Esileht Pereelu ja suhted Tunnen ennast nii üksi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Tunnen ennast nii üksi

Postitas:
Kägu

Masendav.

Olen 25. Elan kuskil pommiaugus ja olen lapsega hetkel kodune. Tahaks hirmsasti juba tööle minna, sest see üksindus on lihtsalt tappev. Päevad otsad mulisen oma põnniga aga ega see ei ole päris see. Sõbrannasid mul ka pole. Kes on olnud, nendega on eluteed lahku läinud ja nii ma olengi üksik. Tundub mõttetu murena aga ma vaikselt tunnen kuidas see hakkab hinge matma. Ma ei mäletagi, et mul kunagi sellised emotsioonid ja tunded oleks olnud. Mehel on ka suva. Tahaks kolida kuhui suurlinna, leiaks kergemini sõpru, saaks väljas käia jne. Polnud mul kedagi kes oleks beebipeo mulle teinud, katsikule tulnud jne. Keegi mind kuhugi ei kutsu. Ma tean, et see on mõttetu hala aga kergem hakkas ikkagi. Olen lausa sellelegi mõelnud, et jätan mehe maha ja kolin siit minema, sest ega lapsel ka siin pommiaugus kasvades sõpru poleks. Ümberringi on ainult vanemad inimesed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui sul on vaba aega, õpi midagi, millest hiljem kasu on. Kasvõi keelt. See millest räägid, ei ole üksindus, vaid igavus. Üksinud oleks ta siis, kui sul poleks last ega ka meest. Isegi vaikiv mees ja kodus vähe viibiv mees on kordades rohkem kui üksi elamine. Sellest saad alles siis aru, kui sul ei ole seda vaikivad ja mehest, kellel tundub, et on suva, enam kõrval. Suurlinna kolimine seda üksindust suurendab. Ei ole see linnas sõprade leidmine kergem. Oma kogemus ütleb, et väikeses kohas võib see hoopis lihtsam olla,kuna inimestel on aega rohkem ja vahemaad väikesed. Suures linnas on kordades üksildasem. Jah pole ehk nii igav, sest kõik oleks justkui lähedal, aga üksildus on linnas suurem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas te sinna pommiauku sattusite ja kus varem elasite?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Linnas on tõesti pigem üksildasem, anonüümsus suurem ja distantsid suured. Kiire elutempo.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas te sinna pommiauku sattusite ja kus varem elasite?

Tema on siin terve elu elanud aga mina kolisin siia linnast. Mulle pole siin kunagi meeldinud aga tema jällegist jumaldab seda kohta. See on maja keset paksusid metsasi. Ühistransport on siin pea olematu. Ma kardan siin isegi lapsega jalutamas käia (mitu korda kohtunud metsloomadega ja mul lihtsalt on see linna hing sees) ja tunnen nagu oleksin siin lõksus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Juhiluba ja auto – annab liikumisvabaduse. Elan küll linnas, aga keskusest kaugel ja sain 3nda lapse 41-aastaselt – siis enam sõpruskonnas beebisid ei olnud. Aga käisin hommikul lapsega shoppamas (turvahällile rattad alla ja uhasin mööda kaubanduskeskust, ostsin soodustooteid jne), raamatukogus, ujumas. Õhtul jäi mees lapsega koju – siis käisin sõbrannadel külas, vanema lapsega väljas jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seal linnas neid sõpru leiaksid. Tinderist vast mitte ju ja tänaval ka ju veider võõrale ligi hüpata, et tutvuda. Usun, et linnas võib palju hullem üksik tunne olla, et inimesed ümberringi küll, aga suhtlemist pole ja vaatad kuidas võõrad käivad mitmekesti ja suhtlevad. Võib veel nadim tunne olla. Avasta ennast lapse kõrvalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult kõlbab vanemate inimestega ka suhelda – proovi!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas te sinna pommiauku sattusite ja kus varem elasite?

Tema on siin terve elu elanud aga mina kolisin siia linnast. Mulle pole siin kunagi meeldinud aga tema jällegist jumaldab seda kohta. See on maja keset paksusid metsasi. Ühistransport on siin pea olematu. Ma kardan siin isegi lapsega jalutamas käia (mitu korda kohtunud metsloomadega ja mul lihtsalt on see linna hing sees) ja tunnen nagu oleksin siin lõksus.

