Miks inimesed lähevad hulluks, mida rohkem see tagastusrahade maksmise päev lähemale jõuab?
Miks inimesed ei paanitse näiteks suvel juba?
Eestis võiks samuti olla nii, et kõigile tulevad kevadel maksuametist tulumaksu paberid koju kus on kõik kirjas ning alles talvel laekuvad rahad ( juhul kui juurde ei maksa ). Oleks äkki vähem neid tulumaksu teemasid siin.
Aga ise pidid ikka ühe deklaratsiooni teema veel juurde tegema?
Sellepärast, et inimesed juba kulutavad seda tagasilaekuvat raha!
Teemaalgataja on soe peast! No ma tõesti ei näe vajadust selle lollaka teema järele!
Sa teemaalgataja elad vist \”oma mullis\”.Eesti elu on nii raske.Palgad väiksed,maksud suured.Kõik raha kulub toidu ja arvete peale,jääb puudugi.See ju on ainuke rahapäev,kui saab natukenegi midagi head lubada.Ma ei imesta.Kurb on elu eestis.Ei ole vaja tänitada,et ise süüdi.Ei ole ikka küll.Ega lihtrahvas ei otsusta,kui palju miinimumpalk on.Inimesed rabavad mitme kohapeal ja ikka tulevad ots otsaga kokku.Lastetoetused, pensionid ja töötuabirahad on naeruväärselt väiksed.
Või elad sa Soomes ,Rootsis,või Norras?Seal on elu hoopis teine.Kuid nt.toit on pea sama kalis v.a. suits ja alkohol.
Sa teemaalgataja oled tüüpiline eestlane.
Vat jah, mõni naerab meiesuguste pannitsejate üle aga tõesti, mu emapalk pole suur ja lapsel ei ole tulemas ka niipea sõimekohta. Seega on vaja kodus olla nii kaua kui võimlik.. Seega, jah, nö. kulutan vaimusilmas juba tulumaksu tagastust erinevate arvete, söögipoolise ja tarbeesemete jaoks. On palju inimesi, kellel ei ole rahaprobleeme aga nagu näha, ei kaasne rahaga toleratsust ja mõistust, et aru saada ka teistest, kes ei ole elus samal järjel!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sa teemaalgataja elad vist \”oma mullis\”.Eesti elu on nii raske.Palgad väiksed,maksud suured.Kõik raha kulub toidu ja arvete peale,jääb puudugi.See ju on ainuke rahapäev,kui saab natukenegi midagi head lubada.Ma ei imesta.Kurb on elu eestis.Ei ole vaja tänitada,et ise süüdi.Ei ole ikka küll.Ega lihtrahvas ei otsusta,kui palju miinimumpalk on.Inimesed rabavad mitme kohapeal ja ikka tulevad ots otsaga kokku.Lastetoetused, pensionid ja töötuabirahad on naeruväärselt väiksed.
Või elad sa Soomes ,Rootsis,või Norras?Seal on elu hoopis teine.Kuid nt.toit on pea sama kalis v.a. suits ja alkohol.
Sa teemaalgataja oled tüüpiline eestlane.[/tsitaat]Ja kui tulumaksu tagastust ei toimuks, kuidas sa siis elaks???
Nõus, et eesti elu on niru, aga mitte kuidagi ei saa aru, kuidas perekoolis deklaratsiooni teemal heietamine elukvaliteeti parandab?
Kas siis, kui oled teised inimesed surmani ära tüüdanud oma arvutuskäigu kohta käivate küsimustega (ehkki rubriigi päises on konkreetne arvutuskäik kõigile üles riputatud ja kõik on punaseks värvitud) saad kuidagi rohkem tagasi? Või kas siis, kui siin selles küsimuses teemasid püstitad, saad kuidagi kiiremini tagasi?
Arvan siiski, et oma tulusid ja kulusid peab oskama aastaringselt tasakaalus hoida ja elujärg ja -standard tuleb hoida selline, nagu sissetulek lubab. Lihtsalt naljakas lugeda, et just veebruarikuus kõigil järsku nii meeletu rahahäda hakkab.
Vean kihla, et suur osa siinsetest karjujatest ja hädaldajatest elavad lihtsalt üle oma võimete. Kannavad tavaelus rõõmsalt kutsi-mutsisid, kunstküüsi ja juuksepikendusi.
Nii vist on jah, et inimesed jagunevad kaheks. Ühed, kes võtavad enda eluga hakkama saamise eest vastutuse ning arvavad, et nende saatus ja elu heaolu sõltub otseselt neist endist. Kõik on kinni nende endi tahtmises ja pealehakkamises.
Teine osa on see, kes on karja mentaliteediga ning arvavad, et riik peab nende elu heaolu eest seisma, kes tõsiselt usuvad, et kõik halb, mis nendega juhtub on riigi süü.
Minul näiteks juhtus üks ootamatu õnnetus ühe asjaga ja raha selle kordategemiseks puudub. Ainuke lootuskiireke on see deklar, millest ma midagigi tagasi võin saada.
Ei ole vaja mõelda sellepeale,mis siis saaks ,kui ei saaks tagastust.
Eestis ei ole võimalik elada üle oma võimete.
