Naiste turvakodud peaks vist tasuta elamisega olema. Kui sotsiaalametist toimetulekutoetust saad, siis riik peaks maksma eluasemekukud ja miinimum elatuspiiri raha. Kui vägivaldsuse tõttu politseile avalduse teed, siis kuna laps on ka seotud teiega, siis lastekaitse saadav tasuta perenõustamisele ja politsei või lastekaitse võib kohustada meest viha- või alkoholiravile minema või psühholoogilisele nõustamisele. Erineavad riigipoolsed toetused on olemas. Üritan millalgi lingid ka postitada. Pea vastu!
Teema: Tulin nüüd ära, aga ei suuda edasi
19.02.2021 17:57
To report this post you need to login first.
19.02.2021 18:36
Oh, milline saaga, uskumatu! Kuna kõigest on juba räägitud ja kõik läbi hekseldatud, siis mul tekkis selline mõte. Teemaalgataja – kui sul oleks oma isiklik kodu (kinnisvara), kas siis oleks lahkumine vägivaldurist lihtsam?
Saan aru emotsionaalsest sidemes, kuigi vägivald peaks sellegi lõpuks läbi lõikama… Aga tundub, et tihti on ka majanduslikud teemad.
S.t. tundub, et mõni mees sellise naise just vägivallatsemiseks valibki,kel oma kodu pole, kuhugi minna pole jne.
To report this post you need to login first.
19.02.2021 20:16
Lugesin Teie teksti läbi. Kommentaare ei ole lugenud. Sooviksin teid aidata kasvõi natukenegi 🙂
To report this post you need to login first.
19.02.2021 23:11
Aksepteeri, et oledki naljanumber. Keera isegi vinti peale, et oled täiega läbikukkunud naine oma pere ja suguvõsa silmis. Tunneta seda 100%, koge ja aksepteeri. Keegi ei taha ega vaja sind sellisena. Siit edasi hakkab juhtuma see, et taipad, et sul pole ju enam midagi rohkemat kaotada. See on vabanemise hetk ja kõik hakkab ülesmäge minema. Võtad oma asjad ja proovid uuesti. Nüüd kindlamalt. Aksepteerid ka võimalusega, et taas ei õnnestu. See võtab ka osa pinget maha ja tõstab oluliselt õnnestumise tõenäosust.
To report this post you need to login first.
20.02.2021 09:39
Minu meelest on nullist alustamine tore tunne, sest kõik on veel ees, kellelgi pole sulle ootuseid. Alustagi nullist. Iga väike asi on saavutus, ka see, kui oma ahiküttega uberikus voodilem ilusa katte saad peale õmmeldud.
To report this post you need to login first.
20.02.2021 10:11
Aksepteeri, et oledki naljanumber. Keera isegi vinti peale, et oled täiega läbikukkunud naine oma pere ja suguvõsa silmis. Tunneta seda 100%, koge ja aksepteeri. Keegi ei taha ega vaja sind sellisena. Siit edasi hakkab juhtuma see, et taipad, et sul pole ju enam midagi rohkemat kaotada. See on vabanemise hetk ja kõik hakkab ülesmäge minema. Võtad oma asjad ja proovid uuesti. Nüüd kindlamalt. Aksepteerid ka võimalusega, et taas ei õnnestu. See võtab ka osa pinget maha ja tõstab oluliselt õnnestumise tõenäosust.
See sõna on aktsepteerima. Et siis on sul ka Perekoolist mingit kasu või nii.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 17:12; 21.04 10:16; 18.05 06:15; 23.08 14:10; 20.02 10:11;
To report this post you need to login first.
20.02.2021 11:19
Mul hetkel ei ole võimalik süveneda teemasse ja pikalt kommenteerida kuid…. mingil määral samastun. Sõltuvussuhe manipulaatoriga, üle 10 a, meil on lapsed, olen temast vahepeal lahus olnud 3,5a ja sel ajal me ei suhelnud 3a mitte sõnakestki ja ikka ma langesin uuesti tema võrkku, miks ometi…. ja nüüd oleme kokku lahku, ta joob on õel jne… on ka paremaid päevi, mis vist aitavadki edasi ja mina sain psühhiaatrilt rohud, mis mind toetavad, kuidagi kergem on olla… aga et inimene on mu sinna ajanud et olen ad peal, siis see on jama….
