Mehega koos üle 2 a, tuttavad u 7a. Suuremaid probleeme pole. Otsustasime lapse saada, sest vanus juba seal ja mees oli sellest pikalt unistanud. Olen 30n rase ja mulle tundub, et meees on muutunud. Mehel onmüks sõbranna, kellega ka mina hästi läbi saan. Seltskonnas lobiseb selle sõbrannaga rohkem, muretseb tema pärast. See sõbranna on rääkinud, et mees ikka räägib, et talle on laps oluline ja ei taha, et laps isata kasvaks. Märkan nende vahel mingeid pilke. Kui lähevad välja on nemad viimased, kes koju jõuavad. Kui.mehega tülitsesime, siis see sõbranna tuli lepitajaks ja rääkisin temaga ja ütlesin, et minu.merlest ta sobiks minu mehega väga hästi. Ta küsis, et miks nii arvan ja mõne asjaga nõustus ja alles lõpus ütles, et ta pole ise nii kunagi mõelnud. Reedel oli sünnipäev ja kuidagi ruli jutuks armastus ja arutati,et kas korraga saab kahte inimest armastada ja minu mees siis väitis, et tema usub et see on võimalik, aga kui täpsustust küsisin, siis ütles, et lihtsalt usub. Ja järjest enam tunnengi, et ta on minuga kohusetundest. Ma olen valmis suhte lõpetama, kui ta mind ei armasta, aga ta ilmselt ise seda kunagi ei tunnistaks. Ja nüüd olen kuidagi nii kurb ja segaduses.
Teema: Tunne, et mees on minuga vaid lapse pärast
Hormoonid möllavad. Ära teinekord teisele naisele hakka rääkima, et ta sobiks hästi sinu mehega.
Teil on alles värske suhe, nurgad kõik lihvimata, aga alati ei pea lahkuminekust siis kohe mõtlema. Sa võid ju siin perekoolis sellist juttu rääkida, päriselus oleks hea, kui prooviksid oma rasedust ja suht värsket suhet nsutida. Ega lapse saamiseks head aega polegi, see lööb paljude elud segamini????, hormoonid ei tee seda põrmugi paremaks. Suurem armastus tuleb minu meelest ajaga; selline rahulik ja tujudeta. Meil vast 10 aastat peale kooselu algust. Arvata võib, et kui suhte alguses hakkad mehele rääkima, et võid ära ka minna, siis tema aju hakkab kaitsemüüri ehitama, et mitte liiga haiget saada.
Mehe sõbranna on sinu jaoks eelis. Naised mõistavad naisi paremini ja võid temalt kuulda vahel midagi, mis sul meest mõista aitab.
Sa oled rase ja tundekeerised käivad ülebpea.
Võtame jutust hea – mees armastab sind ja soovib sinuga lapsi saada ja üles kasvatada. Sina ka armastad teda. Hästi ju?
Alaväärsusest suguõdede kõrval peaks katsuma üle olla. Teie suhe on teie kahe vaheline, sõpradega on hoopis midagi muud, aga teie vahel on teie oma, isiklik, eriline side.
Eesootavas elus näed ja tunned, et armumisi kaaslase kõrvalt tuleb ikka ette. Selline on elu, aga neist üle saadakse just ratsionaalse mõtlemise abil (nt et last soovid kasvatada siiski ühe inimesega nendest) Nii armumised mööduvad, aga armastus oma põhikaaslasega jääb.
Rõõmsat ootust, jaga seda ka mehega ja katsu vähem toriseda 🙂
Oi kui paljudel inimestel pole mingit kohusetunnet. Oled õnnega koos kui sinu mehel on olemas kohusetunne. Ja see, et sina pole oluline, on sõna otseses mõttes “loll ” jutt. Paneme raseduse arvele. Sinu kehas see laps ju sünnib. SINU! Mitte kellegi teise. Kui laps on oluline, on lapse Ema kordades oluline. Hetkel tundub, et sul on mingi lapsepõlve sügav haav lahti tulnud, kus sulle tundub, kui kellelegi teisele naeratakse, siis sind samal ajal halvustatakse. Kui lapse üle rõõmustatakse, siis ainult seetõttu, et sina oled halb jne. Sa ei võiste mitte kellegagi. Sina oled Sina. Ja kui sa kellelegi naeratad, siis ei halvusta sa ju sellega meid kõiki? On ju nii. Teised ka ei tee nii. IGa kiitus, mis läheb lapsele on kordades suurendatud ka sinu kiitmine. Ja seda tehaksegi nii, et öeldakse lapse kohta head. Kuna sinu kehas kasvab see laps, on iga kiitussõna lapse kohta ülistus sinu kohta. Ja nii nüüd edaspidi kuuladki ja kuuledki. Ei mõtle igale kiitmisele ja kellelegi teisele naeratamise juurde selle, et sina oled halb. Vastupidi. Super oled!”
