Teema: Tulin nüüd ära, aga ei suuda edasi

#3422680:

(teemaalgataja)Aitäh nendele, kes nõu andnud ja abi pakkunud. Kogun end ja uurin asja. Sain jõudu teilt ja jaksu juurde, aitäh!

See, kägu, kes omast kogemusest kirjutas, et lastekaitse aitas ja mitu kuud asjadele järgi minna ei julgenud. Kas Sa saaksid veidi kirjeldada, julgustada mind, et kuidas naistetoe abistamine käib? Ma ikka väga pelgan neid.

Sellele käole, kes kurjaks sai ja mind alandama hakkas, et ühest ämbrist teise- Ei aita see targutamine mind kuidagi,ma ise siiani ei saa aru, kuidas ma varem seda ei näinud. Minu varasemad suhted olid rahumeelsed, ei osanud oma abikaasa märke näha tõesti ja ei saanud enne lapsi midagi aru, et meie suhtes valesti on. Nüüd on kogemus käes ja enam kindlasti sarnasesse suhtesse ei astu.

Miks Sa neid pelgad? Mida täpsemalt? Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? ja mis on kõige hullem, mis juhtub juhul, kui Sa ei küsi neilt abi ning koju tagasi lähed?

#3422680:

See, kägu, kes omast kogemusest kirjutas, et lastekaitse aitas ja mitu kuud asjadele järgi minna ei julgenud. Kas Sa saaksid veidi kirjeldada, julgustada mind, et kuidas naistetoe abistamine käib? Ma ikka väga pelgan neid.

Olen see-kägu. Helistasin, läksin kohtumisele, et oma lugu ära rääkida.
Majutust ei vajanud (sain olla lapsega hea lähedase inimese juures). Küll aga teisi teenuseid: sealne jurist annab õigusabi (näiteks juhul kui on vaja lahutada, on ühine vara ja/või ühised lapsed; ehk on põhjust algatada kriminaalasi); terapeut aitab emotsionaalselt selle kõigega toime tulla; lastepühholoog aitab lapsi, kelle jaoks lahkuminek (ja eriti sellele eelnev!) on samuti paras trauma. Ühesõnaga saad tugivõrgustiku, mis aitab seda pundart lahti harutada.

Kallis teemaalgajata, palun proovi mõista, et naiste turvakodudes, lastekaitses ja üldse kõik sotsiaaltöötajad on oma eriala aastaid õppinud, sellele pühendanud aega ja kogu hinge, sest sotsiaaltöös ei saa teisiti(jah, on väheseid erandeid, aga ausalt vähe ja alati saab öelda – sorri, soovin uut inimest). Neile lähevad sellised asjad korda, nad teavad kuidas ja tahavad aidata. Nad teavad, et mida sa koged, on üle mõistuse raske. Lastekaitse ei heida etteheitvat pilku(Eestis ei võeta pmst isegi narkomaanidelt lapsi ära), naiste turvaliinid teevad seda tööd üsna vähese palga eest keegi sellest jubedast ringist välja aidata ja normaalne elu luua.
Meid, sotsiaaltöötajaid, ei ole vaja karta, ma luban, meile on esmatähtis et sa lihtsalt julgeksid tulla ja rääkida.
Ausalt.
(Olen kõrgharidusega sotsiaaltöötaja)

Jutt on tal muidugi ilus, kes siis suuri sõnu ei oskaks teha ja lubadusi anda. Aga teod räägivad iseenda eest ja tegusid pidi ikka omajagu olema, et sa lõpuks niimoodi ära põgenesid. Tema eesmärk on sind praegu tagasi meelitada, aga inimesed EI muutu, sellega pead arvestama.

Lastele pead muidugi mõtlema. Eelkõige selles mõttes, et millise peremudeli sa neile annad. Vägivallatseja kodus üles kasvades õpivad nad seal kehtivad reeglid ära, see on teadusuuringutega korduvalt tõestatud. Nende jaoks muutub normaalseks, et mees naist alandab, mõnitab või peksab. Nii et olenevalt laste soost tead juba praegu, kas neil on tõenäosus saada vägivallatsejaks või sellise tüübi ohvriks.

Ükskõik, mida sa otsustad, hoia seda õlekõrt, et sul on kuskil end välja elada, kuskilt abi otsida. See teema sobib hästi. Meil pole aimugi, kus sa elad või kes oled, sa ei pea meie jaoks teesklema, et teed ainult õigeid valikuid ja kõiges õnnestud. Kui otsustadki seekord tagasi minna, siis varem või hiljem oled samas (või hullemas) punktis tagasi ja vajad taas tuge. Meie oleme ikka siin! Salvesta igaks juhuks see teema omale ära, võib-olla tahad hiljem üle lugeda, võib-olla tahad teemat jätkata.