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.02 11:19; 29.03 23:43;
To report this post you need to login first.
20.02.2021 13:50
Aksepteeri, et oledki naljanumber. Keera isegi vinti peale, et oled täiega läbikukkunud naine oma pere ja suguvõsa silmis. Tunneta seda 100%, koge ja aksepteeri. Keegi ei taha ega vaja sind sellisena. Siit edasi hakkab juhtuma see, et taipad, et sul pole ju enam midagi rohkemat kaotada. See on vabanemise hetk ja kõik hakkab ülesmäge minema. Võtad oma asjad ja proovid uuesti. Nüüd kindlamalt. Aksepteerid ka võimalusega, et taas ei õnnestu. See võtab ka osa pinget maha ja tõstab oluliselt õnnestumise tõenäosust.
See sõna on aktsepteerima. Et siis on sul ka Perekoolist mingit kasu või nii.
Tõepoolest, ongi valesti. Aitäh!
To report this post you need to login first.
29.03.2021 23:43
Mul hetkel ei ole võimalik süveneda teemasse ja pikalt kommenteerida kuid…. mingil määral samastun. Sõltuvussuhe manipulaatoriga, üle 10 a, meil on lapsed, olen temast vahepeal lahus olnud 3,5a ja sel ajal me ei suhelnud 3a mitte sõnakestki ja ikka ma langesin uuesti tema võrkku, miks ometi…. ja nüüd oleme kokku lahku, ta joob on õel jne… on ka paremaid päevi, mis vist aitavadki edasi ja mina sain psühhiaatrilt rohud, mis mind toetavad, kuidagi kergem on olla… aga et inimene on mu sinna ajanud et olen ad peal, siis see on jama….
Mina olen see naine kes selle kommentaari kirjutas. Suutsin selle suhte lõpetada ning nüüd siis annan kõik, et tugev olla. Oma laste nimel pean suutma….
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.02 11:19; 29.03 23:43;
To report this post you need to login first.
30.03.2021 23:40
Mul hetkel ei ole võimalik süveneda teemasse ja pikalt kommenteerida kuid…. mingil määral samastun. Sõltuvussuhe manipulaatoriga, üle 10 a, meil on lapsed, olen temast vahepeal lahus olnud 3,5a ja sel ajal me ei suhelnud 3a mitte sõnakestki ja ikka ma langesin uuesti tema võrkku, miks ometi…. ja nüüd oleme kokku lahku, ta joob on õel jne… on ka paremaid päevi, mis vist aitavadki edasi ja mina sain psühhiaatrilt rohud, mis mind toetavad, kuidagi kergem on olla… aga et inimene on mu sinna ajanud et olen ad peal, siis see on jama….
Mina olen see naine kes selle kommentaari kirjutas. Suutsin selle suhte lõpetada ning nüüd siis annan kõik, et tugev olla. Oma laste nimel pean suutma….
Tubli oled pea vastu. öeldakse et tuleb teine võimalus anda , sa andsid ta ei kasutanud seda. Nüüd peapüsti ja edasi ilma temata. Võtan sõna kuna omal sama olukord peaaegu…
Abielu 5 aastat norm elu ja siis jäin rasedaks, hakkas terrorisseerimine ja joomine . Läksin ka väikse lapsega ära ja üritasin uut elu alustada. Nu kuna enesehinnang oli madal siis kaugele ei jõudnud. Paari aasta pärast andsin alla ja läksin abikaasa juurde tagasi kuna ta oli muutunud , ei joonud ja käis korralikult tööl. Selline elu kestis 5 aastat ja siis oli kõik. Inimene tagasi pudelis ja olemuselt vastik. Kuna mul pole kuskile minna siis elab ta nii öelda minu raha eest, ise käib poes suitsu ja joogi järgi- mina aga oma raha eest söögi järgi. Ostmata ei saa jätta sest laps tahab ju süüa. Aga otsin ka pääsu siit. Usun et tuleb ka võimalus, usun et karma teeb tagasi kõik!
