Tema idioodi järjekindlusega küsib, mina vastan idioodi järjekindlusega ei, siis me oleme 71 sekundit torssis ja elu läheb rõõmsalt edasi.

Ma armastan teda väga, lihtsalt teema on selline.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen samasugune nagu su mees. Kui ostan häid asju, siis söön kohe ja kiiresti ja kõik ära, mitte midagi alles ei hoia. Kuna raha on piisavalt, siis võiksin ennast lõhki süüa, ja et ei sööks, siis pigem ei osta. Ja praegu mõtlegi, et väga hull, kui mul oleks sinusugune mees – alleshoidja. Teen külmiku lahti, mu lemmikjogurt seisab, täitsa terve. Küsin, ega sa ei taha, tahad, aga mitte praegu. Oh, ja homme sama laul. Kusjuures, ma võib-olla olen endale juba lausa 2 samasugust jogurtit vahepeal ostnud ja need kohe ära söönud, ja nüüd sinu oma vaadates on ikka täpselt seesama puuduolev tunne.
Aitäh selle loo kirjutamise ja minu jaoks õppetunni eest! Ma ei ole kunagi asju niipidi vaadanud, sest me mehega armastame väga erinevaid asju. Tema maasuitsusinki, mida ta hoiab ja viilu kaupa lõikab, ma ealseski ei ihaldaks. Aga oo õudust, juhul kui ihaldaks.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issssand, sa oled minu mehega abielus 😀

Üks plahvatusohtlik olukord tuli veel meelde. Mees teeb midagi või planeerib midagi. Küsib, et kuidas mina seda tahaksin. Teen lampi näite. Ütleme, et ta küsib, et parandab välistreppi, kuidas mina seda tahaksin. Mõtlen mõne minuti, käin vaatamas ja ütlen midagi umbes nagu: “käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Ja sellele järgneb alati midagi umbes sellist. Mees: “aga ma mõtlesin, et paneks käsipuu paremale, metallist. Ja kaks astet, metallist. Näe, ostsin need asjad juba ära ka. Või siis lähen ostan puitu ja need kummiribad? Aga ei, ikka metallist oleks ju parem. Või teeks puidust? Einoh, vaata, metall on ikka metall…aga samas siis on Hammerite’ vaja. Eeee… või kui palju sulle on oluline, kus see käsipuu on? Need ostetud metall-aastmed saan muidugi mujal ära kasutada, või siiski kasutaksin trepile? Või hoopis teeks kaldtee? Või kui oluline sulle see trepiastmete arv on?” (ja nii edasi joru pausidega, aga juttu jätkub tal sellest õnnetust trepikesest tunde ja tunde).

Mina (mõttes): “No mida fakki sa siis küsid, taevas küll. Tee siis nagu plaanisid, käsipuu poolsus ja astmete arv pole NII olulised asjad, küll ma hakkama saan. Ärme ainult jaurame mingi trepikosu üle tundide kaupa”

Mina (häälega): “Tead, ma mõtlesin, et tee kuidas sul lihtsam on. Mulle on igatmoodi sobiv.”

Tema: “Einoh, aga kuidas sa tahaksid?”.

Mina (sügavalt hingates): “Kui sa juba kord küsid, kuidas mina TAHAKSIN, siis käsipuu palun vasakule, puidust. Astmeid neli. Puidust, kummiriba eesäärtes. Ülemisel astml fluorestseeruv triip eesservas”.

Tema: “Ei, ma kuulsin ka esimesel korral küll. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki metallist ja käsipuu teisele poole ja astmeid teeks…eee…äkki teeks kaks. Või mis sa arvad? Või teeks osaa astmeid puidust ja pealmise metallist? Või üleni kummmiga kaetud? Või teeks selle teepi hoopis sinna nurga juurde?” (Jne pausidega järgmised paar tundi)

Mina (aeglaselt): Tead, kui tahad treppi teha, tee. Minu arvamus sul on. Tee kui tahad ja ära tee, kui ei taha. Lihtsalt palun ärme jutustame sellest enam tundide ja päevade kaupa.

Tema – teeb trepi nagu mina tahtsin ja kiidab pärast, et kui tark see tema mõte oli ikka puidust käispuu panna ja need kummirubad. “Hea oli, et kõik läbi mõtlesin” – ütleb ta, olles teinud kõik 100% nii, nagu mina ütlesin esimesel viiel minutil.

Hästi ei saa aru, milleks see poolteist päeva kaagutamist, kui võiks siis kohe teha, nagu ütlen, kui ta lõpuks alati teeb, nagu ma ütlen. Mitte, et ma nii tark oleksin, aga mõtlen kiiremini, olen elus tähelepanelikum ja otsusekindlam ja ei viitsi mingi pisiasja pärast kaks päeva mõelda. Tee valmis, kuni käia saab, on ok trepp, olgu või paekivist või vanadest pasteldest.

