Mees ütles , et on meie 20aastase kooselu (ei ole abielus) ajal mõelnud, mis saab siis, kui teda enam ei ole. Hoolib minust, soovib mulle parimat, on hea, armas ja usaldusväärne kaaslane. Elame talle kuuluvas korteris, mida oleme koos remontinud, mööblit ostnud. Olen enda meelest tubli ja töökas olnud tööl, samas tublisti pereellu ning lapse kasvatamisse panustanud.
Meil on 18a poeg, eelmisest kooselust on mehel 28a poeg. Ta on pojale alati elatist maksnud, kõrgkoolis koolitanud ning praegugi toetab teda igakuise summaga (poeg elab eraldi ja on kooselus armsa naisega). Selguse mõttes lisan, et mehe eks hülgas ta uue mehe pärast.
Mehele kuulub ka teine korter, mille on saanud pärandusena. Mees küsis, mida teha, et olla õiglane ja kuidas vormistada, et kõik oleksid rahul ja peresuhted jätkuvalt head.
Aususe mõttes lisan, et tunnen end ebakindlalt, kui kõik jääks nii nagu praegu, sest jääb oht, et kaotades mehe, jään ilma ka kodust. Palun teie nõuandeid.