To report this post you need to login first.
31.03.2021 00:09
Mul hetkel ei ole võimalik süveneda teemasse ja pikalt kommenteerida kuid…. mingil määral samastun. Sõltuvussuhe manipulaatoriga, üle 10 a, meil on lapsed, olen temast vahepeal lahus olnud 3,5a ja sel ajal me ei suhelnud 3a mitte sõnakestki ja ikka ma langesin uuesti tema võrkku, miks ometi…. ja nüüd oleme kokku lahku, ta joob on õel jne… on ka paremaid päevi, mis vist aitavadki edasi ja mina sain psühhiaatrilt rohud, mis mind toetavad, kuidagi kergem on olla… aga et inimene on mu sinna ajanud et olen ad peal, siis see on jama….
Mina olen see naine kes selle kommentaari kirjutas. Suutsin selle suhte lõpetada ning nüüd siis annan kõik, et tugev olla. Oma laste nimel pean suutma….
Kuna mul pole kuskile minna siis elab ta nii öelda minu raha eest, ise käib poes suitsu ja joogi järgi- mina aga oma raha eest söögi järgi. Ostmata ei saa jätta sest laps tahab ju süüa.
Ma eeldan, et elamispind on sel juhul tema oma ja tema poolt makstav?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 18.04 19:40; 19.04 00:44; 20.04 19:48; 21.04 05:40; 03.05 19:43; 23.08 23:36; 24.08 19:14; 24.08 19:18; 24.08 19:21; 31.03 00:09; 02.04 18:15;
To report this post you need to login first.
01.04.2021 09:53
Lugesin TA kirja ja tundsin taas, kui lapsekingades Eestis vägivalla all kannatavate naiste ja laste aitamine ikka tegelikult on.
Mul endal on super abikaasa, kelle juurest pole tulnud mõttessegi jalga lasta, kuid elasin kõrvalt kaasa sõbrannale, kel polnud mehega vedanud. Ja nägin kõrvalt ka riikliku naiste nn aitamise süsteemi suuri vigu.
Väliselt näeb kõik ülisuurepärane välja – ehitatakse üha uusi naiste varjupaiku, kuhu võetakse tööle õppinud spetsialiste jm personali, psühholoogid on valmis nende naistega jutustama jne-jne-jne. Lugedes ajalehtedest seda kiidulaulu vinge riikliku abi teemadel, ei suuda kõrvalseisja kuidagi aru saada, mis hea pärast jooksevad enamik (!) naisi lõpuks ikkagi tagasi oma koju – sinna, kus neid pekstakse ja alandatakse.
Panen siia ühe artikli. Ärge laske end segada artikli üliemotsionaalsest stiilist, arvestage, et tolle kirjutise autor on ise selle kõik omal nahal läbi elanud, ja oma sõbranna lugu kõrvalt näinuna julgen kinnitada, et paraku nii ongi, nagu siin kirjutatakse: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/avalik-kiri-eesti-politseile-emadepaeva-ja-lastekaitsepaeva-jareltuules/
Seal kirjutatakse nii: “Ainuüksi ühe varjupaiga abil on kodudest saadud välja kangutada 384 ema koos lastega. Super saavutus tõesti, saatan ise teeb kükitantsu nii tubli tulemuse peale. Kistakse need rasedad ja verd tilkuvad ja imetavad ja mitme lapsega emad kuhugi koiku servale, et kõikide elu oleks põrguks muudetud, laste igapäevane elu häiritud, tekitatud tohutult uusi pingekoldeid ja argiprobleeme, aga mitte midagi lahendatud.”