Ümber teda kasvatada ei taha, aga praegu selle postituse ajal ta tuli küsis minult, kuidas tahan, et ta puuriida teeks. Vastasin lühilausega, et palun algus meeter kuuriuksest vasakule. Ta on jõudnud juba neli korda küsida, kas äkki teeks kaks meetrit paremale või hoopis sinna, sauna taha või hoopis sinna koera juurde. Tee aga palun, kuhu tahad, vastasin, aga sa küsisid minu arvamust ja ma ütlesin selle. Ei pea olema meeter kuuriuksest vasakule, ma lihtsalt arvasin nii. Muud variandid on sama head. Mis te arvate, kuhu ta seda tegema hakkas…

Või siis hoopis minuga … 😀
(olen naine)
No päris nii hullusti asjad ei ole, aga ise olen enda juures täheldanud küll seda joont, et küsin nt, et kas teen seda või toda, mees ütleb, et no tee seda, mina hakkan vaidlema, et toda on siiski praegusel juhul mõistlikum teha. Ja siis taipan, et jälle läksin samasse mustrisse. Aga küsimise ajal ei taipa.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Peamine tüliküsimus on lastekasvatuse meetodid. Mehe meetodid on tihti mõttetult üle võlli. Näiteks – vestlen teismelisega sellest, et liiga palju magusat süüa on kahjulik, teismeline vihastab, väidab, et kodus pole midagi muud süüa (külmkapp on erinevaid valikuid täis), mina vaidlen, mees vaidleb, lõpuks teismeline vihastab ja läheb uksest välja, teatega, et tal on vaja rahunemisjalutuskäiku. Ja mees keerab ukse tema selja taga kinni! Jube. Loomulikult ma keerasin selle ukse kohe lahti ja tegin mehele peapesu, et aee ei ole õige viis asju ajada, aga ta nagu ei saanud üldse aru.
Teismeline tuli natukese aja pärast tagasi ja täna hommikul tegi endale omletti. Nii et see vaidlus pmst toimis. Aga ukse lukustamine… kust tuleb inimene millegi sellise peale? Ma küsisin mehelt (üsna tigedalt muidugi) et mis tunne tal endal oleks, kui ta läheks suitsule ja ma keeraks kah ukse tema tagant kinni, sest mulle ju ei meeldi suitsetamine. Pomises, et ega ta ei oleks jätnud ju seda ust lukku… Nagu see vabandaks.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tülid… ma ei teagi. Algul olid seoses planeerimisega: mulle meeldib nt reise või sõite või isegi päeva ühiselt planeerida ja läbi arutada, mida teeme – see ei tähenda kella pealt, aga pakub raamistiku: et seda teeme koos ja selles osas on vabadus jne Kusjuures loomulikult on ka muutused võimalikud. Mehele see kohe üldse ei sobi ja nüüd ma teen oma plaanid ise – kui tahab, siis ühineb, kui ei taha, istugu kodus. Elu läks lihtsamaks.
Kui see välja jätta, siis peamised ägedad vaidlused on olnud “suurte asjade pärast”, nt vaktsineerimise ohutus või ohtlikkus (täiesti teoreetiline, sest mõlemad teevad nii nagu tahavad ja lapsi pole), viimati läks vaidlus ägedaks Rootsi riigi COVID-19ga seotud käitumise osas. Ma refereerisin Marianne Mikko artiklit Diplomaatias ja selle peale tuli ikka väge äge reaktsioon. On teisigi asju, suurem osa üldse mitte isiklikud. Mehe arvates peaks ma ilmselt temaga kõiges nõus olema, mina aga olen arvamusel, et mulle on Jumal ajud andnud ning mulle meeldib neid kasutada. Ja et kui ta ei taha minguga maailmaasjade üle arutleda, siis pole vaja, mul on teisi vestluspartnereid.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu vanemad mõlemad olid maalapsed, kes linna kolisid ja mõlema vanemad olid üsna eakad, kui nad pereelu elasid. Mõtlesin just selle peale, kuidas nad vanematega seonduva lahendasid. Nad mõlemad olid üsna head planeerijad ja see käis umbes nii – pärast tööd teeme nädala sees need ja need asjad ära, laupäeval sõidame sinu ema juurde ja aitame tal puud ära laduda; järgmisel nädalavahetusel sõidame minu ema juurde ja teeme seda ja seda.
Vahel käis isa nädala sees oma ema juures. Pikad suvepuhkused oldi emaema juures maal, sest seal oldi heinatalgutel sibulatalgutel, kartulitalgutel – maalt sai köögivilja, piima, võid, mune, ka raha sai vanavanemate käest, sest sibulate eest maksi kõvasti.
Ema õpetas mulle, et sa ei abiellu ainult mehega, vaid võtad abiellu/suhtesse kaasa ka mehe lapsepõlve pere ja sul tuleb arvestada, et nii asjad lihtsalt on.

+3
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 107 )


Esileht Pereelu ja suhted tüliküsimused teie peres