Miks sa siis sinna kolisid? Aga olen teistega nõus, et linnast on raske sõpru leida. Samas näiteks sellised korterid, kus juures on mänguväljakud, on tavaliselt lastega emasid (suvel vähemalt) täis ja nii saab vaikselt suhtlema hakata. Tegelikult aitab ka see, et sul oleks linnamelu ja ümberringi inimesed. Sellepärast olen ka arvamusel, et auto ja juhiluba on asendamatu. Kuidas sul nende sõbrannadega eluteed lahku läksid?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult kõlbab vanemate inimestega ka suhelda – proovi!

Just. Mina näiteks suhtlen nii endast noorematega kui vanematega. Vanainimestega on kõige huvitavam suhelda, sest neil pikk elu seljataga, targemad üldjuhul, kui just mingites veneaja stampides kinni ei ole ega peale ei pressi. Mul 3 aastane laps samasugune.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väikestes kohtades võib hämmastavaid ja vahvaid tegemisi olla. Külaselts, muuseumisõprade klubi, aiandusselts, beebikool kohas, kus seda ei oska arvatagi.
Leia mingit kohalikku seltsielu ja mine kohale. Mine tea, kuidas asi edasi läheb. Esimene kontakt võib võõrastav olla, ent julget pealehakkamist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus kandis elad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vanainimestega on kõige huvitavam suhelda, sest neil pikk elu seljataga, targemad üldjuhul, kui just mingites veneaja stampides kinni ei ole ega peale ei pressi. Mul 3 aastane laps samasugune.

Su 3-aastane laps ka ei ole veneaja stampides kinni ega pressi peale?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajale

Jutt täpselt nagu minust, ainult, et olen 24.. kuskandis elad? 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seal linnas neid sõpru leiaksid.

Üldiselt tekivad sõbrad elu jooksul, mitte ei hakata neid 25-aastasena tänaval otsima. Ja kui ta on linnast pärit, siis tõenäoliselt on tal seal ka sõbrad olemas nii et linna kolides oleks ta taas nende sõprade lähedal. Lisaks on paljudel naistel osad sõbrad tekkinud lastega kodusolemise ajal – käikase beebikoolis või tutvutakse liivakasti serval teiste vanematega. Linnas on see võimalik. Üksi keset metsi elades mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas sa seal linnas neid sõpru leiaksid.

Üldiselt tekivad sõbrad elu jooksul, mitte ei hakata neid 25-aastasena tänaval otsima. Ja kui ta on linnast pärit, siis tõenäoliselt on tal seal ka sõbrad olemas nii et linna kolides oleks ta taas nende sõprade lähedal. Lisaks on paljudel naistel osad sõbrad tekkinud lastega kodusolemise ajal – käikase beebikoolis või tutvutakse liivakasti serval teiste vanematega. Linnas on see võimalik. Üksi keset metsi elades mitte.

Täiskasvanud inimesel ei olegi vaja sõpru, peaks ikka iseendaga sõber olema ja sellest piisama. Inimestel omad elud, pereelud jne, kellel seda aega üldse on sõprade pidamiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täiskasvanud inimesel ei olegi vaja sõpru, peaks ikka iseendaga sõber olema ja sellest piisama. Inimestel omad elud, pereelud jne, kellel seda aega üldse on sõprade pidamiseks.

No miks sa sest sõprade leidmisest ja endast vanemate inimestega suhtlemisest üldse rääkisid, kui niikuinii selleks aega ei ole?

Enamus inimesi on ikka sotisaalsed olendid ja lisaks perele suheldakse ka väljaspool peret inimestega. Ja sõbrasuhted säilivad enamusel inimestel terve elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Otsi üles lähim külakeskus või raamatukogu, pood, perearst ja uuri seal julgesti, kas on mõni naisteklubi, trenn, beebikool, misiganes. Ütlegi, et oled uus ja otsid kellega suhelda. See on väga hea ettekääne inimestega tutvust sobitada.
Lapsega jalutamiseks varu kaasa mingi jubedat häält tegev asi, näit. see jalkafännide pasun (saab osta jalkavõistlustelt) ning väga ere pealamp või taskulamp (poes on nimeks: töölamp). Kindlasti tee loomadest pilte, see on sinu suur võimalus, et neid kohtad. FB ja mujal on loodusfotode grupid. Aktuaalse Kaamera ilmateates on alati kellegi saadetud loodusfotod. Saad veel kuulsaks ka 😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis see “beebipidu” on, mida keegi sulle ei teinud? Sorry, tõesti ei tea. Mul on küll 6 a ja 8 a lapsed, aga esimest korda kuulen sellisest asjast.