Tolle artikli põhipoint on see: “Kui te tõesti soovite midagi reaalset nende läbipekstud naiste jaoks teha, siis muutke naiste varjupaigad vägivallatsejate varjupaikadeks, avalike aadressidega, et kodunt lahkub koikukohale vägivallatseja nagu Austrias on, aga mitte ema lastega. Kogu see salastatud naiste varjupaikade süsteem on nii üdini vale, sest toetab fundamentaalselt vale ideoloogiat – laste kodunt väljaajamist, ilma et need süsteemis asjatavad inimesed endile üldse aru annaksid, et mida nad tegelikult teevad. Jäägu emad lastega koju, et nad ei peaks oma kodunt kuhugi koikuservale põgenema. Lahkub vägivallatseja. kas ta lahkub vabal tahtel või politsei saatel, on tema enda valik.”
Seal artiklis esinetakse 100 ema nimel, kes väidavad, et nad pole süsteemilt abi saanud, vaid üksnes probleeme lisaks.
Mul on kahju teemaalgatajast, et ta on sellises olukorras. Ilmselt ei saa ta beebiga oma koju naasta, sest Eesti “aitamise” süsteem on ju selline, et kodust lahkuma peavad naine ja beebi, mitte mingil juhul aga vägivallatseja ise. Kuni riiklik süsteem on nii puudulik, siis ei jäägi üle muud, kui proovida endale ja beebile uus elu tekitada. Õnneks jookseb TA-l vanemapalk, see peaks ju olema sama mis tööl käieski oli. Seega peaks toime tulema. Beebiga poodi minna saad väga kenasti, selleks ei ole tegelikult ühtki takistust. Ei jõudnud kõiki postitusi läbi lugeda, kuid julgustan Sind, küll saate hakkama!
To report this post you need to login first.
02.04.2021 16:22
Kuna mul pole kuskile minna siis elab ta nii öelda minu raha eest, ise käib poes suitsu ja joogi järgi- mina aga oma raha eest söögi järgi. Ostmata ei saa jätta sest laps tahab ju süüa. Aga otsin ka pääsu siit.
Miks kuhugi minna pole, kui sul raha on olemas? Üürid odava korteri ja oledki vaba.
To report this post you need to login first.
02.04.2021 18:15
Kuna mul pole kuskile minna siis elab ta nii öelda minu raha eest, ise käib poes suitsu ja joogi järgi- mina aga oma raha eest söögi järgi. Ostmata ei saa jätta sest laps tahab ju süüa. Aga otsin ka pääsu siit.
Miks kuhugi minna pole, kui sul raha on olemas? Üürid odava korteri ja oledki vaba.
Pluss hakkab mees elatist maksma ehk sinu rahaline seis paraneb. Ja kui ei hakka, saad riigilt elatisabi ning laps pääseb tulevikus vanamehe ülalpidamiskohustusest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 18.04 19:40; 19.04 00:44; 20.04 19:48; 21.04 05:40; 03.05 19:43; 23.08 23:36; 24.08 19:14; 24.08 19:18; 24.08 19:21; 31.03 00:09; 02.04 18:15;
To report this post you need to login first.
02.04.2021 18:43
Jäägu emad lastega koju, et nad ei peaks oma kodunt kuhugi koikuservale põgenema. Lahkub vägivallatseja. kas ta lahkub vabal tahtel või politsei saatel, on tema enda valik
See tundub ju esmapilgul hea, õiglane ja loogiline lahendus, aga kuidas see praktikas ikkagi teostatav on? Kas naiste tuginumbrile helistades tulevad kohe politseinikud ja viivadki manipuleeriva mehe (kes pole sageli ju isegi füüsiliselt agressiivne) “soolaputkasse rahunema”? Üldiselt pole naised manipuleerimises meestest kehvemad, kuidas selliste poolt süsteemi ärakasutamist välditakse? Või on tõesti eelduseks, et mehed on ise kõik nii mõistlikud, et saavad aru et “nüüd on aeg minna”?
To report this post you need to login first.