Ma ise ei ole küsinud siin kordagi ,kui palju saan tagasi.Tean,et olen tulumaksu maksnud ja meil on 4 last.
Me ei ole rikkad,kuid mitte ka vaesed.Meie elame ära,kuna minul ja mehel on haridus ja töö.
Aga paljudel ei ole keskharidustki.Miks? Alati pole süüdi nad ise.Neil polnud tihti kodutoetust,ma ei mõtle rahalist toetust.
Mõelge enne,kui siin ilgute.
kui olete surmani tüdinenud ,ärge avage neid teemasid.
Mu 3 venda elavad Soomes juba üle 5 aasta.Nad on väga rahul sealse eluga.Eestlane,kes siin viriseb,et Soomes ka raske,valetab .Seal tunned sa inimesena.
LOOMULIKULT MIINUSTAGE.Eestlased ongi kiuslik rahvas.:-D
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei ole vaja mõelda sellepeale,mis siis saaks ,kui ei saaks tagastust.
Eestis ei ole võimalik elada üle oma võimete.
Ma ise ei ole küsinud siin kordagi ,kui palju saan tagasi.Tean,et olen tulumaksu maksnud ja meil on 4 last.
Me ei ole rikkad,kuid mitte ka vaesed.Meie elame ära,kuna minul ja mehel on haridus ja töö.
Aga paljudel ei ole keskharidustki.Miks? Alati pole süüdi nad ise.Neil polnud tihti kodutoetust,ma ei mõtle rahalist toetust.
Mõelge enne,kui siin ilgute.
kui olete surmani tüdinenud ,ärge avage neid teemasid.
Mu 3 venda elavad Soomes juba üle 5 aasta.Nad on väga rahul sealse eluga.Eestlane,kes siin viriseb,et Soomes ka raske,valetab .Seal tunned sa inimesena.
LOOMULIKULT MIINUSTAGE.Eestlased ongi kiuslik rahvas.:-D[/tsitaat]Viu! Viu! See aeg ja energia, mis sa enesehaletsemise ja eesti elu kirumise peale raiskad võiksid hoopis selle peale kulutada, et mõelda, kuidas enda elu paremaks muuta.
Selge see, et MTA-st tagasisaadav summa on tore summake, mida me kõik ootame, aga siiski jääb õhku see küsimus, et mida või kuidas aitab perekoolis mitu kuud ette heietamine sellel teemal? Kas raha tuleb kiiremini? Kas siis on lootust rohkem tagasi saada, kui siin selliseid küsimusi mitmete kaupa püsitada?
Kui on väljakannatamatu huvi teada saada palju saad, siis nagu juba öeldud kõik arvutuskäigud on ilusti välja toodud. Arvuta aga!
Ikkagi ei saa aru, mida puutub siia Eesti elu? Usud tõsiselt, et välismaal voolavad piimajõed ja kasvavad pudrumäed? Et seal ei pea pingutama, vaeva nägema ja kõik tuleb kätte iseenesest, et seal ei pea makse maksma või, et seal pole inimese jaoks ebasoodsaid seaduseid?
Me kõik, kes me elame Eestis teame hästi, mis elu siin on. Me elame ühes ühiskonnas ning teame hästi selle ühiskonna plusse ja miinuseid. Millegipärast on osal ühiskonna kihil hirmus vajadus kuidagi kaastunnet otsida ja õpitud abitusega end eriliseks märtriks teha ja arvata, et nendel on teistest veel palju, palju halvemini.
Elan Eestis, mul on palju lapsi, ma käin tööd ja näen vaeva. Ei ole mullegi keegi korterit ja autot kinkinud. Ikka ise, ise olen kõik muretsenud. See, et perel toit laual oleks on ka täiesti minu omal vastutusel, mitte Eesti riigi või valla(linna)valituse mure.
See, et ma ütlen, et vinguda ei ole ok ja et virisemine ei vii mitte kuhugile ei tähenda seda, et ma olen õel inimene, kes ei tea, mis Eesti elus tegelikult toimub.
Väga vähesed meist sünnivad hõbelusikas suus. Enamik meist peab ISE pingutama ja vaeva nägema. Osad aga ei viitsi seda teha ja leiavad, et oma laiskuse, oskamatuse, viitsimatuse võib vabalt veeretada kellegi teise kaela ning, et Eesti riigi süüdistamine oma muredes on mugavam.
Ja hoidku selle eest, kui keegi julgeb utsitada sellist inimest \”elama\” ja tegutsema, siis sa oled kohe õel ja tige perekooli kägu, kes ei tea päris elust mitte midagi…
Ma ikka arvan seda, et kõik algab inimesest endast, tema suhtumisest. Loe siin hiljuti püstitatud üksikvanema teemat. Seal on mitu naist, kes ütlevad, et kasvatavad lapsi üksinda ning nad tulevad enda eluga suurepäraselt toime.
Miks on siis nii, et üks tuleb üksinda oma laste kasvatamisega toime, teine ei suuda koos elukaaslasega majandades mitte kuidagi hakkama saada. Suhtumise küsimus ja kättevõtmise asi.
Ja kui mitte kuidagi ei taha ja ei viitsi, siis ära ka virise. Keegi ei keela sul vireleda, aga sel juhul säästa teisi oma mõttetust halast!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