Kuni oled seal metsade keskel, siis kasuta seda aega enda jaoks. Vaata lähedalasuvas külakeskuses või alevikeskuses, mis ringe jmt tegevusi pakutakse. Väikestes kohtades on sageli üllatavalt hea valik. Kasvõi mingi beebiring, kui pead lapse kaasa võtma. Ongi võimalus sealkandis uusi sõpru leida. Kogu see hala, et keegi peab tulema ja tegema midagi sinu eest, on mõttetu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tahaks kolida kuhui suurlinna, leiaks kergemini sõpru, saaks väljas käia jne.

Siin juba kirjutati, et suuremasse linna kolimine võib üksindust suurendada. Kõik oleks justkui lähedal, aga üksildustunne on suurem. Poes ja tänaval on lambist keeruline tutvuda ja hoolivaid sõbrannasid leida. Kujuta ette, käid shoppamas, ühes poes, teises, kolmandas, mingi hetk tuleb piir ette, ei viitsi, ühed ja samad kaubad, mõtled, kas neid asju on kõiki vaja, et raha mõttetult kulutada. Tahad minna kohvikusse, teatrisse, kontserdile või kinno, jällegi, kõik maksab. Sa praegu kujutad ette, et kui oleksid linnas, siis käiksid ja tuiskaksid ringi, sest kõik on lähedal, aga linnas maksab iga asi, isegi tualetid on tasulised. Inimesed rabavad hommikust õhtuni, et linnas elamist lubada, üüri või laenu maksta. Kui teeksid pikad päevad tööd, siis tuleks mingi hetk samuti tüdimus, tahaksid päeva lõpuks ainult omaette olla ja puhata. Kui elukaaslase juurest ära koliksid, siis võid avastada, et ei taha üksi elada või raske hakkama saada, otsiksid Tinderist uusi tutvusi ja saaksid aru, et ka linnas elavad mehed on oma kiiksudega. Mida kauem otsida, seda suures pettumus võib tekkida.
Sul oleks vaja osta endale auto, et saad igal ajal minna erinevatesse kohtadesse, külla ja oma liikumisvajaduse rahuldatud. Pelgalt linna kolimisega sõbrannasid ja lahedat elustiili ei kaasne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas on võimalik, et inimestel pole sõpru? Ise olete need elu jooksul maha mänginud. Ei saa ainult mehele ja perele elada, muu elu on ka väärt elamist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Veel üks võimalus. Soojenda üles suhted mõne kunagise sõbraga, kutsu külla. Usun, et neid, kes linnast nädalavahetuseks maaelu nautima tahaks tulla, ikka leidub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Asun Lääne-Virumaal.

Paljud sõbrannad läksid laia ilma avastama. Mõned said varakult pere ja neil lihtsalt polnud enam aega minuga suhelda.

Olen beebigruppides kus saab paljudega suhelda aga minuga samast kandist pole seal kedagi. Kõik on Tallinnas või Tartus. Mõlemad suurlinnad jäävad ~100km kaugusele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lääne-Virumaa igal vallal on oma keskus, kultuurimaja, raamatukogu (nagu igal pool), tuttav elas ka seal – mingi olematu raha eest käis trennis, oli tantsuline-aeroobika klubi saalis, väga lahe, leidis tuttavaid jne. Jääb mulje, et ainult Tartus ja Tallinnas saab elada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõesti, kui Lääne-Virumaad mainiti, siis siin ei ole tõesti tegevustest puudust. Suvi otsa iga nädalavahetus mõne linna päevad/laadad/festival. Meri kohe käega katsuda. Rakveres spa, teater, ööelu.
Nagu öeldud, igas väiksemas kohas sportimisvõimalused, võimlad, ujulaid leidub, terviserajad… Rääkimata sellest, et maakodus endas leidub niipalju tegemist, et meelelahutusele ei jõua palju mõeldagi.
Aga sa teist last ei taha saada? Siis kohe tegemist rohkem 😉

See väikelapse aeg ongi rohkem kodusem ja raske ka suures linnas elades – ega palju aega ju suhtlemiseks nagunii ei jää. Aga laps läheb lasteaeda, ise lähed tööle ja need käimised juba tekitavad iseenesest sotsiaalset läbikäimist juurde. Kui juhiluba veel pole, siis see tuleks kiiremas korras ära teha, eriti kui tunned maal elades end sedasi eraldatuna veidi. Ringi liikumine muudab seda üüratult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa teist last ei taha saada? Siis kohe tegemist rohkem 😉

.