#3424055:

Miks mulle tundub et see on libateema? 🤔

Hädas naine kes on mehe juurest sõna otseses mõttes põgenenud, räägib et “ei julge rääkida” “ei julge helistada” ??

Olen analoogses situatsioonis olnud elus ning meeleheitel inimene haarab igast õlekõrrest, tundub et ikka ei ole nii SOS olukord

mis vahet seal on, kas teema on liba või mitte?
mis seal vahet oleks, kui sa praegu “libavastuse” kirjutasid ja tegelikult arvad hoopis risti-vastupidi?

potentsiaalselt võib igasugusest teemapüstitusest või vastusest keegi kolmas mõtlemisainet saada.

#3422078:

Me muidugi ei tea kõik olulisi asjaolusid.

Kui sul on imik, siis on ju sissetulek? Kui vanemad on olemas, siis peaksid siiski proovima neid mõistma panna, kas see on tõesti täiesti võimatu?

Tegelikult, kui sul kohe raha otsas ja tõepoolest ei ole kusagilt abi saada (nii kiiresti ei leia sobivat üürikat ka ja raha ju ka pole selle jaoks?), siis mina leian, et kui ikka mingit abi ei oska välja mõelda, siis mine praegu tagasi. Kuid mine tagasi vaid ühe sihiga – organiseeritult ära tulla.

Koroonakriis leeveneb, poes saad käima hakata. Sina rahuned, lapsed on kaetud-toidetud, sul on elukoht. Siis samal ajal vaikselt kogud raha ja otsid üürika. Tasakesi, rahulikult, sihikindlalt tegutsed. Mehele mitte piiksugi. Mitte mingil juhul ei lase mehel ennast uuesti ära moosida, kuid esialgu oled vait kui hiireke, tasane, kasvõi seksid, kui vaja, see ei võta sult tükki küljest, sest see kõik on vajalik eesmärgi nimel. Tead, on ütlus – EESMÄRK PÜHITSEB ABINÕU.

Ja siis lähed. Ongi korras.

Muidugi, kui see vägivald oli FÜÜSILINE, siis sa tagasi minna ei saa. Kas on füüsilist ohtu, seda pead ise teadma, mina ei tea. Sel juhul minu soovitus tagasi minna ja äraminek planeeritult teostada ei kehti. Minu soovitus kehtib vaimse vägivalla kohta, kus lastele ega sinule füüsilist ohtu ei ole. Kui on füüsiline vägivald, pead minema varjupaika, kui raha otsa saab ja kui vanemate või sõprade juurde ei saa.

Eeemm.. anna andeks kulla inimene, ent kas sa annad endale aru, mida sa teisele soovitad?!
Naine on laste ja väikese beebiga ära põgenenud VÄGIVALDSE mehe juurest!
Ja sa soovitad ajutiselt tagasi minna.
Mehe juurde kes võib laste ema ja ka lapsed oimetuks ning vigaseks peksta?

#3423998:

#3422838:

Kuidas teil on?

Sama seis. Ainult, et mida rohkem ma temaga räägin ja lapsi vaatan…

Mis sa arvad, kas lapsed ütlevad sulle kunagi aitäh siis, kui sa tagasi lähed, või siis, kui ei lähe? Sa tahad ju nii lastele kui ka endale normaalset elu? Isa jääb lastele alles ka siis, kui tagasi ei lähe.

#3424213:

Te ei pea rohkem kaasa elama, ma sain teilt nôu piisavalt. Käin ja loengi seda uuesti ja uuesti ja see mind praegu hoiabki tagasi minemast

Said oma sõnul siit nõu kuid võin kindlalt väita et see sind siiski ei aita,… või aitab ainult seni kuni siinset uuesti loed ja püüad ennast veenda et nõnda olekski õige toimida. Tegelikult tahad sa ju ise ja ka lapsed tahavad koju, sest sa armastad oma abikaasat ja lapsed soovivad olla koos teiega ühtses peres. Vihkad ainult ju vägivalda. Nõnda siis tulekski selle teemaga lähemalt tegeleda, sisusse süüvida, analüüsida ja leida lahendusi. Saad ehk abikaasaga kokkuleppele, et arutate koos seda teemat mõne asjaliku spetsialisti abiga. Just praegu on õige hetk selline ettepanek abikaasale teha