02.04.2021 22:43
03.04.2021 00:09
Soovin Sulle palju jõudu, jaksu ja meelekindlust! Otsi lastest seda rõõmu, mida hetkel raske leida on – nii on hingel lihtsam 🙂
To report this post you need to login first.
03.04.2021 00:21
Siiralt tänan neid, kes on olnud siin olemas mu jaoks. Päriselt. Ei jaksa ükshaaval tsiteerida ja vastata. Kuid need, kes on hea sõnaga toetanud või kes oma kogemust jaganud või abi pakkunud, aitäh! Abi ma ei vaja, saan hakkama, aga aitäh! .Võiks ju mõelda, et mis see võhivõõraste kaasa elamine annab, kuid annab küll, rasketel, väga rasketel hetkedel annab ikka tuge, et teised on ka sellistes olukordades olnud ja teadmine, et on väljapääs.
Emotsionaalset abi vajaksin küll hädasti, aga sellist meie riigis olemas vist ei ole, mis reaalselt aitaks mind püsima tugev ka nendel megarasket nõrkemise hetkedel, kus näen, et mitte midagi ei oska, ei saa, ei suuda…Õnneks need mööduvad.
Aga jah, aitäh neile, kes peale mu viimast kirja julgustasid mind! See oli tõesti madalseis ???? Ja ei, ma ei jaksa oodata, kannatada aastaid, ma läksin uuesti. Võtsingi end kohe kokku, laenasin raha (sest säästud olid ju juba läinud) ja kolisin suvalisse esimesse kohe vaba olevasse korterisse. Andes sellega enda arvates mehele sõnumi, et see ei olnud okei, see kõik, mis peale mu tagasi kolimist toimus. Stress on meeletu, hakkama saamine on piinarikas. Ma päriselt ei tea, kuidas need naised hakkama saavad, kes turvakodusse lähevad ja koos teistega veel peavad elama koos enda lastega. Ma nutan iga õhtu ja mitte meest taga, vaid kodu taga, laste kodu, kus neil oli ikkagi oma kodu, vabadus ja ruum. Ja ei, mulle näiteks ei sobiks üldse see variant, et mees kolib ära ja mina jääksin lastega sinna- ma ei tunneks ennast turvaliselt, kardaksin iga päev, et mees tuleb ikka koju, või käib luuramas, akna taga piilumas vms.. hirmus. Kui ikka naine oma meest mingil põhjusel pelgab/kardab, siis ilmselgelt on ikka parim lahendus, et naine lahkub ja mehel puudub ligipääs naise uuele kodule. Ma ei tunneks ennast vabana, kui jääksin meie ühisesse kodusse, mis on ju ka tema kodu ja tema arvab, et tal on õigus seal olla…
Ma arvan, et mul on tohutult raske sel korral selle kolimisega kohaneda, sest ma nüüd saan aru, et see on lõplik… eelmine kord oli veel mingi õhkõrn lootus, et äkki ta võtab end kokku ja muutub. Sel korral ma tean, et me ei saa enam koos elada ja see kõik ongi lõpik… Täiesti masendav! Ja masendav ei ole mitte see, et ma tahan temaga koos olla, ei! Ma suudan temast lahti lasta, seda on lihtne teha (ma usun), kui olen eeemal ja meenutan pidevalt tema viimaseid jõunäitamisi. Masendav on see, et ma olengi üksi ja alustan nullist siin urkas elades, masendav on see arusaam kui p***s see suhe oli ja ma seda ei mõistnud, masendav on teadmine, et ma ei suuda üksi meie lapsi kasvatada, sest mul ei ole selleks jaksu ega finantsi, ma tahan ainult nutta… Oleks lapsed koolilapsedki, ma võiks teha nii palju tööd ja meid üles töötada, aga nad ei ole ja mul läheb veel aastaid, et nende kõrvalt saaksin nii palju tööd teha, et elu korda saada, kui ma muidgi vaimselt sellele kõigele üldse vastu pean. Igatahes on see kõik nii karm teadmine selle kõige kõrval, et ma sain siiski ära tulema ja mul on vähemalt võimalus enda elu jälle ise elada! Tuleb see megaraske aeg üle elada, end vaimselt tugevaks teha ja edsasi liikuda! Aga nii raske on! ????
