Tere
Kirjutan, sest üks eelnev teema just käsitles seda, kuidas üks normaalne mees ei saa naise poolt tähelepanu ega lähedust ja on seetõttu nördinud ja pettunud. Ja minul on just veidi vastupidine case:
Olen kahe lapse ema, püüan kanda naiselikke riideid, end meikida, lõhanastada, teen trenni, olen niisama rõõmus ja kraps, hoolitsen kodu eest. Ainult, et mees on seksuaalselt viimased aasta umbes väga väheste vajadustega ja pöördub minu juurde alles siis, kui juba viimne isu on käes ja seda siis ei sega isegi uni enam, mille üle ta kogu aeg kurdab. Muidu samuti, mees on superisa, hea abikaasa, ainult, et see intiimne pool täiesti ära vajunud.
No mina nii ei suuda. Kui oleme sellest rääkinud, siis ta justkui püüab, aga ikka pean mina algust tegema, teda erutama, et ta natukenegi osavõtlikum oleks (kui asjaks läheb, siis ta on küll iseenesest väle ja tubli), aga sinna jõudmine, vot see on küsimus. Teda ei huvita üldse, et ma tahaks ka, et mina vahest rabataks. Oli tõesti aeg peale laste sündi, kui nägin selline närtsinud ja priske välja, praegu näen ikka vaeva, et atraktiivne välja näha (ta ise soovis seda mõni aeg tagasi, et ma pisut muudaks end), ei mõju noh!
Tunded tema vastu üha enam jahenevad. Ma ei tea, mida teha. On ju oluline, kui sul on mees, kes ei anna erinevatele ahvatlustele järgi, on perehoidja, ei tööta liiga palju, aga samas peab ju seks ka klappima. Ma lihtsalt ei suuda isa varsti enam truuks jääda. Mida ma peaksin otsustama või ette võtma, et peret hoida ja taas oma meest armastama hakata?