Mina mõtleks, et kas ma tahan sellesse kohta elama jäädagi või plaanin ära kolida. Naabreid ei saa valida, sellest lähtuvalt käitungi.
Koht kus ma praegu elan, meeldib mulle väga, kui siia kolisin, võtsin seisukoha, et püüan olla neutraalselt viisakas naabritega, siis on lihtsam mitte tülli minna. Kui lasta keegi liiga lähedale ja järsku selgub, et põhimõtted on tegelikult hoopis erinevad, siis on keeruline olukord. Sulle saab liiga teha rohkem see kes sind kõige rohkem tunneb.
Nii et jah, esialgu ei teeks ma üldse mittemidagi. Ootaks väheke aga muidugi endale ja oma perele pähe istuda ei laseks. Uuriksin vaikselt kes nad on, millised naabrid teised on, kas tegemist on üürnikega, kes järsku kolivad minema, siis on lihtne, võtaks ühendust üürile andjaga ja räägiks et selline lugu ja kui olukord ei muutu, kutsun politsei. Kui aga tegemist omanikega, kes sealt kusagile ei kao, on väga keeruline, mõned võtavadki igat märkust rünnakuna ja asuvad vasturünnakule. Oleneb kui haavatav sa oled, inimesed võivad olla vägagi nõmedad, ajakirjandussegi on imbunud lugusid, kus on hakatud naabri koeri kiusama ultraheli viledega, mida inimese kõrv ei kuule aga koerad tunnevad füüsilise valuna jne. Kuivavad ära taimed krundi ääres, autole ilmuvad kriiumud ja kummid lähevad tühjaks. Normaalsed inimesed nii ei käitu, suurem osa inimesi ongi normaalsed, vabandavad ja edaspidi arvestavad öelduga. Seda, kas Sinu naabrid on normaalsed inimesed, mõnel juhul võib näidata ka sotsiaalmeedia, või siis nime googeldades saad aru mis tööd inimene teeb, mis valdkonnas aga ka see on subjektiivne info. Vanarahvatarkus “ega haridus matsi riku”
Kokkuvõtteks, enne lahingusse ei torma, kui tean, kellega sõdima hakkan, eriti kui on muukeelsed inimesed. Politsei kutsumise jätaksin mina viimaseks võimaluseks.