Tubli!
Kõige raskem samm on tehtud.
Meil oli ka lahkuminek ja alustangi nagu nullist uuesti oma elu.
Räägitakse, et peale lahkuminekut toimub hingeline kriis, mis kestab vähemalt aastajagu. Mul on pool teed veel minna. Jah, pole üldse mitte kerge. Aga ma tean, et varsti läheb paremaks, iga kuuga, iga päevaga.
Ela üle see keeruline aeg, sa suudad, et siis hiljem sellele ajale tagasi vaadata, endale õlale patsutada ja kiita end- miski pole võimatu!
To report this post you need to login first.
03.04.2021 08:46
Väga tubli!
Mina ei arva, et äratulek oli raskeim samm, väga palju raskeid samme on kindlasti veel ees – aga need sammud saad sa nüüd ISE teha, seni sul ju päriselt valikut ei olnud. See äratulemine on tegelikult lihtsalt veel viimane vägivaldse mehe poolt antav “lahkumiskink” naisele, veel üks trauma, milleks naine on mehe tegude pärast lihtsalt SUNNITUD – sunnitud end ja lapsi lahti rebima oma kodust, oma asjadest, oma keskkonnast, oma traditsioonidest, oma naabritele tere ütlemisest, oma aknast avanevatest harjumuspärastest vaadetest, oma koridorilõhnast, oma tänava kassidest, varblastest, valgusest, varjudest, häältest, sissejuurdunud koduteekonnast – osakesest iseendast.
Loodan, et jaksad omale vaikselt omaenda ilusat elu looma hakata, ja mida iganes sa iseendale ei ütleks või lapsed sulle – sa tegid õigesti, et ära tulid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.05 10:04; 03.04 08:46;
To report this post you need to login first.
03.04.2021 09:49
Teemaalgataja, mulle võib kirjutada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 19:16; 03.05 13:02; 03.04 09:49;
To report this post you need to login first.
28.12.2022 14:40
Tirin vana teema välja.
Teemaalgataja olen.
Kuidas teie elu vahepeal on muutunud?
Viimati kirjutasin aprill 2021, uskumatu saaga ikka, lugesin kõik teema uuesti läbi, sest mul oli vaja seda lugeda.
Megajube aeg oli psühholoogiliselt seda lahkumise traumat üle elada, see oli trauma nii mulle kui lastele.
Toon välja selle, et abi mina ohvriabist, naiste varjupaigast ei saanud,kuigi võtsin nendega ühendust ja rääkisin enda loo ja palusin psühholoogilist ja juriidilist abi. Võtsin ise endale advokaadi, kelle käest sain nõu elatise ja meie ühise kodu suhtes. Käisin perepsühholoogil, et lapsi toetada. Panin ühe lapse esimesse vaba kohaga lasteaeda ja teise tasulisse hoidu ja tegin tööd- vanemahüvitis ei laekunud kahjuks mulle juba ka enne ja midagi kõrvale panna ei saanud, olin niigi vaesuses, sest mees kontrollis raha, aga mul oli lastetoetus.
Tänan jumalat, et lapsed kohanesid päevapealt lasteaiaga, võtsin töölt haiguslehe nädalaks, et kolida ja lapsed aiaga harjutada ja siis pidin alustama uue eluga. Kolleegid ja sõbrad toetasid moraalselt!
Kas see kõik on läbi ja võin endale õlale patsutada? Ei! Psühholoogiliselt on mind töödeldud palju rohkem, kui sellest aru sain. Ma olen pidanud kinni sellest lubadusest endale, et ma enam ei usu, ega looda ja tagasi ei koli ja seda olen teinud! Pigem töötanud selle nimel, et MiNA suudaksin lastele paremat tulevikku pakkuda ja neile fokusseerinud.