Oi kui paljudel inimestel pole mingit kohusetunnet. Oled õnnega koos kui sinu mehel on olemas kohusetunne. Ja see, et sina pole oluline, on sõna otseses mõttes “loll ” jutt. Paneme raseduse arvele. Sinu kehas see laps ju sünnib. SINU! Mitte kellegi teise. Kui laps on oluline, on lapse Ema kordades oluline. Hetkel tundub, et sul on mingi lapsepõlve sügav haav lahti tulnud, kus sulle tundub, kui kellelegi teisele naeratakse, siis sind samal ajal halvustatakse. Kui lapse üle rõõmustatakse, siis ainult seetõttu, et sina oled halb jne. Sa ei võiste mitte kellegagi. Sina oled Sina. Ja kui sa kellelegi naeratad, siis ei halvusta sa ju sellega meid kõiki? On ju nii. Teised ka ei tee nii. IGa kiitus, mis läheb lapsele on kordades suurendatud ka sinu kiitmine. Ja seda tehaksegi nii, et öeldakse lapse kohta head. Kuna sinu kehas kasvab see laps, on iga kiitussõna lapse kohta ülistus sinu kohta. Ja nii nüüd edaspidi kuuladki ja kuuledki. Ei mõtle igale kiitmisele ja kellelegi teisele naeratamise juurde selle, et sina oled halb. Vastupidi. Super oled!”
Ah, mida. Nii mõtlevad naised…’sinu kehas on laps ja appi kui imeline see on ja lapsele suunatud komplimendid on naise ülistuseks ja blaa-blaa’. Mehed nii ei mõtle. Mees võib muidugi tunda ühtekuuluvust naise-lapsega ja kohusetunnet, aga samal ajal vabalt sõbrannaga flirtida.
Mees võib muidugi tunda ühtekuuluvust naise-lapsega ja kohusetunnet, aga samal ajal vabalt sõbrannaga flirtida.
Jah, ja siis? Nagu öeldud oligi, see et teisele veidi naeratada (nimeta seda flirdiks kui soovid) ei tähenda, et oma naist vähem hindaks/armastaks. Seda oligi ju öeldud, et ei tasu ennast seepärast alamana tunda.
Ma olen valmis suhte lõpetama, kui ta mind ei armasta,
Raseduse ajal ei soovita sellist otsust teha, kui mees just ei ole mingi vägivaldne alkohoolik/narkomaan. Paljudel rasedatel tekib vastupandamatu tung oma mees raseduse ajal maha jätta, aga kui need põhjused on vaid sul mingid väljamõeldud asjad, siis soovitan oodata, kuni laps sündinud ja siis veel aastakese vähemalt 😀
Mina ise läksin rasedana lahku, aga mul mees oli alkohoolik. Rasedus andis jõudu see suhe lõpetada. Minu jaoks muutus elu sellega probleemivabamaks ja lihtsamaks. Ma ei usu, et sama kehtiks sinu kohta. Pealegi pole 30 mingi viimane vanus, millal last saada. Mees leiaks naksti mingi teise naise, kellega laps saada. Ju ta ikka tahtis seda last justnimelt sinuga.
Kui lähevad välja on nemad viimased, kes koju jõuavad.
Mees käib sõbrannaga väljas ja rase naine on üksinda kodus? See osa paneks mind mõtlema küll või õigemini öeldes ei kujuta ma sellist olukorda üldse ette. Ilmselt seepärast, et meie peres pole sellist teemat kunagi olnud.
Aga teemaalgatajale soovitaksin rutakaid otsuseid mitte teha ja meest teise naise juurde mitte lükata. Öelda teisele naisele, et see sobiks sinu mehega väga hästi (rohkem kui sina?) või et oled valmis lahku minema, kuna sinu meelest on mees sinuga kohusetundest, on ausalt öeldes ikka paras lollus. Pane see hetkel hormoonide arvele. Ja sellele mehe sõbrannale ära oma kõiki mõtteid ka usalda … hakkabki muidu arvama, et ta mehele sinust olulisem on:)
…ja kui see mees väidab, et tema usub, et mitut inimest saab armastada ja sina kahtlustad, et ta armastab seda sõbrannat, siis armastab ta ju teist inimest ka – ja see oled sina. Ja ta soovib sinuga koos olla ja sinuga lapse saada. Miks sa siis minema joosta tahad. Mees ju armastab sind 🙂 Isegi kui tal on sõbranna koha pealt mingid tunded (mille koha pealt pole mingeid tõendeid), armastab ta sind rohkem ja on sinu valinud.
Milleks seda last vaja teha oli, kui suhe kindelgi pole?
Bkuku
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