Ära mine tagasi!! Olen olnud sinu olukorras, läksin tühjade käte ja kolme lapsega. Ema aitas asju ajada, sain linnavalitsuse sotsabist ühekordset toetust üürika võtmiseks ja lastekaitse ametnik aitas elatise väljamõistmiseks paberid korda ajada. Mees käis maja ümber luuramas ja kummitamas. Kuna oli politsei poolt fikseeritud vägivallajuhtumeid meie kooselu ajast,siis kutsusingi iga kord politsei kohale. Politsei oli ise ka toetav ja ütles,et nii teegi, kui jälle tuleb. Aega läks aga lahti ma temast lõpuks sain, kui mu ellu ilmus uus mees. Minu sissetulek toona oli mu palk, ca 500 EUR ja lasterahad. Siis veel kolme lapse pealt suure pere toetust ei saanud. Ka elatist ta muidugi ei maksnud ja elatisabi hakkasin saama aastaid hiljem alles, kuna toona seda polnud veel.
Alguses oli sama moodi hirm sõna otseses mõttes nälga surra, jäin mitme kuu lasteaiatasud võlgu jne. Aga kuidagi loksus see elu paika, kuigi alguses tundus see võimatu.
Asjadele järgi minegi koos lastekaitse ametnikuga. Nad näevad meest läbi, iSegi kui see peaks üli tore ja viisakas olema sellel hetkel. Ära karda abi paluda, laste nimel pead oma uhkuse alla suruma.

#3425555:

#3422078:

esialgu oled vait kui hiireke, tasane, kasvõi seksid, kui vaja, see ei võta sult tükki küljest, sest see kõik on vajalik eesmärgi nimel.

Selle asja nimi on prostitutsioon, mida sa propageerid. Ära tee seda. Sinule võib-olla on see ainus võimalus vähese vaevaga raha saada või su eelistatud eluviis, aga palun ära käi seda välja kui midagi positiivset ja edasiviivat.

Sama hästi võiksid rääkida, et teemaalgataja on praeguseni prostituudina elanud. Või kõik teised naised, kes lapsega on kodus ja veel tööl ei käi. Väike vaev ju, mees annab ka raha. Või on nad prostituudid riigile, kuna saavad vanemapalka?

Aga tõepoolest ei ole selline valik midagi positiivset ja edasiviivat. Võid ju mõelda, et kavaldad mehe üle ja kogud salaja lahkumiseks raha, aga kui mees on türann, siis mõjutab see sinu ja laste psüühikat nii olulisel määral, et ka hiljem lahkudes võib aastaid võtta, et sellest üldse üle saada. Praegu lahkumine tundub raske, aga hiljem on see veelgi raskem. Usu mind, vägivaldsetel inimestel ei ole ideedest puudust, kuidas sind veelgi rohkem maha tampida kui praegu.

#3425788:

Ma kirjutasin, viidates otse lausele, milles soovitati lasta ennast vägivaldsel mehel ke***da, kuni kogub raha ja võimaluse minema kolimiseks. Sest see vastumeelne seks vägivallatsejaga “ei võta sul ju tükki küljest”.

Just. See oli väga rõve soovitus. Ükski naine ei peaks midagi vastu tahtmist tegema. Kõige haigem on see, et kui vägivaldsele seksi ei anna-siis ta peksab naise läbi ja vägistab. Juba sellepärast ei tohi tagasi minna.

#3425788:

Ma kirjutasin, viidates otse lausele, milles soovitati lasta ennast vägivaldsel mehel ke***da, kuni kogub raha ja võimaluse minema kolimiseks. Sest see vastumeelne seks vägivallatsejaga “ei võta sul ju tükki küljest”.

Sellest, et lastega kodus olevad ja oma armastatud mehega seksivad naised oleksid prostituudid, ma ei oskaks isegi mõelda. Kuidas sina küll selle mõtte peale tulid…

Sina keskendusid seksimisele ja järeldasid sellest prostitutsiooni, sinu tsiteeritud kommentaar keskendus eesmärgile lahkuda suhtest vahendeid valimata. Kumb on sellises olukorras tõesti olulisem? Tsiteeritu ju rõhutas, et “eesmärk pühitseb abinõu”. Väga lihtne on kuskilt kaugelt hõigata, et paha mees, jäta maha. Aga nagu sellest teemastki näha, ei ole see nii kerge midagi. Ja rasketel aegadel peabki raskeid valikuid tegema. Sinu tsiteeritu peab sellist võimalust võimalikuks, sina mitte ja isegi teemaalgataja tundub olevat kahevahel. Aga ära tule kedagi prostituudiks sõimama olukordades, kus sina ilmselgelt olnud ei ole ja selliseid valikuid isegi kaaluma ei ole pidanud. Ole rõõmus, et ehk ei peagi.

Sina kirjutasid võimalusest vähese vaevaga raha saada ja nimetasid seda halvustavalt ka eluviisiks:

#3425555:

Sinule võib-olla on see ainus võimalus vähese vaevaga raha saada või su eelistatud eluviis

Et kui seda vähese vaevaga saadud raha annab vägivaldne mees, siis on paha? Aga kui annab armastatud mees, siis on hoopis teistmoodi ja hea? Kuidagi silmakirjalik ei tundu?

#3425849:

Nojah. Prostituudi abinõu ongi pühitsetud eesmärgiga näiteks lapsele uisud osta.

Ja armastatud mehe vajadusi rahuldada?

Elu ongi tegelikult mõnedel inimestel väga võigas.