Aga ta ei ole alla andnud siiani. Ometi pole ta tunnistanud enda vigasid, ainult minu.Miks peaksin ma uskuma, et kui me koos oleksime, siis oleks meil helge tulevik?
Olen lugenud palju raamatuid ja saanud aru, mis kõik meie elus toimus ja miks ma siiani ei suuda edasi liikuda ja sellest kõigest on mul nii paha olla.
Olen loonud uue elu, kuid psühholoogiliselt ei suuda lahti lasta.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:39
Miks peaksin ma uskuma, et kui me koos oleksime, siis oleks meil helge tulevik?
Eluga edasi läinud naine ei räägi nii. Suur ohumärk tagasilanguseks.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:39
Tirin vana teema välja.
Teemaalgataja olen.
Kuidas teie elu vahepeal on muutunud?
Viimati kirjutasin aprill 2021, uskumatu saaga ikka, lugesin kõik teema uuesti läbi, sest mul oli vaja seda lugeda.
Megajube aeg oli psühholoogiliselt seda lahkumise traumat üle elada, see oli trauma nii mulle kui lastele.
Toon välja selle, et abi mina ohvriabist, naiste varjupaigast ei saanud,kuigi võtsin nendega ühendust ja rääkisin enda loo ja palusin psühholoogilist ja juriidilist abi. Võtsin ise endale advokaadi, kelle käest sain nõu elatise ja meie ühise kodu suhtes. Käisin perepsühholoogil, et lapsi toetada. Panin ühe lapse esimesse vaba kohaga lasteaeda ja teise tasulisse hoidu ja tegin tööd- vanemahüvitis ei laekunud kahjuks mulle juba ka enne ja midagi kõrvale panna ei saanud, olin niigi vaesuses, sest mees kontrollis raha, aga mul oli lastetoetus.
Tänan jumalat, et lapsed kohanesid päevapealt lasteaiaga, võtsin töölt haiguslehe nädalaks, et kolida ja lapsed aiaga harjutada ja siis pidin alustama uue eluga. Kolleegid ja sõbrad toetasid moraalselt!
Kas see kõik on läbi ja võin endale õlale patsutada? Ei! Psühholoogiliselt on mind töödeldud palju rohkem, kui sellest aru sain. Ma olen pidanud kinni sellest lubadusest endale, et ma enam ei usu, ega looda ja tagasi ei koli ja seda olen teinud! Pigem töötanud selle nimel, et MiNA suudaksin lastele paremat tulevikku pakkuda ja neile fokusseerinud.
Aga ta ei ole alla andnud siiani. Ometi pole ta tunnistanud enda vigasid, ainult minu.Miks peaksin ma uskuma, et kui me koos oleksime, siis oleks meil helge tulevik?
Olen lugenud palju raamatuid ja saanud aru, mis kõik meie elus toimus ja miks ma siiani ei suuda edasi liikuda ja sellest kõigest on mul nii paha olla.
Olen loonud uue elu, kuid psühholoogiliselt ei suuda lahti lasta.
Ma lihtsalt ei saa jätta küsimata, sul ei tulnud pähegi lastetoetust enda nimele kirjutada??? Miks ometi?
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:42
Sind pole psühholoogiliselt ”töötletud”, sa lihtsalt armastad oma meest. Kuidas see töötlemine on? Armastatakse ju joodikuid ja peksjaid, täiesti reaalselt saadakse aru, et see armastus on väär jne, ma isegi ei usu, et seal taga on alati masohhism, vaid reaalne ilusate aegadega eluetapp.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:43
Ainus, mis sind aitab, palju ringi liikuda ja tutvuda mingi toreda mehega, kes ei hakkaks lastele uueks isaks, aga kellega sul hea olla on. Mul on olnud elus perioodid, kus on raske olnud, iga uus armumine on motiveerinud nii kaalu langetama kui muid häid asju enda heaks tegema, mingid halvad kogemused ei tule meelde neil etappidel. Nii et, sa pead palju ringi liikuma ja tutvuma uute inimestega.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:44
Miks peaksin ma uskuma, et kui me koos oleksime, siis oleks meil helge tulevik?
