Teema: Tunnen muret lapse kõne pärast

Meie tütar on 1a11k ja meil on täpselt sama teema. Ma veel ei muretse, kuigi pojal sellel ajal tuli palju rohkem selgeid sõnu. Muidu väga aktiivne tüdruk ja arenenud siiani täiesti õiges tempos:) Meil üks tuttav logopeed rääkis, et kaasa saan aidata lapse kõne tekkele kui hakata tegema keele harjutusi..la la li li lu lu le le ja proovige puhuda pudelisse, et ta paneks suu torusse. Meie seda teeme igapäevaselt ja vaikselt hakkavad ka sõnad selgemini tulema.

Ju on hetkel kiire motoorika arengu periood. See on hea märk, et ta saab kõnest aru. Kui ka on mõned sõnad olemas, siis hea. On piisavalt lapsi, kes hakkavad rääkima 2,6 aastaselt näiteks või alles enne 3ndat sünnipäeval.
Alati võid pöörduda logopeedi poole.

Lugesin just raamatut “terane laps”. Seal kirjas, et lapse võib ära hirmutada igasuguste asjadega. Näiteks liiga palju surud teda või ei tee välja tast, kui ta midagi näitab, räägib… Igasuguseid põhjuseid on, miks ta võib järsult lõpetada rääkimise. Soovitan lugeda, see ka niisama kasulik.
Mul omal 1a7k laps ja ütleb ka umbes 10 sõna vaid, kuid saab aru päris paljust. Loodan, et hakkab ka varsti ikka lauseid moodustama. meil nüüd uus probleem, iphone. Lambist hakkas ükspäev nõudma ja võitlemist ja nuttu on ikka palju selle mittelubamisega. see ka arengule kohe kriipsu peale tõmmanud…

Kägu kirjutas:

Tere! Õpin praegu eripedagoogikat ja loengutes on küll öeldud, et kõne taandareng on teatud märk. Näiteks autismihäiretega lastel pidi väga varakult olema palju sõnu ja siis mingil hetkel kõne taandarenema. Kui tegu oleks minu lapsega, vähemalt konsulteeriksin mõne logopeediga. Küsija suu pihta ei lööda ja kui kõik on korras, on süda rahulikum.

Enne, kui koolitarkusega targutama hakkad, saa lapsevanemaks.
Teemalgataja laps on täisti tavaline laps, kes hakkab peagi rohkem rääkima (ja suure tõenäosusega jääb mõni teine oskus mõneks ajaks tahaplaanile). Minu laps hakkas väga varakult rääkima, aastaselt oli sõnu rohkem kui keskmisel lapsel. Siis ei tulnud kaheksa (!) kuud sõnu juurde, toimus suur füüsiline areng (nt hakkas kõndima 1a3k vanuselt). Kaheaastaselt rääkis kuni viiesõnaliste lausetega (selline kõne tuli paari nädalaga), praegu on vanust 2a6k ja räägib väga pikkade lausetega.

Kägu kirjutas:

Tere! Õpin praegu eripedagoogikat ja loengutes on küll öeldud, et kõne taandareng on teatud märk. Näiteks autismihäiretega lastel pidi väga varakult olema palju sõnu ja siis mingil hetkel kõne taandarenema. Kui tegu oleks minu lapsega, vähemalt konsulteeriksin mõne logopeediga. Küsija suu pihta ei lööda ja kui kõik on korras, on süda rahulikum.

Olen ka eripedagoogikat õppinud. Päris nii see ikka ei ole, et autistlikel lastel on olnud väga palju sõnu (rõhk sõnadel: väga palju!) ja siis taandareng.

Meie tütrel oli enne 2a sama seis, kümmekond titekeelset sõna, ei lauseid ega midagi. Natukene muretsesin, aga sain aru, et tema vanemad õde-vend kellega teda võrdlesin ja kes rääkisid 2a pikkades põimlausetes, olidki arengus ees.
Ja siis vahetult 2a sünnipäeva paiku läks laps nagu “lahti”, sõnu tuli iga päev juurde, vasti laused ja 2,5a rääkis sama hästi kui vanemad lapsed sama vanalt.

Ja eriti kui laps areneb kehaliselt kiiresti, võibki kõne areng soiku jääda, see on ajutine ja täiesti normaalne, kõike ei jõua korraga, kui kogu arenemise “aur” läheb hetkel kehalise osavuse peale. See kusjuures aitab ka kõne arengule kaasa, kehas on kõik üksteisega seotud, kes on osav ronima, see arendab sellega ka omna matemaatilsis võimeid jne.

Kallis tudeng, selliset õpikuteesidega lajatamine ei näita mingil moel, et sa teemat valdaksid, ajad ainult ema veel rohkem ärevile ja ükski tegev eripedagoog ei hakkaks selliste diagnoosidega pisikese internetikirjelduse peale lehvitama. See on sama hea, kui kõhuvaluga läheb inimene arstile ja esimese asjana arst pakun maovähki- ei tundu ju professionaalne. Jah, mõnedele autismispektriga lastele on selline asi iseloomulik, aga palju suurema tõenäosusega on tegu täiesti normaalse arenguetapiga, mida läbivad paljud lapsed, et kehalise arengu perioodil kõne kas ei arene eriti või lausa taandareneb veidi. /psühholoog, kuigu mitte arengupsühholoog, seda sai ülikoolis veidi õpitud ja emana praktiseritud/