Teema: Tunniplaani kirjutamine 1.klassis lühenditega

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, et teemaalgataja nii kõvasti vastu pead saab.
Meil koolis (üks maakool) kirjutatakse tunniplaan nö vanamoodsalt. Mahub küll kenasti ka laste käekirjaga. Vanematel pole lubatud tunniplaani täita ja lapsed alustavad seda juba esimesest nädalast. Tähti nii palju ikka näinud on, et paberilt osata maha kirjutada ja vanem saab juhendada ka.
Ka päevikusse kirjutamine on harjutamine ja see on vähemalt praktiliselt vajalik kirjutamine. Võrreldes nüüd ridade kaupa u-de, a-de ja Urmas unistab kirjutamisega. Olen täiesti seda meelt, et õppida ja harjutada saab ka nii, et tulemus oleks praktiliselt kasutatav või suurema väärtusega. See peaks olema ka lapsele põnevam ja vähem tekib küsimust, miks me midagi õpime või mida me oma teadmistega peale saame hakata.
Mulle meeldib põhjendatud õppetöö, mis on seotud reaalse eluga. Seda siis mitte ainult emakeeles. [/tsitaat]asi pole selles kas pikalt või lühikeselt, asi on esimesel koolipäeval õpetaja tüütamises ja enese tähtsustamises. kui on ette nähtud, et selles kooli kirjutatakse nii, siis on lapsevanemal ääretult nõme õpetajale nõu andma minna kuidas tema 22 aastat tagasi oma kooliteed alustas. inimesed võiksid aru saada, et praegu ei ole kahte ühesugust kooli ja igal pool on midagi erinev ja võiks vähemalt alguses sellega arvestada. kui juba esimesel koolipäeval hakatakse lapsele sisse süstima mingit eelarvamust, et õpetaja laseb midagi valesti teha, teistmoodi nagu emme omal ajal ja siis emme veel õigustab ja laseb lapsel õpetaja öeldu kõrvust mööda lasta, no millest me siin siis räägime. ei viitsigi enam midagi öelda.