Eluga edasi läinud naine ei räägi nii. Suur ohumärk tagasilanguseks.
Just nimelt. Tegelikkuses ta heietab seda mõtet endiselt ja olen 99% kindel, et ka läheb. Ja seekord lõppeb see hullema vaimse ja füüsilise vägivallaga ja lisaks pumpab see mees temalt välja ka kogu palga (ehk siis laseb naine kanda oma palga, nagu ka vanemahüvitise lasi, mehe kontole).
Mõni naine lihtsalt jääbki nautima alandusi ja peksasaamist. Mu ema oli üks neist. Alati roomas tagasi, ükskõik mis oli, mina käekõrval. Praeguseks ma enam emaga suhtle, ma lihtsalt ei suuda talle andestada, et ta armastas seda SADISTI rohlem kui mind, et mulle sellist elu pakkus, kuigi see mees oli justkui mu armastav isa. See on teemaalgata tulevik, ta lihtsalt ei tea seda veel.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:47
Just nimelt. Tegelikkuses ta heietab seda mõtet endiselt ja olen 99% kindel, et ka läheb. Ja seekord lõppeb see hullema vaimse ja füüsilise vägivallaga ja lisaks pumpab see mees temalt välja ka kogu palga (ehk siis laseb naine kanda oma palga, nagu ka vanemahüvitise lasi, mehe kontole).
Mõni naine lihtsalt jääbki nautima alandusi ja peksasaamist. Mu ema oli üks neist. Alati roomas tagasi, ükskõik mis oli, mina käekõrval. Praeguseks ma enam emaga suhtle, ma lihtsalt ei suuda talle andestada, et ta armastas seda SADISTI rohlem kui mind, et mulle sellist elu pakkus, kuigi see mees oli justkui mu armastav isa. See on teemaalgata tulevik, ta lihtsalt ei tea seda veel.
Oli mingi uudisklipp see aasta, kus tänati elupäästjaid vms ja mingi naine päästis minu mäletamist mööda teise naise koduvägivalla käest, aga kui ma õigesti mäletan (võin eksida), siis see sama pekstud? naine tahtis minna uuesti mehe juurde tagasi.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:50
Kuidas lapsed asjasse suhtuvad? Nad ju käivad isaga läbi.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 15:54
Mina näen siin ikka seda probleemi, et naised on liiga vaesed, sest nad on tööturul halvemas olukorras. Kodune elu ja lapsed on naiste kaelas, mitte jagatud. Mees saab rohkem töötada. Lisaks igasugu skeemitamised, et toetused pannakse mehe nimele, et rohkem raha saaks, aga see siis tugevdab nende võimu naise üle. Naistel puudub endal igasugune võimalus kinnisvara osta. Ja nii saabki neid trampida ja materdada, sest neil pole endal raha ja lisaks on haavatavad laste tõttu.
To report this post you need to login first.
28.12.2022 16:03
Mina näen siin ikka seda probleemi, et naised on liiga vaesed, sest nad on tööturul halvemas olukorras. Kodune elu ja lapsed on naiste kaelas, mitte jagatud. Mees saab rohkem töötada. Lisaks igasugu skeemitamised, et toetused pannakse mehe nimele, et rohkem raha saaks, aga see siis tugevdab nende võimu naise üle. Naistel puudub endal igasugune võimalus kinnisvara osta. Ja nii saabki neid trampida ja materdada, sest neil pole endal raha ja lisaks on haavatavad laste tõttu.
Sellepärast ei tohi end kunagi siduda endast palju jõukama mehega ja enne lapsi tuleb osta kodu, see on siis tagantjärele tarkus. Kindlasti on naisi, kes jõuavad haljale oksale, võttes endale rikka mehe, aga seal taga on palju selliseid, kes elavad masendavat elu.
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