Jajah, nii nagu need põhiharidusega blogijad-maakad. Saagu 4 last jutti, siis elu lill.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kauguste järgi otsustades enam-vähem Vinni vald? Kas siit http://www.vinnivald.ee/klubid-ja-rahvamajad ei leia midagi südamelähedast? Kui ei, võta ühendust kohaliku kultuurinõunikuga ja uuri, kas lähema kümne kilomeetri kandis elab veel beebieas lapsi – kui neid on piisavalt, võiksid teha ettepaneku korraldada kord nädalas beebiring. Usu, kultuurinõunikul peaks olema ainult hea meel, kui rohujuure tasandilt tuleb uusi ettepanekuid seltsitegevuseks.

Meie väikevallas on beebiring olnud üle viie aasta, olen seal käinud nüüd juba kahe lapsega ning saanud palju toredaid ja häid tuttavaid. Ise elan samamoodi metsa sees, aga maal pole 10-15 km ju mingi vahemaa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tahtsin veel öelda, et tean väga-väga hästi, mida Sa, teemaalgataja, tunned! Ainult et minul olid samasugused tunded esimeste laste sünni järel – siis, kui elasin Tartus kortermajas, st inimeste keskel. Päriselt muide aitaski mind hoopis see, et läksin edasi õppima, läksin tööle, hakkasin huviringis käima – teisisõnu leidsin võimalusi ja väljundeid iseenda teostamiseks ja arendamiseks, et ma kogu emmenduse kõrvalt ise ära ei lahustuks. Viimaste laste puhul ei lasknud ma sellel enam juhtuda: tegin pidevalt väikese koormusega tööd, käisin ringides jne.

Mõtle, kas Sind isiklikult häirib kõige rohkem seltsi või intellektuaalsete väljakutsete puudumine. Igal juhul tasub mõlemat vajadust “toita” – st otsi endale vestlusring (ja kui sellist ei ole, algata) ning ühtlasi võta ette mõni veebi- või muu kursus täiendusõppeks, silmaringi laiendamiseks vms.

Soovin Sulle südamest kõike head! Ja juba see, et oma mure siia kirjutasid, on esimene samm olukorra parandamiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa teist last ei taha saada? Siis kohe tegemist rohkem 😉

.

Jajah, nii nagu need põhiharidusega blogijad-maakad. Saagu 4 last jutti, siis elu lill.

Nende najal iive ju püsib vähemalt mingilgi tasemel 😉
Aga tõepoolest, parem saagu rohkem lapsi maapere, kus meeski tubli ja hakkaja kui kambakesi linnakorterisse elama, kus lastel väga midagi muud teha pole kui toas telefonis istuda

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina kolisin esimest last saades suisa maale, mehe juurde elama. Mitte kedagi ei tundnud, autot ei omanud. Liitusin kohe algul kõigi valla naisseltside, laulukooride, käsitööringidega, külaseltsidega jne. Justnimelt selleks, et mitte tunda end liiga üksikuna ja uusi sõpru kohalike hulgast leida. Sõitsin kord nädalas bussiga koos beebiga linna, enne kilomeeter bussi peale jalutamist kergkäruga, sest suur vanker mikrobussi ei mahu, jalutasin mitu tundi linnas, kuni beebigrupid avati, sealt leidsin jutukaaslaseid, kel sama vana laps. Tutvusin ühe naisega, kes elas kesklinnas ja kelle juures sain need tunnid järgmise bussini redutada koos beebiga. Ise aktiivne olles tekkisid vaikselt need sõprused ja tutvused. Ma ei olnud sugugi suur käsitööhuviline, aga polnud vajagi. Naisseltsis ja käsitööringis sai niisama proovida huvi pärast üht või teist tehnikat ja tegevust ja kodus ei nõudnud keegi, et sa sama tööd jätkad, kui soovi polnud. Valla ringides käisin ka nii, et esimesed korrad sõitsin ühistranspordiga, mille ajad ei klappinud, pidin palju assima, beebit kultuurimaja vetsus või raamaturiiuli taga toitma, hiljem tutvuste edenedes leidsin enda lähedalt autoga seltsi liikme, kes mind ka peale võttis, mina omalt poolt kompenseerisin bensiinikulu veidi. Ole ise tegus ja need tutvused tulevad. Mida kaugemas hundiaugus elad, seda rohkem peab end ise liikuma ajama, et need sõbrad tekiksid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Pereelu ja suhted Tunnen ennast nii üksi